Obsah (8)

§ 391§ 657§ 654§ 405§ 637§ 232§ 235§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 28.05.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-585 Tsiv

) § 329 lg 1 kohaselt peavad menetlusosalised menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Kuivõrd kohus määras 06.04.2023 määrusega kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja, esitas hageja uued väited pärast eelmenetluse lõppu. Kohus jättis 13.04.2023 seisukohas toodud väited tähelepanuta ja lähtus otsuse tegemisel 13.01.2022 hagiavalduses toodud hagi aluseks olevatest asjaoludest. 4.

1. Kohtu hinnangul ei olnud põhjendatud kostja vastuväide, et hageja kahju hüvitamise nõue, mis tulenes kohtutäituri 29.03.2018 otsusega määratud sunniraha 200 euro määramisest, oli aegunud. Harju Maakohus tegi 01.03.2018 tsiviilasjas nr 2-18-2128 hagi tagamise määruse, mis tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2020 kohtuotsusega, mis jõustus 05.10.
2. Seega hakkas aegumistähtaeg kulgema kohtuotsuse jõustumisest 05.10.
3. Aegumine peatus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 160 lg 1 alusel hagi esitamisega 13.01.
4. Seega ei olnud hageja nõue kohtutäituri 29.03.2018 otsusega määratud sunniraha 200 euro osas aegunud ning kostja vastuväide aegumise kohaldamiseks tuli jätta rahuldamata. 4.
5. Kohus tuvastas, et vaidlus puudus järgnevas: 3 − Harju Maakohus tegi 01.03.2018 tsiviilasjas nr 2-18-2128 hagi tagamise määruse, mis tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2020 kohtuotsusega, kohtuotsus jõustus 05.10.2020; − Tallinna kohtutäitur Kersti Seisler määras 29.03.2018 otsusega Harju Maakohtu 01.03.2018 hagi tagamise määruse täitemenetluses nr 011/2018/364 hagejale sunniraha 200 eurot ning 21.11.2019 otsusega teistkordselt sunniraha 500 eurot; − hageja esitas Harju Maakohtu 01.03.2018 hagi tagamise määruse alusel alustatud täitemenetluse osas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi tsiviilasjas nr 2-1919617 ning tasus hagiavalduse esitamiselt riigilõivu 300 eurot ja hüvitas kostjale tsiviilasjas nr 2-19-19617 menetluskulud 350 eurot. 4.
6. Kuigi hageja tõendas kahju tekkimise ning kahju suuruse ja põhjuste osas vaidlus puudus, ei tõendanud hageja põhjusliku seose olemasolu kahju tekkimise ja kostja tegevuse vahel. Kohtutäitur määras täitemenetluses nr 011/2018/364 hagejale sunniraha 200 eurot ning teistkordselt sunniraha 500 eurot seetõttu, et hageja ei täitnud kohtutäituri nõuet 01.03.2018 hagi tagamise määruse täitmiseks. Seega hoidus hageja põhjendamatult hagi tagamise määrust täitmast ja põhjustas oma tegevusetusega määruse täitmise käigus sunniraha määramise. Kostja ei saanud selle juures hagejat mõjutada ning puudus otsene põhjuslik seos sunniraha määramise ja hagi tagamise vahel. Samuti puudus otsene põhjuslik seos sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetluses kantud menetluskulude ja hagi tagamise vahel. 4.
7. Hagi tagamise saavutanud isik ei pidanud hüvitama kahju, mis tekkis selle tõttu, et hageja tegevus või tegevusetus väljus hagi tagamise piiridest. Hagi tagamise korras kohustati hagejat (tsiviilasjas nr 2-19-19617 kostja) kõrvaldama hagejale kuuluval kinnistul asuvalt Kaldaaluse teelt mistahes takistused, mis takistavad kasutamast Kaldaaluse teed sõidukitega ja jalgsi liiklemiseks hageja kinnistu ulatuses ja keelati hagejal edaspidi takistada Kaldaaluse tee kasutamist sõidukitega või jalgsi hagejale kuuluval kinnistul kuni tsiviilasjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Seega sai hageja nõuda kahju hüvitamist ulatuses, mis oli otseselt seotud hagi tagamise määruses märgitud kohustuse täitmisega, s.o hageja kinnistul asuvalt teelt takistuse kõrvaldamise kulud või nimetatud tee kasutamisest teele või hageja kinnistule tekitatud kahju kõrvaldamise kulu. Hagi esitamisega hagi tagamise määruse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks tekkinud kahju hüvitamine ei olnud

§ 391

lg 1 kaitse eesmärgiks, kuna hagi tagamise vaidlustamine väljus hagi tagamise piiridest. 4.

1. Kohus järeldas, et hagejale kahju tekkimist ei põhjustanud hagi tagamine. Seega ei tõendanud hageja põhjusliku seose olemasolu väidetud kahju ja kostja tegevuse vahel. Kahju hüvitamise nõue ja sellest tulenev viivisenõue tuli jätta rahuldamata. Poolte seisukohad
2. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada, hagi rahuldada ja panna menetluskulud kostja kanda. 5.
3. Maakohtu otsus põhines õigusnormi rikkumisel ning apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt tuli teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus. Maakohtu otsus oli üllatav, vastuoluline ja selle tegemisel rikuti menetlusnorme ning hinnati tõendeid ebaõigesti. Üksnes asjaolu, et nõue ei olnud suur, ei olnud piisav alus jätta hagi rahuldamata. 5.
4. Olukorras, kus 01.03.2018 hagi tagamise määrus tühistati, oli tõendatud põhjuslik seos kahju ja kostja tegevuse vahel. Hagi tagamise määrus tehti kostja avalduse alusel, mistõttu oli tõendatud otsene tahtlus. Kostja käitus õigusvastaselt, kuivõrd ta kasutas hagi ja hagi tagamise avaldust esitades oma õigust kohtusse pöörduda pahauskselt ja kohut eksitades. Kostja esitas 4 kohtutäiturile avalduse, mille alusel alustas täitur täitemenetluse nr 011/2018/
5. 01.03.2018 hagi tagamise määrus ilma täitmisavalduseta täitemenetluses nr 011/2018/364 ei oleks hagejale kahju tekitanud. Seega oli tõendatud põhjusliku seose olemasolu kahju tekkimise ja kostja tegevuse vahel. Hagi tagamise määruse täitmine ei olnud õiguspärane. Kui hageja oleks saanud oma kinnistut plaanipäraselt kasutada, ei oleks olnud vajalik hageja kinnistult tema vara ära viia ning kahju ei oleks tekkinud. Kostja pidi tekkinud kahju hüvitama kahju õigusvastase tekitamise sätete järgi VÕS § 1043 mõttes. 5.
6. Kostja ei tõendanud, et ta tegi kõik endast oleneva, et kahju ei tekiks. Vastupidiselt nõudis kostja hagi tagamise sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetluses hagejalt tagatist, mille tõttu menetlus lõpetati, sest hagejal puudus võimalus tagatise tasumiseks. Kahju hüvitamist välistavaid asjaolusid VÕS § 127 lg-te 2 ja 3 ja § 1045 lg 2 mõttes ei esinenud, kahju oli ettenähtav ja kuulus normi kaitsealasse. Kahjunõuet ei välistanud asjaolu, et hagi tagamise määrust täideti kehtiva kohtumääruse alusel. Eelnevast tulenevalt puudus vajadus kaaluda küsimust, kas esineb asjaolu, mis annab aluse vähendada kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 1 järgi. 5.
7. Kohus rikkus menetlusnormi, kui jättis hageja 13.04.2023 ja 14.04.2022 menetlusdokumendid tähelepanuta. Kohus määras 06.04.2023 määrusega pooltele tähtaja esitada seisukohad vastaspoole väidete ja tõendite osas hiljemalt 26.04.
8. Seega esitas hageja 13.04.2023 ja 14.04.2022 seisukohad tähtaegselt. 06.04.2023 kohtumääruses ei märgitud eelmenetluse lõppemise tähtaega. Hagejale oli ebaselge, millisel alusel sai kohus tugineda vaid hagis toodud asjaoludele, jättes kõrvale 13.04.2023 ja 14.04.2022 seisukohad ja täiendavad tõendid.
9. Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata, läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
10. Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon hagi rahuldamata jätmise osas tuleb jätta muutmata, muutes otsuse põhjendusi (

§ 657lg 1 lg 21).

Maakohtu otsus tuleb tühistada menetluskulude jaotuse kindlaksmääramise osas (resolutsiooni p-d 2-5) ja selles osas teha uus menetluskulude jaotus, jättes menetluskulud poolte endi kanda. Hageja apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada. 8. Osas, milles ringkonnakohus maakohtu põhjendusi ei muuda, nõustub ringkonnakohus

§ 654lg 6 kohaselt maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid.

1. Maakohus tuvastas praeguse otsuse p-s 4.3 märgitud asjaolud, mille üle pooled apellatsioonimenetluses ei vaidle ja mille ringkonnakohus võtab seetõttu aluseks asja lahendamisel.
2. Esmalt vastab ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuse väidetele, mille kohaselt puudus ringkonnakohtul alus hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks, kuivõrd tegemist oli lihtmenetluse asjaga ja maakohus luba edasikaebamiseks ei andnud. 10.
3. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et tegemist on

§ 405

lg 1 mõttes lihtmenetluse asjaga, milles esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest võib ringkonnakohus keelduda

§ 637lg-s 2 1 toodud tingimustel.

Samas leiab ringkonnakohus, et praeguses asjas ei võinud keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, kuna maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ja rikkunud menetlusõiguse normi ja see võis oluliselt mõjutada maakohtu otsust. 5 10.

1. Kostja väide, mille kohaselt puudus apellatsioonkaebuse allkirjastanud lepingulise esindaja esindusõiguse kohta tõend, ei ole õige. Volikiri oli 03.07.2023 esitatud (tl 100-101), kuid ei olnud kostjale e-toimikus nähtavaks tehtud, millise vea ringkonnakohus parandas.
2. Nõustuda ei saa hageja kaebuse väitega, mille kohaselt jättis maakohus väidetavalt osa tema esitatud menetlusdokumente tähelepanuta. Maakohus viis asjas läbi seadusele vastava eelmenetluse, jaotas õigesti tõendamiskoormise ja ei ole hindas tõendeid kooskõlas

§ 232lg-ga 2.

1. Samas jagab ringkonnakohus hageja kaebuse seisukohta, mille kohaselt esineb põhjuslik seos kahju ja kostja tegevuse vahel. Maakohus leidis, et hageja tõendas kahju tekkimise, kahju suuruse, kuid ei tõendanud põhjusliku seose olemasolu tekkinud kahju ja kostja tegevuse vahel. Kostja väitel põhjustas hageja endale kahju ise, kuivõrd jättes täitmata hagi tagamise määruse, mistõttu talle määrati kahel korral sunniraha ning esitades sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, mis hagejast tulenevalt jäi kohtus läbi vaatamata. Kokkuvõttes leidis kostja, et hagejale tekkis kahju tema enda tegevuse tulemusena. Ringkonnakohus selle kostja käsitlusega ei nõustu ja leiab, et põhjuslik seos kahju ja kostja tegevuse vahel esineb. Kui kostja ei oleks 09.02.2018 hageja vastu valduse rikkumise kõrvaldamiseks ja edasise valduse rikkumise ärahoidmiseks hagi esitanud, ei oleks järgnevad sündmused toimunud, st põhjuslik seos praeguse vaidluse asjaoludel kostja tegevuse ja hagejal kahju tekkimise vahel esineb.
2. Järgnevalt märgib ringkonnakohus, et eelnimetatud p-s tuvastatu ei anna samas alust hagi rahuldamiseks. Riigikohus on 06.06.2018 lahendi 2-15-4981 p-s 14 selgitanud, et kuigi ühe isiku tegu võib olla teise isiku kahju põhjuseks (vt VÕS § 127 lg-s 4 sätestatud põhjuslik seos), ei tulene seadusest, et põhjusliku seose olemasolu korral tuleks hüvitisnõue alati rahuldada. Kahju hüvitamise nõude suuruse kindlakstegemisel tuleb juhinduda VÕS-i
3. ptk (VÕS § 127 jj) sätetest. VÕS § 127 lg 2 järgi ei tule kahju hüvitada ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. 11.
4. Samas lahendis märkis Riigikohus, et kohus kohaldab viidatud sätet ise, kuivõrd hinnangu andmine VÕS § 127 lg 2 järgi on õiguse kohaldamine, mitte asjaolude tuvastamine (vt RKTKo 09.03.2011, 3-2-1-174-10, p 11). VÕS § 127 lg 2 võimaldab jätta tähelepanuta rikkumiste negatiivsed tagajärjed, mis on küll põhjuslikus seoses rikkumisega, kuid on mõistliku inimese seisukohast vaadates erakordsed. Seda põhjusel, et selliste tagajärgede ärahoidmine ei saanud eeldatavasti olla kohustuse eesmärgiks ning seega ei olnud rikkujal neid tagajärgi ka võimalik ette näha. Hüvitatav kahju tuleb kindlaks määrata, arvestades VÕS § 127 lg 2 järgi rikutud kohustuse kaitse-eesmärki (vt viidatud sätte kohaldamise kohta RKTKo 07.12.2011, 3-2-1-10611, p 12; 26.09.
5. nr 3-2-1-53-06, p 13). Riigikohus rõhutas lisaks, et rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamine peab vastama pooltevahelisele mõistlikule riskijaotusele. 11.
6. Riigikohtu selgitusel kohaldub VÕS § 127 lg 2, kui hageja ei ole järginud

§ 391

lg 1 p-st 1 tulenevat kohustust hoiduda hagi tagamisega kostja õiguste kahjustamisest.

§ 391

lg 1 p 1 kaitse-eesmärgi sisustamisel tuleb arvestada sellega, et hagi tagamise otsustab kohus põhjendatud määrusega, arvestades mh sellega, kas hagi on õiguslikult põhjendatud ja kas hagi aluseks olevad asjaolud on

§ 235mõttes põhistatud (RKTm 03.02.2017, nr 32-1-83-16, p-d 14–16 ja 18).

Seega ei tähenda hagi tagamise taotluse esitamine vääramatult hagi tagamist. Samas ei tohi hagi tagamine tuua hagi tagamist taotleva isiku jaoks kaasa liiga suuri riske juhul, kui kohus küll hagi tagab, kuid jätab hagi rahuldamata. Juhul kui hagi rahuldamata jätmise korral tuleks

§ 391

lg 1 p 1 alusel hüvitada kogu kahju, mis on põhjuslikus seoses hagi tagamisega, riivaks see intensiivselt hagi tagamist taotleva isiku õigust kaitsta oma õigusi kohtus. Hagi tagamist taotleval isikul võib olukorras, kus ta loodab hagi 6 rahuldamisele, olla mõistlik taotleda hagi tagamist, sest vaatamata hagi rahuldamisele võib kohtuotsuse täitmine muutuda võimatuks või olla raskendatud. Kahju hüvitamise kohustuse võimalus ei tohi hagi tagamist taotlevat isikut (praeguse menetluse kostjat) oma õiguste kaitseks kohtusse pöördumisel (vt põhiseaduse § 15 esimene lause) ülemäära heidutada. 11.

1. Kokkuvõtteks märgib ringkonnakohus, et praeguse vaidluse asjaoludel tuleb jätta hagi rahuldamata, kuivõrd kostjale ei saanud olla ettenähtav hageja võimalik kahju seoses sunniraha määramise ja sundtäitmise hagi läbivaatamata jätmisega. Nimetatud asjaoludele on ka kostja apellatsioonkaebuse vastuses tuginenud. Ringkonnakohus märgib, et hagi rahuldamiseks ei anna alust ka asjaolu, et hageja hagi tagamise määruse vaidlustas, kuid määruskaebuse esitamine ei olnud edukas.
2. Eeltoodut arvestades tuleb ringkonnakohtu arvates muuta menetluskulude jaotust maakohtus ja tühistada otsus hagejalt väljamõistetud menetluskulude osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 2-5). 12.
3. Kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades võib menetluskulud

§ 162

lg 4 järgi jätta täielikult poolte endi kanda, kuna vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane.

§ 162

lg 4 kohaldamine eeldab erandlike asjaolude olemasolu (RKTKm 26.01.2011, nr 3-2-1-142-10, p 10 esimene lõik; 15.04.2015 otsus nr 3-2-1-126-14, p 16). Selliseks erandlikuks asjaoluks on praeguses vaidluses asjaolud, mille kohaselt ühelt poolt tõendamist leidis hagejale kahju tekkimine, põhjuslik seos kahju tekkimise ja kostja tegevuse vahel. Teiselt poolt ei saanud selliste tagajärgede, st kahju ärahoidmine olla kostjale ettenähtav. Ringkonnakohus leiab, et hagi tagamise taotluse esitamine ei tohi tuua taotlejale kaasa liiga suuri riske juhul, kui hagi jääb rahuldamata. Praegust riskijaotust ja asjaolusid kogumis arvestades peab ringkonnakohus õigeks ja õiglaseks jätta asjas kantud menetluskulud poolte endi kanda. 12.2. Menetluskulude jaotuse tõttu pole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) 7