6. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus 1
lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t.
Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD 1. G. G. esitas 25.03.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1350,14 euro saamiseks. Kohus tegi 03.04.2024 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 02.05.2024 aadressil xxx. Võlgnik N. V. esitas 13.05.2024 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 29.05.2024.a kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle hagimenetlusse Viru Maakohtule. Esitatud hagiavalduse kohaselt, augustis 2022.a tuli ilmsiks, et korterelamu, asukohaga xxx katus ei pea vett, mille tõttu tekkisid veekahjustused hageja korteris ja ka sissekäigus. Xxx korterelamus on 4 korterit. Korterelamus ei ole korteriühistut. Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel. Hageja teavitas kõiki korteriomanike, et katusekatte vajab väljavahetamist. Septembris 2022 teostas JSM GRUPP UÜ katusekatte väljavahetamise, mille eest hageja tasus oma isiklikest vahenditest. Välja vahetati ½ katusekattest ¼ jagu mõlemal maja poolel. Tööde maksumus koos materjaliga kokku oli 5081, 40 eurot. Nelja korteri peale jagatuna teeb see 1270,14 eurot. Novembris 2023.a tekkis vajadus kanalisatsiooni töödeks. OÜ Inaks-Viru teostas kanalisatsiooni puhastustööd ja torustiku läbipesu, mille maksumus oli 160 eurot. Iga korteriomaniku osa tööde maksumusest moodustab 40 eurot. Detsembris 2023 oli vaja välja vahetada avariilises seisukorras üldveetoru liitumiskohast kuni veearvestini, kokku 5m. Tööde maksumus oli samuti 160 eurot, seega 40 eurot igalt korterilt. Tööd teostas OÜ Kotlis Pluss. Teised korteriomanikud on oma osa kaasomandi korrashoiuks vajalike kulutuste tegemise hagejale hüvitanud. Kostja keeldub oma osa so 1350,14 euro tasumisest. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks välja võlgnevuse 1 530,14 eurot. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud, sh riigilõiv 280 eurot ja õigusabikulud 360 eurot, ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja palus rahuldada hagi tagaseljaotsusega juhul, kui kostja hagile ei vasta. MENETLUSE KÄIK 2
S) § 38 kohaselt ei saa ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemist otsustada tavapärase valitsemise raames, vaid selleks on vaja korteriomanike kokkulepet. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 1 esimese lause kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppel. AÕS § 72 lg 4 kohaselt on kaasomanikel õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. AÕS § 72 lg 5 järgi on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis olevat asja vallataks ja kasutataks kõigi kaasomanike huvides. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 63 p 1 kohaselt, esemele tehtud kulutused on vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest. 5.
lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. 6.
lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
7. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele KrtS § 38, AÕS § 72 lg 4, 5, TsÜS § 63 p 1 alusel kogu haginõude 1 350,14 euro ulatuses. MENETLUSKULUD 8.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 640 eurot, s.h riigilõiv 280 eurot ja õigusabikulud hagi esitamisel 360 eurot. 10.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 11.
lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 12.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.