1-22-3239 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. juuli 2024, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-22-3239 (22259000272) Kohtunik Jaanika Kõrgmaa Kohtuistungi sekretär Aliis Per

§ 76, Vang

S § 76 ja KrMS § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras: Jätta Kristo Ploompuu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Määruse ärakiri edastada süüdimõistetule, kaitsjale, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD 1. Viru Vangla esitas 08.07.2024 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K. Ploompuu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks allutamisega elektroonilise järelevalve alla. 2. Viru Maakohus karistas K. Ploompuud 25.05.2022 otsusega kriminaalasjas nr 1-223239

§ 4231

järgi 10 kuu vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistusaeg 24.05-25.05.2022 s.o 2 päeva ja Kristo Ploompuul jäi kanda 9 kuud 28 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati karistust Viru Maakohtu 15.12.2021 otsusega mõistetud ja kandmata karistuse 2 aastat 11 kuud 9 päeva vangistust võrra ning mõisteti Risto 1-22-3239 Ploompuu lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat 9 kuud 7 päeva vangistust. Karistus pöörati täitmisele kohtuotsuse jõustumisel. Vangistusliku karistuse kandmise alguseks loeti Kristo Ploompuu poolt karistuse kandmisele asumise päev. Kohtuotsus jõustus 28.06.

2. Vangla tuginedes süüdimõistetu uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele toetab kinnipeetava karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all elektroonilise valve lisakohustusega. Vangla hinnangul on K. Ploompuu kõrgohtlik avalikkusele(risk ühiskonnas). Oht seisneb mootorsõiduki joobes juhtimises, mille tagajärjeks võivad olla eluohtlikud tervisekahjustused. Oht on tõenäolisem siis, kui isik ei muuda oma mõtlemist ja käitumist ning hoiakuid. Samuti siis, kui ta jätkab alkoholi kuritarvitamist. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 25%.
3. Ohtlik ametnikele(risk ühiskonnas) ja kõrgohtlik avalikkusele(risk ühiskonnas). Oht seisneb füüsilise vägivalla kasutamises, röövimises, seksuaalse vägivalla kasutamises, vastuhakkamises võimuesindajale, millega võivad kaasneda kergemad või raskemad kehavigastused. Ohustab ka ühiskonna turvatunnet ebaseadusliku tulirelva ja lahingumoona hoidmisega. Oht röövimise toimepanemiseks on kõige tõenäolisem, kui vajab rahalisi vahendeid ja ei oska leida materiaalsetele probleemidele seaduslikke lahendusi, tegutseb grupis, on alkoholijoobes, ei väärtusta ühiskonna reegleid. Oht vägivaldselt käituda on kõige tõenäolisem, kui on alkoholijoobes, grupis teiste joobes isikutega, ei oska lahendada konfliktolukordi rahumeelselt, ei väärtusta ühiskonna reegleid. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 22%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 49%. Seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 5a jooksul 41 62%.
4. Kriminaalhooldaja leiab, et juhul, kui kohus peab otstarbekaks Kristo Ploompuu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata Kristo Ploompuu´le tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest katseaeg ja käitumiskontroll kuni karistusaja lõpuni s.o 28.05.
5. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Kristo Ploompuu´le järgmised kohustused:

§ 75

lg 2 p 1 - mitte tarvitama alkoholi;

§ 75lg 2 p 2

§ 75

lg 2 p 4 - asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast kohtumääruse jõustumist;

§ 75

lg 2 p 8 - osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalabiprogrammis, mis maandab isiku riski seoses mõtlemise ja käitumise ning hoiakute valdkonnas;

§ 75lg 2 p 9 - alluma elektroonilisele valvele 4 kuud.

Juhul, kui kohus peab otstarbekaks K. Ploompuule karistuse jätkamist kriminaalhoolduses, planeerib kriminaalhooldus K. Ploompuule tegevuseks sotsiaalprogrammi Eluviisitreening jätkutegevused ja riskipõhised vestlused mõtlemise, käitumise ja sõltuvusainete valdkonnas, et maandada uue kuriteo sooritamise riske.

1. Viru Ringkonnaprokuratuur nõustub oma kirjalikus arvamuses vanglaga ning toetab K. Ploompuu ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve all, omapoolseid argumente esitamata.
2. 09.07.2024 registreeriti kaitsja poolt esitatud teesid. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
3. Süüdimõistetu K. Ploompuu palus enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla, selgitades, et hakkab lastega rohkem suhtlema ja läheb alkoravile, hakkab tööl käima. Alkoravile plaanib minna Tallinnasse ning ta helistas sinna aasta tagasi. Öeldi, et nad ei tee mingeid kokkuleppeid enne vabanemist. Järjekord on umbes kuu aega. K. Ploompuu peab vajalikuks alkoholiravi läbimist. Peale kodeerimist oli pool aastat kaine aastase süstiga, aga siis tulid tagasilöögid ja läks kõik allamäge. Praegu läheb seda teed, 1-22-3239 et nulltolerants. „Eluviisitreening“ vanglas on tõuganud teda otsima abi. Vabaduses hakkab suhtlema ema, isa, õe, venna, laste ja eksnaisega. Võlgnevusi maksab vaikselt, praegu ka on vaikselt maksnud. Distsiplinaarkaristuse kohta selgitas, et viibis võõras kambris mõne minuti, seisis seal.
4. Kaitsja toetas K. Ploompuu tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kaitsja selgitas, et esitas seisukoha kirjalikult. Lisaks märkis, et vanglas olemine on puhas aja raiskamine, tööhõive on madal, töötasu on mingi 72 sent tunnis. K. Ploompuu käib pesumajas tööl ja ükski normaalse mõistusega inimene sinna tagasi minna ei tahaks. K. Ploompuule võiks selle võimaluse anda, et ta suudaks tõestada, et ta oskab ja tahab olla õiguskuulekalt vabaduses, jagu saada ja tunnistada alkoholiprobleemi ja sellega tegeleda. K. Ploompuul on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, kuid see on võõras kambris viibimine, aga see ei ole küll selline raske rikkumine, mis takistaks kriminaalhoolduse läbimist. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, arvestades sh ka kaitsja kirjalikult esitatud teesidega ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et K. Ploompuud ei saa vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastada. 11.

§ 76

lg 1 p 1 kohaselt võib teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud karistusseadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. 12. Justiitsministri 22.02.2007 määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ § 51 lg 1 järgi on kriminaalhooldusametnik kohustatud kontrollima süüdimõistetu elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Korra § 51 lg 2 kohaselt peavad elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks peavad olema täidetud vähemalt järgmised tingimused: 1) süüdimõistetul peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i (globaalne mobiilsidesüsteem) levialas; 4) kohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. K. Ploompuu esitas vabanemisejärgseks aadressiks XXX. On välja selgitatud, et antud elukoht on sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega esinevad formaalsed eeldused K. Ploompuu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. 13.

§ 76

lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt

§ 76

lg-le 5 isikule vähemalt kuuekuuline katseaeg, mille ajaks allutatakse süüdlane käitumiskontrolli nõuetele. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks.

1. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise puhul on tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist (RKKKo 3-1-1-18-11). See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud. 1-22-3239
2. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo nr 3-1-1-12-17 p 20). Samas on selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega (RKKKm 3-11-12-17 p 21). Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Isiku käitumine vangistuses
3. Vangla iseloomustusest nähtub, et K. Ploompuu osaleb tööhõives pesumajas. Individuaalse täitmiskava alusel on kinnipeetav läbinud sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. K. Ploompuu on loobunud kutsehariduse omandamisest. On läbinud vestlused probleemilahendusoskuse arendamiseks.
4. Isiku hea käitumine vanglas on oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et K. Ploompuule on 07.03.2024 määratud distsiplinaarkaristuses seoses võõras kambris viibimisega. Isikule on määratud karistuseks noomitus. Kohtu hinnangul ei ole tegu raske rikkumisega, kuid ometi annab see olulise hinnangu kinnipeetavate hoiakute kohta ning näitab, et K. Ploompuule valmistab kindlate reeglite järgimine raskusi ka range järelevalve all. Eeltoodu tõttu iseloomustab distsiplinaarkaristus K. Ploompuu käitumist vangistuses negatiivselt. Isiku elutingimused
5. Vangla iseloomustuse kohaselt soovib minna peale vangistust elama õe juurde XXX. Õde on andnud nõusoleku ja elukoht vastab elektroonilise valve tingimustele. Hariduse kohta on vangla iseloomustuses märgitud, et isikul on
6. klaasi haridus. Vanglas soovis isik õppida puidupingi eriala, aga loobus.
7. Isiku töö ja majandusliku toimetuleku on märgitud, et esimene töökoht oli B OÜ
8. aastatel laotöölisena. Peale seda töötas XXX 2015-
9. aastal. On töötanud ka mitteametlikult ehitustöödel. Majanduslikult sai enne vangistust hakkama. Varem karistatud varguste eest (viimati
10. aastal

§ 218lg 1).

Peale vangistust soovib minna tööle veondusettevõttesse P OÜ. Võlgnevusi on K-Raha andmetel 22804 eurot ja vabanemisfondis on 1098 eurot. Toimetulekut võib mõjutada alkoholi tarbimine. Vangistuses saab majanduslikku abi õelt ja hetkel töötab pesumajas. On töötanud koristajana.

1. Kinnipeetaval on kaks last. Enne vangistust elas elukaaslasega, kuid suhe lõppes vangistuse tõttu. Lähedased on veel ema ja isa. Isikul on ka vend ja kaks õde. Kõigi lähedastega on suhted head ja saadakse hästi läbi. Kuriteod pani toime üksinda. Kriminaalset tutvusringkonda enda sõnul pole. Lähedased käivad kokkusaamistel.
2. Kohtu hinnangul isiku elutingimused toetavad K. Ploompuu vabastamist. Tal on olemas töökoht, lähedased ning elukoht, kuhu on võimalik elektroonilist valvet kohaldada, kuid isiku toimetulekut vabaduses mõjutavad suured võlgnevused. Vabastamise võimalikud tagajärjed 1-22-3239
3. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu.
4. Vangla ja prokuratuur on vabastamise poolt. Prokuratuuri seisukoht pole kommenteerimisväärne, kuna sellel polegi põhjendusi. Vangla hinnangu kohaselt seisneb oht mootorsõiduki joobes juhtimises, mille tagajärjeks võivad olla eluohtlikud tervisekahjustused. Oht on tõenäolisem siis, kui isik ei muuda oma mõtlemist ja käitumist ning hoiakuid. Samuti siis, kui ta jätkab alkoholi kuritarvitamist. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 25%. Kohtu jaoks on vangla „ohtlikkuse“ hinnang paljasõnaline ning ebaveenev nagu ka protsentuaalsed ohuhinnangud. Siinkohal ei korda kohus täies mahus üle Riigikohtu kohtumääruses nr 1-09-14104 nimetatud põhjendusi, miks sellisele riskihinnangule ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tugineda ei saa. Ennekõike pole võimalik kontrollida, missugust metoodikat vangla hinnangu andmiseks kasutas ja missuguseid asjaolusid ning miks arvesse võttis. Selleta aga pole arusaadav, miks väljendub uue kuriteo toimepanemise risk just sellistes tõenäosuse määrades. Samuti pole kohtul võimalik analüüsida, kas riskihinnangu koostamisel võeti arvesse kõiki olulisi andmeid. Samas lahendis rõhutab Riigikohus, et enne isiku ennetähtaegselt vabastamata jätmist tuleb ka kaaluda põhjalikult, kuidas oleks uue kuriteo risk maandatav käitumiskontrolli kohaldamise ja kontrollkohustuste määramisega, millist mõttekäiku vangla hinnangust ei nähtu.
5. Kohus peab oluliseks sõltuvusainete tarvitamisest lähtuvat ohuprognoosi K. Ploompuu õiguskuulekale käitumisele. Siinkohal on oluline välja tuua, et
6. aastal vanglasse tulles oli isikule tehtud narkotest positiivne amfetamiini suhtes, kuid isik enda sõnul ei tarvitanud amfetamiini. Isik on varem proovinud kanepit ja amfetamiini. Kohus ei pea narkootiliste ainete kuritarvitamisega seonduvat niivõrd oluliseks, kuna isikupoolne keelatud ainete tarvitamine ei ole olnud seoses kuritegeliku käitumisega. Ometi tuleb narkootiliste ainete kasutamise kõrval arvestada alkoholi kuritarvitamisest tuleneva riskiga. Kohus rõhutab, et isik on kuriteod pannud toime alkoholijoobes ning enne vangistust tarvitas alkoholi pidudel ja ka õhtuti kodus.
7. aastal läbis kriminaalhooldusel sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening" ja osales "Liiklusohutus" programmis. Ometi pani isik peale nimetatud programmide läbimist alkoholijoobes toime uue kuriteo. Nimelt tarbis K. Ploompuu viimati alkoholi 24.05.2022, kui juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes. Varem isik on samuti korduvalt juhtinud mootorsõidukit olles alkoholijoobes. Isik kodeeris ennast
8. aastal, aga tarvitas tsükliliselt kuni 2021 alguseni. Kohtuistungil on isik selgitanud, et lasi endale teha aasta pikkuse toimega süsti, kuid poole aasta möödudes toimus tagasilangus ja hakkas uuesti tarvitama.
9. aastal lõpetas vangistuses taas programmi "Eluviisitreening". Hakkas mõtlema alkoholi tarvitamisest loobumise peale. Läbiviija hinnangul on kinnipeetaval olemas teadmised ja motivatsioon, et saavutada programmi jooksul seatud eesmärk. Kohtuistungil on isik kinnitanud, et programm on teda tõuganud iseenesele abi otsima. Kohtu hinnangul on positiivne, et K. Ploomupuu on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi, kuid leiab, et käesoleval juhul ei ole see piisav, et alkoholi tarvitamisest tulenevat riski piisaval määral vähendada. Seejuures peab kohus oluliseks, et kohtuistungil isik selgitas, et alkoholi ta vabaduses ei tarvitaks ning soovib endale abi otsida. Ometi on tuvastatav, et eelnevalt ei ole isikule kodeerimine ja erinevate sotsiaalprogrammide läbimine pakkunud piisavat tuge, et alkoholi tarvitamisest loobuda. Seega leiab kohus, et kuigi isik on teinud plaane alkoholi tarvitamisest loobumiseks, siis võib reaalne alkoholist loobumine osutuda isiku jaoks väga suureks väljakutseks. Seega leiab kohus, et esineb oluline risk, et isik hakkaks taas vabaduses alkoholi tarvitamisest tingituna toime panema õigusrikkumisi või rikkuma käitumiskontrolli kohustusi.
10. Mis puudutab majanduslikke väljavaateid, siis vajab märkimist, et K. Ploompuul on vabaduses kindel töökoht, kuhu tal on võimalik peale tingimisi ennetähtaegselt vabanemist tööle asuda. Samuti on tal olemas elukoht korteris, mis kuulub tema õele. Kohtuistungil on K. 1-22-3239 Ploompuu selgitanud, et soovib vabaduses tööle minna veondusettevõttesse P OÜ. Kohtu hinnangul on positiivne, et isik on vangistuses olnud tööga hõivatud ning ta soovib vabaduses tööle asuda. Ometi oli asja materjalide kohaselt isikul olemas töökoht ka kuriteo toimepanemise ajal, seega töökoha olemasolu iseenesest ei vähenda riski, et isik võib panna toime liiklusalaseid süütegusid, sh juhtida mootorsõidukit alkoholijoobes. Kohus peab oluliseks isiku majanduslikust olukorrast vaadatuna, et isikul on ligikaudu 22000 euro suurused võlgnevused. Kohus leiab, et kuigi käesolev kuritegu ei ole seotud majandusliku olukorraga ja enne vangistust tuli isik majanduslikult toime, siis on isik varasemalt toime pannud varavastse kuriteo. Seega majandusliku olukorra küsimus on siiski oluline ja võib mõjutada isiku seaduskuulekat käitumist. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et K. Ploompuu majanduslikust olukorrast tulenev risk on väike, kuid siiski negatiivne ning ei toeta tema ennetähtaegset vabastamist.
11. Kohus peab oluliseks veel välja tuua, et isik on varasemal olnud allutatud kriminaalhooldusele. Nimelt Viru Maakohtu 15.12.2021 otsusega nr 1-21-3414 tunnistati Kristo Ploompuu süüdi

§ 422

lg 2 p 1,

§ 4231

,

§ 424lg 2 järgi.

Kristo Ploompuu liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 8 kuud vangistust.

§ 74

lg 1-3 alusel pöörati mõistetud vangistusest kohe täitmisele 8 kuud 21 päeva vangistust. Kristo Ploompuule mõistetud kohe ärakandmisele kuuluv vangistus loeti kantuks. Ülejäänud karistus 2 aastat 11 kuud 9 päeva vangistust jäeti tingimisi täitmisele pööramata, kui Kristo Ploompuu ei pane 4 aasta pikkusel katseajal toime uut kuritegu ning täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustused. Olenemata nimetatud kohtuotsusest pani K. Ploompuu kriminaalhoolduse ajal toime uue liiklusalase kuriteo, mille eest ta käesoleval ajal karistust kannab. Kohus on Viru Maakohtu 21.06.2022 määrusest tuvastanud, et kohtuasjas nr 1-21-3414 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande taotlusega pöörata K. Ploompuule mõistetud karistus täitmisele. Nimetatud kohtuasja materjalidest on võimalik tuvastada, et K. Ploompuu pani uue liiklusalase kuriteo, mille eest kannab käesoleval ajal karistust, toime kõigest veidi enam kui üks kuu peale sotsiaalprogrammi „Liiklusohutusprogramm“ läbimisega alustamist. Seega ei ole isiku käitumisele avaldanud mõju õiguskuulekat käitumist toetav programm ning isik on käitumiskontrollile allumise ajal pannud toime uue kuriteo. Kohtu hinnangul on käesoleval ajal eriti oluline, et isik ise oleks motiveeritud enda käitumist muutma ja elama seaduskuulemalt. Kuigi isik on kohtuistungil väljendanud plaane alkoholist loobumiseks ja õiguskuuleka elu elamiseks, siis puudub kohtul veendumus, et isik suudaks käesoleval ajal alluda korrektselt alluda käitumiskontrollile. Kohtu hinnangul on käesoleval ajal K. Ploompuu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ennatlik. 27. Kõike eeltoodut arvestades ei tekita K. Ploompuu käitumine vangistuses ja vabastamise võimalikud tagajärjed kohtus veendumust isiku edasisest õiguskuulekast käitumisest. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabastada. 28. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu K. Ploompuu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Jaanika Kõrgmaa Kohtunik Kohtumäärus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 12.08.2024 kohtumäärusega.