Obsah (10)

§ 423§ 4231§ 214§ 65§ 64§ 68§ 16§ 57§ 74§ 83

1-17-11847 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30.01.2018 Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-17-11847 (kohtueelses menetluses 1723020084

§ 423

järgi üldmenetluses , ik XXX, aadress xxxx, viibimiskoht J.I vangla, töökoht puudub Kahtlustatavana kinnipidamine 11.11.2017 vahistatud 11.11.2017 Tõkend 11 väärteokaristust ja 3 kriminaalkaristust – Harju Maakohtu 27.07.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-7153

§ 4231

järgi; Harju Maakohtu 11.11.2015 otsusega Karistataus kriminaalasjas nr 1-15-6225

§ 214

lg 2 p 1, 4, 5, § 199 lg 2 p 7, 9 - § 25 lg 2, § 215 lg 2 p 1, 2 järgi, katseaeg 11.11.2015-10.11.2018 Kaitsja Alar Neiland Kriminaalasi Süüdistatav RESOLUTSIOON 1 järgi ja mõista temale karistuseks 4 (neli) kuud 1. J.I süüdi tunnistada

§ 423vangistust.

2.

§ 65

lg 2 alusel liita käesoleva otsuse p 1 mõistetud karistus Harju Maakohtu 27.07.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-7153 mõistetud ärakandmata karistusega (rahaline karistus 1940 eurot ja vangistus 2 aastat 10 kuud ja 24 päeva) ning mõista süüdistatavale liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 2 (kaks) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust ja rahaline karistus 194 päevamäära e 1940 eurot, millest viimane

§ 64lg 2 kohaselt viiakse täide iseseisvalt.

3.

§ 68

lg 1 alusel arvestada J.I karistusaja algust tema kinnipidamisest s.o 11.11.

1. a.
2. J.I suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
3. J.I-lt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna: • KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsekulu 456.00 eurot; • KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 750.00 eurot.
4. Lähtudes KrMS § 245 lg 1 p 12 ja KrMS § 180 lg 3 tuleb menetluskulud summas 1206.00 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 100.50 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Nordea Pank või EE873300333499990003 Danske Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99918700005602 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-17-11847“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebekord Kui kohtumenetluse pool soovib esitada apellatsiooni, siis KrMS § 319 kohaselt tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav 21.02.
5. a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
6. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleis 21.02.
7. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.
8. Süüdistuse sisu J.I süüdistatakse selles, et tema, omamata juhtimisõigust ja olles karistatud Harju Maakohtu 27.07.2017 otsusega

§-i 4231 järgi (süstemaatiline juhtimisõiguseta sõitmine 26.07.2017), juhtis taaskord, s.o süstemaatiliselt, 11.11.2017 kella 01.15 ajal Harjumaal Riisipere alevikus Metsa põik 37 maja juures mootorsõidukit Citroën C5 reg.nr-ga xxxx. Süüdistatav rikkus oma tegevusega liiklusseaduse (LS) § 94 lg-s 1 kirjeldatud nõuet. Oma 1 tegevusega pani J.I toime

§ 423

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt. J.I tunnistab oma süüd. 2. Kohtuotsuse põhjendused 2.1

§ 4231

näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. 2 J.I-le heidetakse ette LS § 94 lg 1 sätestatud nõuete rikkumist. LS § 94 lg 1 kohaselt mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Mootorsõidukit ei tohi juhtida isik kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust (LS § 90 lg 1 p 1). Riigikohus on lahendi nr 3-1-1-75-15 punktis 8 sedastanud, et 2.2 Vaidlus puudub selles, et J.I juhtis 11.11.2017 mootorsõidukit Citroën C5 registreerimismärgiga xxxx. Sõiduki juhtimist kinnitavad tunnistaja Risto Kulderknupu ütlused (tl 36-37). Tunnistaja oli sellel päeval abipolitseinikuna patrullis Lääne-Harju maakonna piirkonnas Keila pool, Riisipere, paldiski, Turba, Lehetu. Tunnistaja tundis kohtusaalis J.I näol ära isiku, kelle nad teise patrullpolitseinikuga (Karl Kalda) kinni pidasid. J.I juhtis mootorsõidukit Citroën C5. Kontrollimisel selgus, et juhil puudub juhtimisõigus. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt, peeti J.I kinni 11.11.2017 Harjumaal Riisipere alevikus Metsa põik 37 maja juures (tl 13-15). Samuti nähtub 11.11.2017 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest, et J.I juhtis 11.11.2017 mootorsõidukit Citroën C5 registreerimismärgiga xxxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust (tl 16). Sõiduki juhtimist kinnitab J.I ka ise (tl 37-38). 2.3 Juhtimisõiguse puudumist tõendab Maanteeameti liiklusregistri väljavõte, millest nähtub, et J.I puudub kehtiv juhiluba (tl 19). Eeltoodut kinnitab ka J.I ise (tl 3738). 2.4 J.I on Harju Maakohtu 27.07.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-7153 süüdi mõistetud

§ 4231

järgi (tl 18).

§ 4231

koosseisu tähenduses pani J.I

§ 4231

kirjeldatud teo toime süstemaatiliselt, kui juhtis samal aastal uuesti mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta. Mootorsõiduki juhtimine on otsuse p 2.2 tõendamist leidnud. Juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine on tõendamist leidnud otsuse p 2.3. J.I pani mootorsõiduki juhtimise ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta toime kavatsetult. Ta teadis, et tal puudub juhtimisõigus, kuid vaatamata sellele asus sõidukit juhtima. J.I põhjendas oma teguviisi vajadusega tööle sõita, et lisaraha teenida.

§ 16

lg 2 kohaselt isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. 1 Eeltoodust johtuvalt tuleb J.I tegevus kvalifitseerida

§ 423järgi.

Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. J.I on süüvõimeline ning

1. ptk
2. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. 3
3. Karistus

§ 4231näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

J.I on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Riigi Tugiteenuste Keskuse vastusest päringule nähtub, et J.I ei ole Harju Maakohtu 27.07.2017 otsusega mõistetud rahalise karistuse tasumiseks teinud ühtegi makset. Nimetatud otsusega mõisteti J.I-le kergemaliigiline karistus samalaadse (juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine) kuriteo eest. Karistusregistri andmetes puudub info, et kõik väärteokaristusena määratud rahatrahvid oleksid tasutud. Eeltoodule tuginedes kohus leiab, et rahaline karistus ei ole J.I-le kohane karistuse liik. Seega tuleb teda karistada vangistusega.

§ 4231järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises saab J.I süüd lugeda keskmiseks.

J.I ei ole kunagi olnud juhtimisõigust ning teo pani ta toime kavatsetult. Seega ei ole J.I sooritanud ka liiklusteooria- ja sõidueksamit. Kergendava asjaoluna arvestab kohus puhtsüdamlikku kahetsust

§ 57lg 1 p 3 mõttes.

Eeltoodust tulenevalt ning 1 eri- ja üldpreventsiooni arvestades otsustab kohus J.I süüdi tunnistada

§ 423järgi ja mõista temale karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

J.I karistati Harju Maakohtu 27.07.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-7153

§ 4231järgi.

Selle otsusega mõisteti J.I-le 65 lg 2 kohane liitkaristus Harju Maakohtu 11.11.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-6225, mis kuulus täitmisele iseseisvalt. 11.11.2015 otsusega jäeti mõistetud karistus täitmisele pööramata

§ 74lg 1 kohase katseajaga 11.11.2015-10.11.2018.

Seega pani J.I käesoleva otsusega tuvastatud kuriteo toime katseajal.

§ 65

lg 2 alusel tuleb liita käesoleva otsusega mõistetud karistus (4 kuud) Harju Maakohtu 27.07.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-7153 mõistetud ärakandmata karistusega (rahaline karistus 1940 eurot ja vangistus 2 aastat 10 kuud ja 24 päeva) ning mõista süüdistatavale liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 2 (kaks) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust ja rahaline karistus 194 päevamäära e 1940 eurot, millest viimane

§ 64

lg 2 kohaselt viiakse täide iseseisvalt.

§ 68

lg 1 alusel tuleb arvestada J.I karistusaja algust tema kinnipidamisest s.o 11.11.

1. a. Tõkend tuleb jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni. Vahistamise alus ei ole ära langenud ning tõkendi jätkuv kohaldamine tagab ka kohtuotsuse täitmise.
2. Konfiskeerimine Prokurör taotles

§ 83

lg 1 alusel J.I-lt mootorsõiduki Citroën C5 registreerimismärgiga xxxx konfiskeerimist kui tahtliku süüteo toimepanemise vahendi. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et kõnesoleva mootorsõiduki omanik on Taavi Treiman (tl 19). J.I selgitas istungil, et ta ei olnud sõiduki omanik. Ostu-müügi leping oli sõlmitud, aga liiklusregistris oli ümber vormistamata. Kriminaalasja materjalide hulgas puudub kõnesoleva mootorsõiduki omandamist tõendav leping. Kriminaalmenetlusse ei ole kaastaud ka liiklusregistrijärgset omanikku Xxxxega teda üle kuulatud sõiduki võõrandamise asjaolude kohta. Kolmanda isiku vara arestimine on lubatav vaid tema enda vastu suunatud konfiskeerimisnõude tagamiseks

§ 83

lg-s 3, § 831 lg-s 2 või § 832 lg-s 2 kirjeldatud erandlikel tingimustel.

§ 83

lg 1 kohaselt kohus võib konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks (edaspidi ), kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. 4 Eeltoodust lähtuvalt mootorsõiduki Citroën C5 registreerimismärgiga xxxx konfiskeerimiseks ei ole täidetud

§ 83lg 1 nimetatud kõik eeldused.

Kohus ei konfiskeeri J.I-lt mootorsõidukit Citroën C5 registreerimismärgiga xxxx.

1. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt menetluskulud on: määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses riigi õigusabi tasu suurus on 456.00 eurot. Sundraha väljamõistmisel lähtutakse kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast
2. Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määruse nr 189 „ “ § 1 kohaselt alates
3. jaanuarist
4. a on kuutasu alammääraks 500 eurot. J.I-lt tuleb välja mõista kaitsetasu ja sundraha. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Võttes arvesse menetluskulude suurust on nende tasumine ühe kuu jooksul ilmselgelt süüdistatava jaoks raskendatud. Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Seega peab kohus võimalikuks menetluskulud ajatada 12 kuu peale. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus KrMS § 423 ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. ( ) Anne Rebane kohtunik 1 RKKK 3-1-1-83-10 p 28 5