1-24-4520/4

1-24-4520 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2024, Tallinn Kriminaalasja number 1-24-4520 Kohtunik Inna Ombler Kriminaalasi X kaebus ja taotlus riigi õigusabi saamiseks Kaebuse esitaja X (ik XXXXXXXXXXX) Taotluse liik Riigi õigusabi taotlus, kaebus RESOLUTSIOON
2. Jätta X taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
3. Jätta X kaebus läbi vaatamata. MÄÄRUSE VAIDLUSTAMISE KORD Määruse peale saab esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Vajadusel on võimalik taotleda selleks riigi õigusabi Riigikohtult. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Tallinna Ringkonnakohus sai
5. augustil 2024 härra Sten Linnule adresseeritud X pöördumise (koos lisadega), milles märgitakse, et kuritegelik grupeering (JP, AA, MO ja telekomifirmade Eesti juhid) on organiseerinud korruptsioonikuriteo, kuid riigiprokuröri A. Kirsi väitel ei ole kuriteo uurimiseks põhjust ega ajendit. Viimati mainituga X ei nõustu ning esitab oma põhjendused. Ka märgitakse kaebuses: „Kuna tegemist on riikliku kuriteoga Eesti rahva suhtes, peab advokaadi palkamaRingkonnakohus.“. 1 1-24-4520
6. Selgitamaks välja, kas Riigiprokuratuur on teinud otsuse, mida X saaks ringkonnakohtus vaidlustada, esitas Tallinna Ringkonnakohus prokuratuurile järelepärimise. Prokuratuuri vastuse kohaselt on Riigiprokuratuur teinud X kuriteokaebuse alusel määruse
7. oktoobril
8. Ka on X esitanud käesoleva aasta
9. aprillil ja
10. mail kuriteokaebused, millele on jäetud vastamata, kuna pöördumine on olnud samasisuline/korduv. Ühtlasi edastas prokuratuur kohtule Põhja Ringkonnaprokuratuuri
11. juuni 2022 vastuse X
12. mai 2022 pöördumisele. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13. X pöördumisest nähtuvalt soovib ta riigi õigusabi vaidlustamaks riigiprokuröri A. Kirsi otsustust selle peale, et X kuriteokaebuse alusel on jäetud kriminaalmenetlus alustamata. Ringkonnakohus leiab, et X riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata. Esmalt ei vasta X pöördumine riigi õigusabi seaduse (RÕS)
14. peatükis sätestatud vorminõuetele. Samuti ei ole sellele lisatud nõutavat majandusliku seisundi teatist, et hinnata taotleja maksevõimet RÕS § 6 lg 1 tähenduses. Ent vaatamata neile puudustele ei pea ringkonnakohtunik otstarbekaks jätta taotlust käiguta, sest RÕS § 7 lg 1 p 2 kohaselt tuleb riigi õigusabi andmisest igal juhul keelduda, kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Praegusel juhul nii ongi. X ei ole nimetanud konkreetset Riigiprokuratuuri määrust, mida ta vaidlustada soovib, ent prokuratuuri vastusest ringkonnakohtu järelepärimisele ilmneb, et Riigiprokuratuur on teinud X kuriteokaebuse alusel määruse pea kuus aastat tagasi, s.o
15. oktoobril
16. Määrusest nähtuvalt kattuvad toonase kuriteokaebuse põhiväited praeguses pöördumises toodud väidetega. Riigiprokuratuur jättis tookord X kaebuse kriminaalmenetluse alustamata jätmise vaidlustamiseks rahuldamata. Riigiprokuratuuri määrust oli Xl võimalik vaidlustada määruse koopia saamisest ühe kuu jooksul. Sest järeldub, et kaebetähtaeg Riigiprokuratuuri määruse vaidlustamiseks on ammu möödunud. Kohtute infosüsteemist nähtub seegi, et Riigiprokuratuuri
17. oktoobri 2018 määruse vaidlustamiseks on X taotlenud riigi õigusabi juba
18. novembril 2018 ning Tallinna Ringkonnakohus on tema taotluse lahendanud
19. novembri 2018 määrusega, jättes tema taotluse rahuldamata. Ringkonnakohtu määrus jõustus
20. novembril
21. Seega on X juba kasutanud oma õigust riigi õigusabi taotleda ning tema õigus Riigiprokuratuuri
22. oktoobri 2018 määruse vaidlustamiseks on ammendunud. Rohkem määruseid, millega Riigiprokuratuur oleks vaadanud läbi X esitatud kaebust menetluse alustamata jätmise peale või keeldunud sellise kaebuse läbi vaatamisest, ringkonnakohtule edastatud teabe kohaselt Riigiprokuratuur teinud ei ole.
23. X toob oma pöördumises ringkonnakohtule välja ka argumendid, miks tuleks kriminaalmenetlust alustada. Seega sisaldab tema pöördumine ka kaebust Riigiprokuratuuri
24. oktoobril 2018 määruse peale. See kaebus tuleb jätta läbi vaatamata nii kaebetähtaja möödalaskmise (vt p 4) tõttu kui ka seetõttu, et Riigiprokuratuuri määruse peale saab KrMS § 208 lg 1 alusel kaebuse esitada üksnes advokaadi vahendusel. Kuivõrd X ei ole advokaat, ei saa ta ise Riigiprokuratuuri määrust vaidlustada. 2 1-24-4520
25. Eeltoodut arvestades ja juhindudes RÕS § 7 lg 1 p-st 2, jätab ringkonnakohus X õigusabi taotluse rahuldamata. X kaebus jääb KrMS § 208 lg-te 1 ja 3 ning § 326 lg 2 p-de 1 ja 3 alusel läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3