← Eesti

1-23-7387/73

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. august 2024, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-23-7387 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Ingrid Kullerkann, Mario Truu Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
  2. juuli
  3. a määrus Vladislav Akulini vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Vladislav 38905010274), määruskaebus Akulin (isikukood RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
  4. juuli
  5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse saab vaidlustada prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
  6. Harju Maakohus karistas Vladislav Akulinit
  7. märtsi
  8. a otsusega karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi 1 aasta ja 10 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka V. Akulini eelvangistuses viibitud aeg alates
  9. novembrist
  10. Viru Vangla esitas
  11. juunil 2024 Viru Maakohtule materjalid V. Akulini vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonise valve kohaldamisega vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur toetavad tema vabastamist.
  12. Viru Maakohus jättis
  13. juuli
  14. a määrusega V. Akulini vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kohus tuvastas V. Akulinit iseloomustavate positiivsete asjaoludena, et ta töötab vanglas, tal puuduvad distsiplinaarkaristused ning vabanedes on tal garanteeritud töökoht, lähedaste toetus ja võimalik ühineda programmiga „Sütik“. Samas on V. Akulinile vangistuses planeeritud sotsiaalprogramm „Õige hetk“, kuid kinnipeetav programmi läbida ei soovi, sest varem need teda aidanud ei ole. V. Akulin arvab, et suudab vajadusel iseseisvalt narkootikumide tarvitamise lõpetada, kuid see kohut ei veena. Tartu Maakohus vabastas V. Akulini
  15. veebruari
  16. a määrusega kriminaalasjas nr 1-17-8195 vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuid ta jätkas vabaduses narkootikumide tarvitamist:
  17. mail 2023 tuvastati amfetamiini ja kanepi tarvitamine ning
  18. juunil 2023 juhtis ta sõidukit, olles tarvitanud narkootikume. Harju Maakohtu
  19. märtsi
  20. a otsuse järgi jätkas V. Akulin kuritegude toimepanemist ajal, mil Harju Maakohus oli talle
  21. novembri
  22. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa täitmisele pööranud. Lisaks ei ilmunud V. Akulin määratud ajaks karistust kandma. Samuti ei takistanud lähedaste olemasolu ning töö- ja elukoht tal ka varem kuritegude toimepanemist. V. Akulinit on vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatud kaks korda (
  23. aprillil 2020 ja
  24. veebruaril 2023), kuid mõlemal korral pöörati karistus uuesti täitmisele, mis näitab tema suhtumist kriminaalhooldusesse. Elektroonilise valvega ei ole võimalik tagada, et V. Akulin ei tarvita narkootikume või ei pane toime uusi vargusi. Määruskaebus
  25. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu V. Akulin, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Maakohus ei arvestanud V. Akulini laste olukorda, kes elavad tema vanaemaga. Vanaemal juhtus aga õnnetus, mille tõttu on igapäevatoimetused raskendatud. V. Akulin lubab järgida kriminaalhoolduse nõudeid, teha narkotesti, minna tööle ja maksta kannatanute nõudeid. Programmi „Õige hetk“ saab läbida ka kriminaalhooldusel. V. Akulin pole ühestki programmist loobunud, vaid Viru Vanglas ei ole talle vajalikke programme. Samuti soovis ta individuaalseid tunde, kuna rühmas on end raske avada. Maakohus jättis arvestamata asjaoluga, et ta hakkab osalema Anonüümsete Narkomaanide grupis. Kaebusele on lisatud toetuskiri programmist „Sütik“. Ringkonnakohtu seisukoht
  26. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale V. Akulini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta.
  27. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKK 28.04.2017, 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus jätnud V. Akulinit ebaõigesti vangistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastamata, vaid on jõudnud õigele järeldusele, et seda ei võimalda V. Akulini korduv karistatus, kriminaalhoolduse nõuete rikkumine ja sõltuvusprobleem.
  28. Vaidlust pole selles, et V. Akulinit iseloomustavad mitmed positiivsed asjaolud, nagu vangistuses töötamine, distsiplinaarkaristuste puudumine ning vabaduses töö- ja elukoha ning toetavate lähedaste olemasolu. Lisaks on V. Akulin valmis liituma programmiga „Sütik“ ning on igati positiivne, et ta soovib olla olemas oma lastele. Ringkonnakohtu hinnangul arvestas maakohus kõigi nende asjaoludega ning põhjendas jälgitavalt, millest tingituna ei kaalu V. Akulinit iseloomustavad positiivsed asjaolud üles temast tulenevat uute kuritegude ohtu.
  29. V. Akulinit on kriminaalkorras karistatud 13 korral, millest enamik on seotud varavastaste kuritegudega, ning vangistuses viibib ta seitsmendat korda. See näitab, et ka rangeim karistusliik ei ole V. Akulinit heidutanud, vaid ta on vaatamata korduvale vangistuses viibimisele jätkanud kuritegude toimepanemist. Lisaks soodustab uute kuritegude toimepanemist asjaolu, et V. Akulin kuritarvitab narkootilisi aineid. Vangla iseloomustusest nähtub, et V. Akulin pani varguseid toime mh narkootikumide hankimiseks. Esimest korda tarvitas ta narkootikume, kui oli üheksa-aastane ning peamiselt süstis amfetamiini. Varem on V. Akulin vangistuses sõltuvusrehabilitatsiooni programme läbinud, kuid siiski jätkanud vabaduses narkootikumide tarvitamist. Samas ei soovi ta praeguse vangistuse ajal narkootikumidest rääkida, sest ta ei paikne rehabilitatsiooniüksuses ning ei taha programme läbida, kuna need teda aidanud ei ole. Määruskaebuses sedastab V. Akulin, et ühestki programmist ta loobunud pole, vaid Viru Vangla ei paku talle vajalikke programme ning talle ei sobi rühmas töötamine. Kolleegium järeldab sellest, et V. Akulinil pole motivatsiooni sõltuvusprobleemist vabaneda. Ta on varemgi üritanud narkootikumide tarvitamisest loobuda, kuid langenud siiski tagasi sõltuvusainete küüsi. Liitumine Anonüümsete Narkomaanide grupiga 2

(3)on kahtlemata vabanemist toetav asjaolu, ent kuivõrd tegemist on pikaajalise tarvitajaga, kes ei ole ka kriminaalhoolduse ajal suutnud narkootilistest ainetest loobuda, ei veena ringkonnakohut lubadused tarvitamine lõpetada.
  1. Samuti ei toeta V. Akulini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist korduv kriminaalhoolduse nõuete rikkumine. Tartu Maakohus vabastas
  2. aprilli
  3. a määrusega kriminaalasjas nr 1-17-8195 V. Akulini vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega, kuid Harju Maakohus pööras kandmata karistuse
  4. novembri
  5. a määrusega täitmisele, sest V. Akulin rikkus elektroonilise valve tingimusi, registreerimiskohustust, kahel korral narkootiliste ainete tarvitamise keeldu ning kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise keeldu. Seejärel vabastas Tartu Maakohus
  6. veebruari
  7. a määrusega V. Akulini vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuid karistus pöörati Harju Maakohtu
  8. juuni
  9. a määrusega uuesti täitmisele, sest V. Akulin rikkus registreerimiskohustust, narkootiliste ainete tarvitamise keeldu ning vahetas kriminaalhooldusametniku loata mitmel korral töökohta. V. Akulinile anti seega kaks korda võimalus kanda karistust vabaduses, kuid ta ei suutnud järgida talle määratud kohustusi ega loobuda narkootikumide tarvitamisest. Kriminaalhoolduse nõuete ulatuslikud rikkumised näitavad, et V. Akulin ei tule toime reeglite järgimisega ning see annab aluse eeldada, et ka sel korral ei kulgeks kriminaalhooldus edukalt.
  10. Viimaks nõustub kolleegium maakohtuga selleski, et elektrooniline valve V. Akulinist tulenevat uute kuritegude ohtu ei maandaks. Elektrooniline valve ei võimalda ära hoida narkootikumide tarvitamist ja uute varguste toimepanemist, vaid see annab teavet isiku asukoha ja liikumisrežiimi järgimise kohta. Lisaks rikkus V. Akulin Harju Maakohtu
  11. novembri
  12. a määruse järgi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanenuna elektroonilise valve tingimusi, mis näitab, et V. Akulini puhul ei ole elektrooniline valve tõhus meede. Seega leiab ringkonnakohus, et V. Akulini varasemast elukäigust, eeskätt korduvast karistatusest, kriminaalhoolduse tingimuste rikkumisest ja sõltuvusprobleemist tulenev uute kuritegude oht ei võimalda tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
  13. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
  14. juuli
  15. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.