Obsah (9)

§ 6§ 158§ 175§ 3§ 173§ 2§ 176§ 177§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Määruse tegemise aeg ja koht 12. august 2024, Kuressaare Tsiviilasja number 2-20-5585 Tsiviilasi R.S võlgniku kohustustest vabastamise menetlus

§ 6lg 1).

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud võlgniku kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja taotlus
2. R.S esitas 15.04.2020 Pärnu Maakohtule avalduse pankrotimenetluse alustamiseks, maksejõuetuse välja kuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Pärnu Maakohtu 23.04.2020 määrusega kuulutati välja R.Su pankrot. 17.11.2020 määrusega lõpetas kohus võlgniku pankrotimenetluse pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu ning algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja määras võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Eeltoodud määrusega kinnitas kohus

§ 158

lg 4 alusel võlausaldajate tunnustatud nõuete osad, mille ulatuses võlausaldajad raha ei ole saanud: I ja III järgu nõuded: puuduvad. II järgu nõuded kogusummas 16436,47 eurot võlausaldajate kaupa järgmistes ulatustes: 1) Kohtutäitur Rannar Liitmaa väljamaksmata jaotise osa suurus 168,37 eurot; 2) Kohtutäitur Rannar Liitmaa väljamaksmata jaotise osa suurus 88,46 eurot; 3) TF Bank AB väljamaksmata jaotise osa suurus 1589,71 eurot; 4) Kohtutäitur Enno Kermik väljamaksmata jaotise osa suurus 839,14 eurot; 5) M.S väljamaksmata jaotise osa suurus 10907,65 eurot; 6) Coop Pank AS väljamaksmata jaotise osa suurus 2843,14 eurot.

1. Kohus 13.01.2023 määras, et võlgnik R.S kohustustest vabastamise otsustab kohus võlgniku taotlusel kolm aastat pärast vastava menetluse algatamist, s.t 17.11.
2. Määrus jõustus 08.02.
4. Võlgnik esitas kohtule aruanded: 16.11.2021, 16.11.2022, 17.11.
5. Koos 17.11.2023 aruandega esitas võlgnik kohtule avalduse kohustusest vabastamise menetluse lõpetamiseks. Lõpparuande esitas võlgnik 11.12.
7. Kohus 21.12.2023 kohustas võlausaldajaid esitama kirjalik seisukoht võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise osas.
8. Kirjaliku seisukoha võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise osas esitas võlausaldaja TF Bank AB.
9. 08.02.2024 määras kohus kindlaks võlgniku/usaldusisiku vande all ärakuulamise aja.
10. Kohus kuulas võlgniku ära 20.03.
11. Kohtumääruse põhjendused 2
12. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis
13. aasta
14. juunini. 9.

§ 175

lg 1 järgi pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise.

§ 175

lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. 10. Kuni 30.06.2022 kehtinud

§ 3

lg 3 kohaselt pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 175

lg-s 11 alusel on kohtul kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustustest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (Riigikohtu 04.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-21-19-16, p 12).Vastavalt

§ 175

lg 2 kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 11. Esitatud aruannetest ja kohtu poolt välja nõutud ning kogutud andmetest nähtub, et: 1) Võlgnik töötab S K OÜ-s (endise nimega Osaühing S T), on samas ettevõttes töötanud kogu kohustusest vabastamise menetluse kestel. 2) Võlgnik on kogu kohustusest vabastamise menetluse kestel saanud töövõime toetust, arvestades makstava toetuse suurust, on võlgnikul osaline töövõime. 3) Kohustustest vabastamise menetluse algatamise ajal oli võlgnikul üks alaealine ülalpeetav, kes on sündinud 30.09.2004 aastal. Võlgnik jätkas lapsele elatise maksmist ka peale lapse täisealiseks saamist, laps puudega, töövõime puudub (määratud perioodiks 30.09.2020-29.09.2025), eestkoste seatud 28.12.2022.a. 4) Transpordiameti andmetel võlgnikule sõidukeid ei kuulu. Kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kinnisasju ei kuulu, samuti ei ole e-äriregistri andmetel võlgnik seotud (osanik, juhatuse või muu organi liige) ühegi juriidilise isikuga. isiku suhtes ei ole algatatud täitemenetlusi. 5) Võlgnik on võlausaldajatele teinud väljamakseid järgnevalt: 01.11.2021 kogusummas 1000 eurot, 01.11.2022 kogusummas 750 eurot ja 01.11.2023 kogusummas 1360 eurot. Igale võlausaldajale on väljamaksed tehtud vastavalt 14.09.2020 määrusega kinnitatud jaotusettepanekus toodud jaotistele. 12.

§ 175

lg 3 järgi kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Kohus kuulas võlgniku ära. Võlgnik selgitas, et on kogu aeg töötanud S K OÜ-s pagarina, pagarina on töötanud kokku 31 aastat, viimases kohas on töötanu kokku 15 aastat. Pagari elukutset ei ole. Tasuvamat tööd ei ole kusagilt leida. 13. Võlausaldaja TF Bank AB selgitas, et kohustusest vabastamise menetluse kestel, see tähendab kolme aasta jooksul, on TF Bank AB nõude katteks väljamakseid kokku summas 3 300,74 eurot, mis teeb kõigest 18,91% kogu nõudest, mis on võlausaldaja hinnangul mittearvestatav ulatus. Võlausaldaja palub kohtul jätta võlgnik kohustustest vabastamata ja pikendada kohustustest vabastamise menetlust, et võlgnikul oleks võimalus täita oma kohustusi suuremas ulatuses. Võlausaldaja on seisukohal, et juhul kui võlgnik vabastatakse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, saaks võlausaldaja nõue oluliselt kahjustada. 14.

§ 173

lg 1 järgi võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima ning lg 2 järgi võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

1. Riigikohus on 30.10.
2. a tsiviilasjas 2-11-24696 tehtud lahendis selgitanud, et kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise, vähetasustatud töö tegemist, kujutab endast kohustuste süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kolleegium märgib, et kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures võlaõigusseaduse § 7 lg 1 järgi arvestada seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab.
3. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-09-3606 31.01.
4. a tehtud määruses asunud seisukohale, et ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega (RKTKm 2-11-24696/82, p 18). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke (vt RKTKm 2-11-24696 p 19). Kohus leiab, et võlgnikule ei ole etteheidetav suurema sissetuleku puudumine.
5. Tulenevalt määruse p 11 toodud andmetest ei ole kohtul kahtlust, et võlgnik on kohustusest vabastamise menetluse ajal tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlgnik on osalise töövõimega ning sellest hoolimata on kogu menetluse kestel töötanud täiskoormusega. Võlgniku poolt kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et võlgnik oleks oma sissetulekuid põhjendamatult vähendanud või neid varjanud.
6. Riigikohus on selgitanud, et

§ 2

teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (vt Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu 20. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). 18.

175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

§ 175

lg 2 kohaselt peab võlgnik muuhulgas andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 175

lg 4 ja 5 kohaselt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet ning võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest 4 suhtest saadud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 loetleb sissetulekud, millele ei saa sissenõuet pöörata. TMS § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust ning TMS § 132 lg 2 ütleb, et kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus.

1. Aruannetes on võlgnik korrektselt kajastanud kõik oma sissetulekud: töötasu, töövõimetoetus, preemiad, tulumaksutagastus, vanametalli kokku ostu viimisest saadav tulu ning pidanud arvestust selle üle, millised summad peab ta üle andma oma võlausaldajatele. Aruannetest nähtuvalt on võlgnik igal aastal teinud võlausaldajatele väljamakseid kohustuslikust suuremas summas. Perioodil november 2020 kuni oktoober 2021 pidanuks võlgnik tegema võlausaldajatele väljamakseid kogusummas 395,88 eurot, reaalselt oli väljamakse kogusummaks 01.11.2021 1000 eurot. Perioodil november 2021 kuni oktoober 2022 pidanuks võlausaldajatele välja makstava summa suuruseks olema 549,78 eurot, tegelik väljamaksete kogusumma 01.11.2022 oli 750 eurot. 01.11.2023 tegi võlgnik võlausaldajatele väljamakseid kogusummas 1360 eurot, aruande kohaselt oli võlgnikul aga perioodil november 2022 kuni oktoober 2023 kohustus teha võlausaldajatele väljamakseid kogusummas 830,22 eurot.
2. Perekonnaseaduse § 97 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama 1) alaealine laps; 2) laps, kes omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni; ja 3) muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Võlgnik annab jooksvalt ülalpidamist enda täisealisele lapsele, kellel on puuduv töövõime ehk kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Seega on kohtu hinnangul korrektne, et ka lapse täisealiseks saamise järel on võlgnik selle tuluosa määramisel millele ei saa sissenõuet pöörata, arvestanud täiendavalt TMS § 132 lg 2 sätestatuga.
3. Kohus ei ole tuvastanud võlgniku poolt

§ 173sätestatud kohustuste rikkumisi.

Kohus on eelpool tuvastanud, et võlgnik on kohustusest vabastamise menetluse kestel tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlgnik on esitanud kõik aruanded ilma täiendava meeldetuletuseta ja tähtaegselt, samuti on võlgnik omal algatusel teatanud kohtule enda kontaktandmete muutumisest. Võlgniku poolt esitatud aruannete lisadest (palgalehed, pangakonto väljavõtted) aga ka kohtu poolt kogutud andmetest saab järeldada, et võlgnik ei ole varjanud saadud tulu ja vara.

1. Kohtute infosüsteemist tuvastas kohus, et võlgnik on, kohustustest vabastamise menetluse kestel, lisaks käesolevale menetlusele, olnud seotud ühe menetlusega, kus kohus arutas eestkosteasutuse avaldust võlgniku täisealise lapse üle eestkoste seadmiseks. Seega ei ole võlgnikku süüdi mõistetud pankrotikuriteos.
2. Kohus ei nõustu võlausaldaja seiskohaga, et võlgnik ei ole võlausaldajate nõuded rahuldanud märkimisväärses ulatuses. Kohus on seisukohal, et võlausaldajate nõuete rahuldamise ulatuse hindamisel ei saa aluseks võtta pelgalt protsentarvutust: võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses on jäänud raha saamata versus kohustusest vabastamise menetluses võlgniku poolt tehtud väljamaksete kogusumma. Arvesse peab võtma ka muid tähtsust omavaid asjaolusid. 17.11.2020 määruse kohaselt jäi võlausaldajatel pankrotimenetluses tunnustatud nõuete osas saamata 16436,47 eurot. Võlgniku aruannete kohaselt pidi võlgnik võlausaldajatele tegema väljamakseid kogusummas 1775,88 eurot. Sellisel juhul rahuldanuks võlgnik menetluse kestel võlausaldajate nõudeid 10,80% ulatuses. Kuna võlgnik on hea tahte märgina teinud võlausaldajatele väljamakseid kogusummas 3110 eurot, on võlgnik tegelikkuses kohustusest vabastamise menetluse kestel rahuldanud 5 võlausaldajate nõudeid 18,92% ulatuses. Kohtu hinnangul näitab eeltoodu, et võlgnik on võlausaldajate nõudeid rahuldanud märkimisväärselt suuremas summas, kui ta kohustatud oli.
3. Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise alused puuduvad. 25.

§ 176

lg 2 tulenevalt saab kohus R.Su taotluse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks rahuldada osaliselt. Pankrotihalduri 13.05.2020 esitatud ettekandest nähtub, et M.Su nõue on lapse elatise nõue (dtl 39).

§ 176

lg 2 tulenevalt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe lapsele elatise maksmise kohustus. Seega ei saa kohus võlgnikku vabastada elatise võla tasumise kohustusest. Samale järeldusele on analoogse nõude osas jõudnud Tartu Ringkonnakohus oma 08.02.2024 määruses nr 2-20-2242 (p 13.2-13.3).

1. Kohus ei tuvastanud muid nõudeid, mis pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjel ei lõppeks.
2. Eeltoodust tulenevalt kuulub võlgniku taotlus osaliselt rahuldamisele ning võlgnik tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest, välja arvatud M.Su nõue, vabastada.

§ 176

lg 1 järgi kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. 28.

§ 177

lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib

§ 177

lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. 29. Tulenevalt

§ 175

lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 30.

§ 174

lg 2 alusel kohus vabastab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Menetluskulude jaotus 31. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Reena Undrest kohtunik 6