1-17-4276 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04. juuli 2024, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-17-4276 Kohtunik Jaanika Kõrgmaa Kohtuistungi sekretär Aliis Peri Tõlk Aleksan

§ 76ja Kr

MS § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras: Jätta Ramil Mirzojev vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada kaitsja vandeadvokaadi abi Kadi Sitska taotlus Ramil Mirzojevile osutatud riigi õigusabi tasu määramiseks summas 139,08 eurot (sh 72,00 eurot materjalidega tutvumine, täiendava materjali kogumine, suhtlus isiku vanematega; 42,00 eurot kohtuistungil osalemine; 25,08 eurot käibemaks). KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 alusel mõista Ramil Mirzojevilt menetluskuluna riigituludesse 139(ükssada kolmkümmend üheksa) eurot ja 8 senti kaitsjatasu, mis tuleb tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE522200221013264447 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas või arveldusarvele nr EE957700771001523585 LHV pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99924700019954 ning selgitus „Ramil Mirzojev, 1-17-4276, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 1-17-4276 Määruse ärakiri edastada süüdimõistetule, kaitsjale, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD 1. Viru Vangla esitas 28.06.2024 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R. Mirzojevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. 2. Viru Maakohtu 24. novembri 2017 otsusega tunnistati Ramil Mirzojev süüdi karistusseadustiku (

) § 184 lg 2 p-de 1 ja 2, § 214 lg 2 p-de 1 ja 4 ning § 263 lg 1 p 2 järgi.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 6 aastat ja 8 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati seda karistust R.

Mirzojevile Viru Maakohtu 21. detsembri 2015 otsusega mõistetud karistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 9 aastat ja 8 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka R.

Mirzojevi eelvangistus ning karistuse kandmise aja alguseks loeti

1. november
3. Viru Vangla tuginedes süüdimõistetu uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele ei toeta kinnipeetava karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Vangla hinnangul on kinnipeetav kõrgohtlik konkreetsele täiskasvanule/täiskasvanutele(risk ühiskonnas) ja avalikkusele(risk ühiskonnas). Oht seisneb suures koguses narkootiliste ainete leviku soodustamises, millega seab otseselt ohtu rahvatervise. Alkoholijoobes olles mootorsõiduki juhtimisega on ohustatud kaasliiklejad, kelle elu ja tervise seab ohtu oma riskikäitumisega. Oht seisneb ka füüsilise vägivalla kasutamises nii võõraste, tuttavate kui ka pereliikmete suhtes, tekitades kannatanutele kehavigastusi ja füüsilist valu. Oht on kõige tõenäolisem, kui R. Mirzojev tarvitab alkoholi, on majanduslikes raskustes, puudub töö ning kui tal tekivad konfliktid teiste isikutega. Ohtlikkus suureneb, kui suhtleb kriminaalkorras karistatud isikutega. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 47%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 51%.
4. Kriminaalhooldaja leiab, et juhul, kui kohus peab otstarbekaks Ramil Mirzojevi tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toime panemise tõenäosusest määrata käitumiskontrolli pikkuseks 24 kuud alates vanglast vabastamisest ja katseaja pikkuseks kandmata karistuse osa kuni 08.07.
5. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Ramil Mirzojevile järgmised kohustused: 1)

§75

lg 2 p 2 - mitte tarvitama alkoholi; 2)

§ 75lg 2 p 2

§ 75

lg 2 p 4 - asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul peale vabanemist; 4)

§ 75

lg 2 p 7 - mitte viibima kohtu määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega. Mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud, narkootikume tarvitavate isikutega. Antud kohustus aitaks ära hoida kuritegelikku käitumist. Juhul, kui kohus peab otstarbekas kinnipeetava karistuse jätkamist kriminaalhoolduses, planeerib kriminaalhooldus süüdimõistetule järgnevad tegevused: 1) sotsiaalprogrammi Viha juhtimine järeltegevused; 2) sotsiaalprogrammi Õige hetk järeltegevused; 3) vestlused seadusekuuleka elustiili pidamisest ja selle tuludest; 4) vestlused ühiskonnas kehtivatest õigusnormidest ja nende täitmisest; 5) vestlused majandusolukorra stabiilsusest ja seaduskuulekatest viisidest sissetuleku saamiseks.

1. Viru Ringkonnaprokuratuur nõustub oma kirjalikus arvamuses vanglaga ning ei toeta R. Mirzojevi ennetähtaegset vabastamist, omapoolseid argumente esitamata.
2. 03.07.2024 registreeris kohus kaitsja poolt esitatud Töötukassa otsuse R. Mirzojevi töövõime puudumise kohta teatud perioodil. 2 1-17-4276 Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
3. Süüdimõistetu R. Mirzojev palus enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. R. Mirzojev selgitas, et hakkab töötama, tahab abielluda ning elada korraliku elu. Soovib aidata tütart, kasvatada teda, ta on juba täiskasvanud. Kavatseb tasuda võlgnevusi. Vabaduses suhtleb korralike inimestega ja ei kavatse suhelda nende inimestega, kes on tegelenud kriminaalsete asjadega. Eitas alkoholi ja narkootiliste ainete sõltuvuse olemasolu. Eesti keele õpingut jättis pooleli, kuna oli Tartus, viibis haiglas ja tundis ennast halvasti. Vanglas ei tööta, kuna ta kutsuti proovipäevale, kuid enam ei kutsutud.
4. Kaitsja toetas R. Mirzojevi vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leiab, et isiku vanemad on väga hoolivad. Eelkõige on nad mures oma poja tervisliku seisundi pärast. Kuid vaatama sellele R. Mirzojev on leidnud endale vabaduses töökohta, valmis seal töötama, tal on vastavad oskused ja kaitsja ei pea väheoluliseks ikkagi seda, et perekond, vanaemad saavad teda toetada ka uue töövõime hindamise taotlemise protsessis, et ka see uuesti läbida. See seondub ka eelkõige kohtu küsimusega isiku sissetulekute kohta, sest isegi kui see teenistus jääb sinna kuskile miinimumpalga juurde, siis osalise töövõime või puuduva töövõime korral on võimalik saad ka riigi poolt teatavat toetust. Seega nagu ka R. Mirzojev väljendas, et ta soovib oma võlgnevusi vähendada riigi ees, on täiesti reaalne, sest nii töökoht kui võimalik töövõimekaotuse toetus võimaldaks seda tal teha. Nagu R. Mirzojev ka ise kinnitas ta soovib oma suhtlusringkonda täielikult muuta, keskenduda võib-olla uue pere loomisele, seaduskuulekale elule, töötamisele ja loodetavasti ka enda tervise eest hoolitsemisele. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja seisukohtadega ning kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, leiab, et R. Mirzojevi ei saa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. 10.

§ 76

lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt

§ 76

lg-le 5 isikule katseaeg, mille ajaks allutatakse süüdlane

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile.

1. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise puhul on tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist (RKKKo 3-1-1-18-11). See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud.
2. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo nr 3-1-1-12-17 p 20). Kogumis tuleb hinnata kõiki retsidiivsusriski mõjutavaid asjaolusid, mille hulka kuulub vaieldamatult ka hinnang avavanglas kantud karistuse edukusele (RKKK 12.06.2023, 1-18-9392, p 9 koos edasiviidetega- RKKK 30.10.2020, 1-09-3703/83, p 9). Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. 3 1-17-4276 Isiku käitumine vangistuses
3. Vangla iseloomustuse kohaselt on R. Mirzojevile koostatud individuaalne täitmiskava. Ta on töötanud vangla majandustöödel ajavahemikul 11.10.2019-17.08.
4. Samuti on R. Mirzojev osalenud riigikeele õppes: 21.08.2017-09.11.2017- riigikeele A1 tase, läbis kursuse; 11.06.2018-11.12.2018- riigikeele A2 tase, katkestas; 11.10.2019-12.02.2020- riigikeele A2 tase, katkestas; 26.08.2023-31.08.2023- riigikeele A2 tase, loobus õppimisest. R. Mirzojev on läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“. 08.06.2018-03.08.2018 läbis programmi, kuid motivatsioon osalemiseks oli madal ning grupitöös osalemine passiivne. Arvab, et saab hakkama konfliktiolukorras. 25.01.2022-08.02.2022 ja 07.12.2022-13.12.2022 läbis programmi jätkutegevuse õpitu kinnistamiseks. On omandanud teooria, kuidas konfliktseid situatsioone vägivallata lahendada, kuid kohati õigustab vägivaldset käitumist. Läbinud riskipõhised vestlused (isiku probleemide tunnistamise ja lahendusstrateegiate arendamine), mis viidi läbi 24.03.2021 ja 31.03.
5. On läbinud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ ajavahemikul 17.05.2022-05.10.2022, osales aktiivselt, kuid isikul on raske analüüsida oma käitumist, pisendab enda süüd. Teab, et peab vältima suhtlemist kriminaalse taustaga isikutega. 26.02.2024-11.03.2024 osales programmi jätkutegevuses õpitu kinnistamiseks. Hindab oma tegu negatiivselt ja tunnistab, et on käitunud tagajärgedega arvestamata. Toob välja, et on varasemalt kergema vastupanu teed läinud, kuid on sellest õppinud ja mineviku seljataha jätnud. On hakanud vangistuse ajal palju rohkem väärtustama enda pere poolset tugivõrgustiku olemasolu ja hindab seda rohkem. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava karistuse jätkamist vanglas, planeerib kontaktisik süüdimõistetule järgnevad tegevused: riigikeele õpe A2 tasemel, töötamine, dokumendi taotlemine, sotsiaalprogrammi "Viha juhtimine" jätkutegevus.
6. Isiku hea käitumine vanglas on üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). R. Mirzojevil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, mis on kahtlemata positiivne asjaolu tema ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel. Isiku elutingimused
7. Kinnipeetav elas vangla iseloomustuse kohaselt enne vangistust Narvas enda isale kuuluvas eramajas aadressil XXX koos ema, isa ja õega. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama samale aadressile (XXX). Majas elavad hetkel tema vanemad, kes on andnud oma nõusoleku, et kinnipeetav tuleb nende juurde elama võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral. R. Mirzojev on XXX, isikut tõendav dokument kehtib kuni 10.05.
9. Vangla iseloomustuses on märgitud, et R. Mirzojevil on põhiharidus. Tartu Vanglas on
10. aastal lõpetanud keevitaja kursuse I mooduli ning esitanud selle kohta ka tunnistuse, kuid eriala ei omandanud ja kooli ei lõpetanud. Vangistuses on 2017.aastal osalenud riigikeele A1 taseme õppes (omandas taseme) ja korduvalt riigikeele A2 taseme kursusel (
11. ja 2019.aastal), kuid katkestanud tervislikel põhjustel.
12. aasta augustis alustas õppimist riigikeele A2 tasemel, kuid loobus õppimisest.
13. Isiku töö ja majandusliku toimetuleku kohta on märgitud, et vangistuses on töötanud majandustöödel koristajana perioodil 11.10.2019-17.08.2021, viimastel aastatel tööga hõivatud ei ole olnud. Rahaliselt toetab vangistuses teda ema. Toimetulekut mõjutavaks teguriks on täitmata rahalised nõuded, mida on 11.06.2024 K-Raha andmetel 31 754,49 eurot, millest poole moodustab tütrele elatise võlg. Vabanemisfondis hoiustatud 1 761,66 eurot. Kinnipeetaval on ennetähtaegse vabanemise korral olemas töökoht ettevõttes E OÜ. Telefonivestluses kriminaalhooldajaga ettevõtte juhatuse liige kinnitas, et kinnipeetaval on võimalik 4 1-17-4276 ennetähtaegsel vabanemisel tööle asuda autolukksepana. Materiaalselt on nõus toetama teda ka vanemad.
14. Vangla iseloomustuse kohaselt kuuluvad päritoluperekonda ema, isa, õde. Kinnipeetaval on täisealine tütar, kellega suhtleb telefoni teel, kuid materiaalselt toetada ei ole võimalik, kogunenud on suur elatisvõlg tütre ees. Korduv grupis kuritegude sooritamine viitab kriminaalsele suhtlusringkonnale. Peale vabanemist asub kinnipeetav elama koos vanematega, kelle sõnul on suhted kinnipeetavaga head ja toetavad, nad on valmis nii moraalselt kui ka majanduslikult teda toetama.
15. Vangla meditsiiniosakonna andmetel ei ole isikul sõltuvusdiagnoose. Isik on küll kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis
16. aastal, kuid muud seosed alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamisega kriminaalse käitumise vahel puuduvad.
17. Kokkuvõtvalt oleks süüdimõistetu elutingimustel vabanemise korral nii positiivseid kui ka negatiivseid aspekte. Kinnipeetaval on vabanemisel elukoht ning lähedaste tugi. Samas tuleb arvestada ka asjaolu, et tal on suured võlgnevused. Vabastamise võimalikud tagajärjed
18. Vangla iseloomustuses märgitakse, et R. Mirzojevi on kriminaalkorras karistatud kuus korda, millest kaks kehtivad ja neli on arhiveeritud. Vangistuses viibib teist korda. Varasemalt on karistatud avaliku varguse, kuritegeliku huligaansuse, mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, varguses sissetungimisega, kehalise väärkohtlemise (korduvalt ja lähisuhtes), narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, avaliku korra raske rikkumise (vägivallaga, grupis) eest. Käesolevalt karistust kannab narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, väljapressimise (grupis) ja avaliku korra raske rikkumise (vägivallaga) eest.
19. Kohus peab oluliseks välja tuua, et vabaduses hakkaks isik elama elukohas aadressil XXX. Tegemist on isiku ema ja isa kinnisasjaga, kus elavadki isiku ema ja isa. Kohtu hinnangul on positiivne, et isikul on olemas kindel elukoht, mis võimaldab isikul vabaduses rahulikus tempos enda elu korda seadmisega tegeleda. Lisaks on isiku vanemad nõus R. Mirzojevi toetama nii moraalselt kui ka majanduslikult.
20. Kohus peab vajalikuks peatuda isiku töökohal. Nimelt on vangla iseloomustuse kohaselt kinnipeetaval olemas ennetähtaegse vabanemise korral töökoht ettevõttes E OÜ, kus isik saab töötada autolukksepana. Kohtuistungil kinnitas R. Mirzojev, et tal on töökoht vabaduses olemas, kuid ei osanud öelda, kui suur on sissetulek, mida ta hakkaks teenima. Isik tunnistas, et ei ole seda küsinud, aga firma on korralik, töötab juba kaua ja palk on hea. Samuti selgitas konkreetse summa kohta, et miinimumpalk saab olla täpselt, kuna muu osa võtab riik endale, sest tal on võlad. Kohus leiab, et arvestades isiku teadmatust isegi enda võimaliku saadava sissetuleku osas, siis ei ole kohus veendunud, et isiku nimetatud ettevõttesse tööle asumise soov on siiras. Kohtu hinnangul on võimalik, et tegemist on fiktiivse töökohaga ning selle tõttu ei ole isik uurinud talle pakutavaid töötingimusi ja töötasu suurust. Samuti on isiku kaitsja kohtuistungil selgitanud, et isikul on vangistuse ajal olnud puuduv töövõime ning on võimalik, et isik taotleb vabaduses uut töövõime hindamist. Seegi näitab, et isik ei pruugi vabaduses reaalselt tööle hakata. Kohus peab täiendavalt oluliseks sedagi, et vangistuses töötas isik majandustöödel viimati ligikaudu kolm aastat tagasi, seega ei ole isikul tööharjumusi ning töökoha hoidmine võib valmistada isikule raskusi.
21. Isiku majanduslikust olukorrast tulenevale riskkäitumisele viitavad lisaks piiratud sissetulekule ja puudulikele tööharjumustele eelnevalt toime pandud kuriteod. Nimelt on isiku peamiseks kuritegude toimepanemise soodusteguriks olnud majandusliku kasu saamise eesmärk. Käesolevalt kannab isik karistust narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku 5 1-17-4276 käitlemise, väljapressimise ja avaliku korra raske rikkumise eest. Nimetatud asjaolusid arvestades puudub kohtul veendumus, et isiku mõttemaailmas on toimunud sellised muutused, mis annaksid alust arvata, et isik enam ei paneks majanduslikust olukorrast tulenevalt süütegusid toime ja asuks vabaduses tööle. Isiku majanduslikku olukorda raskendab veelgi asjaolu, et isikul on tasumata nõudeid ligikaudu 31 000 euro ulatuses. Kohtu hinnangul on oluline välja tuua, et
22. aastal võttis R. Mirzojev vabatahtlikult kasiinokeelu ja sellest ajast alates ei ole kasiinos käinud, kuna on viibinud vanglas. Kuigi kuriteod ei ole otseselt seotud kasiinos käimisega või hasartmängude mängimisega, siis on need seotud majandusliku toimetulekuga. On oluline märkida, et isiku käitumist võivad negatiivselt mõjutada võlgnevused, piiratud sissetulek ja tema terviseseisund sellisel määral, mida ei maanda elukoha ja vanemate toetuse olemasolu.
23. R. Mirzojevi lähedaste olemasolust ei saa teha väga kaugeleulatuvaid järeldusi. Isiku suhted vanematega on head, kuna isikul on võimalik nende toele vabanemise korral loota. Kohtuistungil seletas isik, et hakkab suhtlema isaga ja tal on veel mõned sõbrad olemas. R. Mirzojevil on täisealine tütar, kellega on suhted isiku sõnul head. Seega faktiliselt on lähedaste toetuse näol tegemist positiivse asjaoluga, kuid see ei ole süüdimõistetu käitumisele varasemalt mõju avaldanud. Kinnipeetav on varasemalt tunnistanud, et tema suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Kohtuistungil tõi isik välja, et kavatseb vabaduses vahetada suhtlusringkonda. Kohtu hinnangul on suhtlusringkonna vahetamine R. Mirzojevi puhul hädavajalik.
24. Kohus peab vajalikuks välja tuua R. Mirzojev võib kasutada kuritegude toimepanemisel vägivalda. R. Mirzojev on vanglas läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“, kuid läbiviija hinnangul tema motivatsioon osalemiseks oli madal ning grupitöös osalemine passiivne.
25. aastal läbis ta programmi jätkutegevuse õpitu kinnistamiseks, kuid kohati õigustas vägivaldset käitumist. Mineviku situatsioonide analüüsimisel pani vastutuse olukorra kulmineerumise eest vägivaldseks pigem teistele. Kohus leiab, et tulenevalt antud hinnangutest on siiani aktuaalne risk, et R. Mirzojev võib toime panna kuritegusid kasutades selleks vägivalda. Seejuures on kohtu hinnangul oluline, et isikule on karistuse jätkamise korral üheks planeeritud tegevuseks määratud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ jätkutegevus.
26. Kohus ei saa jätta tähelepanuta R. Mirzojevi pingutusi (vestlustel ja sotsiaalprogrammides osalemine), kuid jõuab siiski seisukohale, et nimetatu ei ole piisav süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks. Arvestades kõiki ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvesse võetavaid asjaolusid ei jõua kohus veendumusele R. Mirzojevi valmisolekus edaspidiseks õiguskuulekaks eluks. Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et vaatamata R. Mirzojevi vabanemist toetavatele asjaoludele on sedastatavad ka mitmed ohud, mis tema edasise õiguskuulekuse kahtluse alla seavad. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada.
27. Kohtuistungil osales kinnipeetava R. Mirzojevi kaitsjana määratud korras kaitsja K. Sitska. Kohus rahuldas tasutaotluse täies ulatuses, s.o summas 139,08 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 tuleb kõnealune menetluskulu R. Mirzojevilt välja mõista. Kohus leiab, et R. Mirzojevile võib tema piiratud majanduslikke võimalusi arvestades anda võimaluse maksta mainitud summa 1 aasta jooksul alates määruse jõustumisele järgnevast kuust.
28. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu R. Mirzojevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 6 1-17-4276 Jaanika Kõrgmaa kohtunik 7