) § 88 lg 5 ls 2). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
MS) § 38 lg 1 p 1 alusel salajase tõendi osas kinniseks ja eemaldada
Taotluse kohaselt puudub kaebajal ja tema esindajal riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses (RSVS) sätestatud riigisaladusele juurdepääsu õigus ning dokumendi tutvustamine kaebajale ja tema esindajatele ei ole lubatud. Dokumendi tutvustamine ei oleks võimalik ka pärast seda, kui kaebaja või tema esindaja läbiks julgeolekukontrolli. Avalik huvi riigisaladuse kaitse vastu kaalub üles kaebaja ja tema esindaja õiguse tutvuda kohtulikul uurimisel kõigi kogutud tõenditega. Avalikuks huviks on huvi tagada julgeolekuasutuste töö efektiivsus, mis kogutud andmete avaldamisel saaks oluliselt kahjustatud, kuivõrd neist andmetest võivad selguda ameti varjatult teabe kogumist kajastavad meetodid ja allikad, mille kaudu teabe saamine on põhimõtteliselt võimalik vaid seni, kuni need püsivad saladuses. 6. Tallinna Halduskohus rahuldas 04.06.2024 määrusega taotluse ning kuulutas haldusasja menetluse kinniseks KAPO 21.12.2023 riigisaladust sisaldava memo nr 10358 (SALAJANE) ja selle aluseks olevate dokumentide, samuti nende dokumentidega tutvumise osas (resolutsiooni p 1); eemaldas kaebaja ning tema esindaja(d) ja vastustaja esindaja(d), kellel vastava taseme riigisaladuse luba puudub, menetlustoimingutelt osas, milles kohus p-s 1 märgitud riigisaladusega tutvub ja kuulab vajadusel ära sellega seotud ametnike selgitused (resolutsiooni p 2); keelas kaebajal ning tema esindaja(te)l ja vastustaja esindaja(te)l, kellel vastava taseme riigisaladuse luba puudub, riigisaladust sisaldava dokumendi ja ärakuulamisel antavate selgitustega tutvumise ning neist ärakirjade saamise (resolutsiooni p 3); keelas kaebajal ja tema esindaja(te)l ning vastustaja esindaja(te)l, kellel vastava taseme riigisaladuse luba puudub, tutvuda p-s 1 märgitud memoga ning selle aluseks olevate dokumentidega, sh ametnike selgitusega, kui kohus peaks otsustama p-s 1 märgitud dokumendiga tutvumisel esitada kaasatud haldusorganile küsimusi (resolutsiooni p 4); piiras menetlusväliste isikute õigust tutvuda resolutsiooni p-s 1 nimetatud dokumentidega ja saada nendest ärakirju (resolutsiooni p 5). Memo on riigisaladust sisaldav dokument ning kuna kaebajal ja tema esindajal ning vastustaja tänasel esindajal puudub riigisaladusele juurdepääsu õigus, siis puudub kohtul kaalutlusõigus lubada neil tõendiga tutvuda (vt ka Riigikohtu 22.11.2017 määrus nr 3-17-911, p 26.1). Riigisaladuse regulatsiooniga (RSVS §-d 1 ja 2) kaitstakse Eesti Vabariigi julgeolekut ja välissuhtlust. Kaitstav ei ole üksnes teave, millele tuginetakse, vaid ka teabest tehtavad järeldused teabe kogumisel kasutatud meetodite, taktika ja vahendite kohta. Avalik huvi riigisaladuse kaitse vastu kaalub üles poolte õiguse viibida täiel määral kohtuasja arutamise 2
MS § 38 lg 1 p 1) ning piirata
lg 1 p 1 ja § 88 lg-te 2 ja 7 alusel kaebaja ja tema esindajate (sh tulevikus määratavatele esindajatele) ning vastustaja esindajate (v.a need esindajad, kellel on olemas vastava taseme riigisaladuse luba) ja muude menetlusväliste isikute juurdepääsu riigisaladust sisaldavatele dokumentidele. Juurdepääsupiirang kohaldub ka kaasatud haldusorgani isikute protokollitud selgitustele, kui kohus peaks otsustama selliseid küsimusi kaasatud haldusorgani esindajatelt küsida. Kohus piirab üksnes selliste esindajate õigust dokumentidega tutvuda, kellel riigisaladuse luba ei ole. Õigus otsustada, kas ja millistel tingimustel riigisaladuse luba omavatele vastustaja esindajatele riigisaladust avaldada, jääb kaasatud haldusorganile. Memoga tutvumata jätmine ei piira kaebaja võimalusi enda õiguste kaitsel. Kaasatud haldusorgan ja vastustaja esitasid vastuseks kaebusele väga põhjaliku ülevaate, miks kujutab kaebaja tegevus ohtu Eesti julgeolekule ja esineb välismaalaste seaduse § 124 lg 2 p-s 3 nimetatud alus elamisloa pikendamisest keeldumisele. Kaebajal on selle teabe alusel võimalik esitada täiendavaid tõendeid ja seisukohti ka riigisaladust teadmata. Kohus peab tõendile andma hinnangu kohtuotsuses. Ehkki juurdepääsupiiranguga hõlmatud tõendites sisalduvat teavet ei ole võimalik detailselt kohtuotsuses kajastada, peab kohtuotsusest nähtuma kohtu järeldus esitatud tõendite kohta (Riigikohtu 20.04.2011 otsus nr 3-3-1-94-10, punkt 18). Kohtu järelduste ja tõendite alusel on ka kõrgema astme kohtul võimalik haldusorganite ja halduskohtu järelduste õigsust kontrollida. Seega on pooltel õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus, vaidlustades mh ka kohtu antud hinnangu tõenditele, mille uurimisest nad osa võtta ei saanud. Selles osas ei saa nõuda pooltelt apellatsioonkaebuses ka oma vastuväite põhjendamist, piisab vaid mittenõustumise deklareerimisest. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 7. X palub 19.06.2024 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 04.06.2024 määrus tervikuna. Halduskohus rikub memo sisu täies ulatuses varjates õiglase kaitseõiguse tagamise põhimõtet. Riigikohus rõhutas 23.05.2024 määruse nr 3-23-671 p-s 12, et õiglase kaitse õiguse tagamiseks on menetlusosalisel vältimatult vajalik teada fakte ja asjaolusid, millele haldusorgan oma otsust tehes tugines. Halduskohus leidis vääralt, et kuna memo on riigisaladust sisaldav dokument, siis puudub kohtul kaalutlusõigus lubada kaebajat ja tema esindajat ning vastustaja tänast esindajat, kellel puudub riigisaladusele juurdepääsu õigus, memoga tutvuda. Kohtul oli kaalutlusõigus otsustamisel, kas memo on täies ulatuses või osaliselt kaetud riigisaladusega. Halduskohus ei ole kaalunud võimalust avalikustada tõend selles osas, mis ei sisalda riigisaladust. KAPO 20.03.2024 taotluses on riigisaladuseks nimetatud üksnes varjatult teabe kogumist kajastavad meetodid ja allikad, mitte tuvastatud faktilised asjaolud. Kuna kriminaalmenetluses on riigisaladust sisaldava info varjamise reeglid sätestatud kriminaalmenetluse seadustiku §-s 12614 ja selles osas on välja kujunetud uurimisorganite ja kohtute praktika, peab ka halduskohus HMKS § 88 lg 3 kohaselt kaaluma võimalust lubada menetlusosalistel tutvuda salastatud dokumendis sätestatud faktiliste asjaoludega, mis ei ole kaetud riigisaladusega. Enne memo salastamist tuli halduskohtul kõigepealt sellega tutvuda ja 3
Vaidlustatud otsuses ning vastustaja ja KAPO vastustes kaebusele esitatud teod ei ole sellise tähenduse ja intensiivsusega, et kaebajal oleks võimalik ennast kohtumenetluses piisaval määral kaitsta.
lg 1 p 1 ja § 88 lg 2 on kohaldatavad üksnes kinniseks kuulutatud menetluses, ei ole seaduse järgi võimalik määruskaebust esitada osas, milles halduskohus kuulutas asja menetluse kinniseks. Eelneva tõttu tuleb määruskaebus tagastada halduskohtu määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale
lg 5, § 203 lg 1), määruskaebus on tähtaegne ning vastab
§-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (
Ringkonnakohus tagastab määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu selle tasumise kohustust kandnud menetlusosalise nõudel. Taotluses tuleb märkida isiku nimi ja pangakonto andmed, kuhu riigilõivu tagastamist soovitakse.
12.
27 lg 1 p 1 ja § 88 lg 1 järgi on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju.
lg 2 kohaselt võib seda õigust piirata
lg-s 1 loetletud alustel (sh riigisaladuse kaitseks –
lg 1 p 1) ning tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada menetlusdokumentidest ärakirju.
88 lg 3 kohaselt tuleb menetlusosalisel võimaldada tutvuda toimikus olevate ja selle juurde kuuluvate menetlusdokumentidega maksimaalses ulatuses ning tutvumisloa andmisest keeldutakse vaid minimaalses ulatuses, mis on toimikuga tutvumise õiguse piiramise eesmärki kahjustamata võimalik.
lg-te 2 ja 3 alusel piiratakse menetlusosalise põhiseaduse § 24 lg-s 2 sätestatud põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures (nt Riigikohtu 10.05.2016 otsus nr 3-4-1-31-15, p 48), mis on seadusreservatsioonita põhiõigus ja mille piiramist saaks seetõttu õigustada üksnes vajadus kaitsta teisi põhiõigusi või muid põhiseaduslikku järku väärtusi. Juurdepääsu tõenditele võib piirata eeldusel, et seeläbi ei piirata õiguse tõhusale õiguskaitsele tuuma ning kohus võtab meetmeid juurdepääsupiirangu tasakaalustamiseks. Seega tuleb kaaluda ühelt poolt huvi saladuse hoidmiseks ja selle eesmärki ning teisalt menetlusosalise õigust tutvuda toimikuga, et tagada tema õiguste tõhus kaitse (nt Riigikohtu 04.11.2020 otsus nr 3-20-924, p 29; 01.10.2018 otsus nr 3-17-1026, p 39; 22.11.2017 määrus nr 3-17-911, p-d 23-24). Dokumentidega tutvumise õiguse piiramiseks ei piisa üksnes viitamisest juurdepääsu piiramise võimalikule õiguslikule alusele, vaid kohtul tuleb analüüsida konkreetse juhtumi asjaolusid. Kohus peab konkreetsel juhul kaaluma õiguste piiramise vajalikkust ning veenduma, et huvi saladuse hoidmise vastu on ilma kõhklusteta ülekaalukas, selgitades ühtlasi sellisele veendumusele jõudmise põhjendusi (nt Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2022 määrus nr 3-21-2882; 11.09.2020 määrus nr 3-20-786, p 14; 31.05.2023 määrus asjas nr 4-23-439, p 18; 09.01.2024 määrus asjas nr 3-22-2646, p 9).
§-s 88 sätestatud kaalumispõhimõtetest lähtuvalt. Julgeolekukontrolli käigus kogutud andmed on kohtule vajalikud, et omistada menetlusosalisest lähtuvale võimalikule ohule ja seeläbi huvile saladuse hoidmiseks õige kaal ning teha põhjendatud kaalutlusotsus. Samas võib olla kohtul juba enne julgeolekukontrolli ilmne, et esineb ülekaalukas huvi saladuse hoidmiseks ning kohtuasja asjaoludest või menetlusosalise isikust tulenevalt puudub menetlusosalisel vältimatu teadmisvajadus. Sellisel juhul võib otsustada juurdepääsuõiguse üle julgeolekukontrolli tegevale asutusele taotlust esitamata ja selle tulemusi ära ootamata (Riigikohtu 22.11.2017 määrus nr 3-17-911, p 26).
§-st 89, mitte
§-dest 79 ja 88 lähtudes.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.