Obsah (5)

§ 37§ 120§ 121§ 43§ 179

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-1129 Määruse kuupäev 2. august 2024 Kohtunik Ene Andresen Kohtuasi Xi kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes se

) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte kaebajale. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav X esitas
2. aprillil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles leiab, et Tartu Vangla kahjunõude otsus nr 1-13/24/51-2 on õigusvastane ja tema kahjunõue tuleb rahuldada. Kaebuse kohaselt on Tartu Vangla tekitanud talle õigusvastase tegevusega mittevaralise kahju. Nimelt keelas vangla alates
3. veebruarist 2024 talle tähtajatult antud lisahelistamise võimaluse. Vangla väited tema eraelus toimunud muutuste kohta on pigem pahatahtlikud ning pole tõendatud. Kaebuse esitajale on arusaamatu, kuidas vangla hangib infot tema abikaasa kohta. Vanglaametnikuga
4. veebruaril 2024 toimunud vestlusel väideti talle, et tema abikaasa on töökohta vahetanud. Ta vajas pärast
5. veebruari 2024 sündmusi arstiabi, sest vangla tegevus oli šokeeriv. Tal on kolm alaealist last, kes ei oska veel kirjutada ja talle ei piisa ühetunnisest helistamisajast päevas. Muud suhtlemisvõimalused on välistatud ka põhjusel, et postiteenuse tasu on liiga kallis. Ta leiab, et Tartu Vanglas kehtiv helistamise kord on põhiseadusega vastuolus, sest helistamiseks ettenähtud üks tund päevas ei võimalda peresidemeid normaalsel kujul säilitada. Alles hiljuti võis helistada pereliikmetele piiramatult. Vangla sekkumine on põhjustanud tema abielu purunemise. Ta taotleb Tartu Vanglalt väärikuse alandamise ning era- ja perekonnaellu sekkumise eest hüvitist 1000 eurot ja iga järgneva päeva eest 10 eurot. 3-24-1129
6. Tartu Vangla esitas vastuseks kohtunõudele kohtueelse menetluse dokumendid, milles nähtub järgnev. 2.
7. X esitas
8. veebruaril 2024 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse seoses lisahelistamise võimaluse äravõtmisega. Taotluse kohaselt oli taotleja
9. veebruaril 2024 šokeeritud ja vajas arstiabi, kui kuulis, et talle ei võimaldata alates
10. veebruarist 2024 täiendavat aega helistamiseks. Helistamise kord vanglas on ebainimlik ja perekonnavaenulik. Muud suhtlemisvõimalused on taotlejale välistatud, kuna postiteenus on kallis ja lapsed ei oska veel kirjutada. Taotlejale on arusaamatu, kuidas ja millise seaduse alusel vangla on hankinud infot tema abikaasa kohta. Asjas on vaja algatada põhiseaduslikkuse järelevalve. Vangla ei ole suutnud pakkuda inimväärseid kinnipidamistingimusi, samuti on vangla teda alandanud ja sekkunud ebaproportsionaalselt tema perekonna- ja eraellu. 2.
11. Tartu Vangla jättis
12. aprilli
13. a otsusega nr 1-13/24/51-2 Xi
14. veebruari
15. a taotluse rahuldamata. Kahju hüvitamise taotluse menetlemise käigus tehti kindlaks, et X esitas
16. oktoobril 2023 Tartu Vanglale taotluse nr 6-24/3504-1, milles soovis saada helistamise kaks tundi lisaaega. Inspektor-kontaktisik kinnitas oma
17. veebruari
18. a seisukohas, et ta oli lubanud Xile ühe tunni ulatuses lisahelistamist. Samuti kinnitas inspektor-kontaktisik oma seisukohas, et kinnipeetavale ei võimaldatud alates
19. veebruarist 2024 enam lisahelistamist. Lisahelistamise aeg oli antud põhjusel, et Xi abikaasa töötas Soomes, kuid
20. veebruaril 2024 selgus, et see alus oli ära langenud. Kuna kõneajalimiidi vähendamine 60 minutile pole õigusvastane, jääb kahju hüvitamise taotlus rahuldamata. 2.
21. X esitas
22. veebruaril 2024 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles muuhulgas heitis vanglale ette lisahelistamise võimaluse äravõtmist alates
23. veebruarist
24. 2.
25. Tartu Vangla jättis Xi
26. veebruari
27. a taotluse
28. aprilli
29. a otsusega nr 1-13/24/149-2 helistamisvõimaluse äravõtmist puudutavas osas läbi vaatamata, kuna luges selle taotluse korduvaks. KOHTU SEISUKOHT
30. Kaebaja taotleb Tartu Vanglalt mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitise väljamõistmist. Seega on kohtule esitatud hüvitamiskaebus (

§ 37lg 2 p 4). Kaebaja on läbinud asjas esitatud kahju hüvitamise nõudega vangistusseaduse (Vang

S) § 11 lg-s 8 sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse, kuna Tartu Vangla jättis

1. aprilli
2. a otsusega nr 1-13/24/51-2 tema kahjunõude rahuldamata. 4.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada

§ 121

lg 2 p 21 alusel, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 4.

1. Kinnipeetava poolt telefoni kasutamise nõuded on kehtestatud justiitsministri
2. novembri
3. a määrusega nr 72 vastu võetud „Vangla sisekorraeeskirjas“ (VSkE). VSkE § 51 lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetaval telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas ning täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette vangla kodukorras. Tartu Vangla direktori
4. veebruari
5. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud Tartu Vangla kodukorra p 13.8.5 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale, kes on esitanud telefoni kasutamiseks õigeaegselt nõuetekohase taotluse, kasutada telefoni kodukorras nimetatud päeval ühel korral kuni 10 minutit. Kodukorra p 13.12 näeb alates
6. maist 2023 ette, et kinnipeetava telefoni kasutamise maksimaalne aeg päevas on tehniliselt piiratud 60 minutile ning põhjendatud 2 3-24-1129 vajadusel helistamisel nt kaitsjale, ametisikutele või perekonna liikmele, pikendab vanglateenistuse ametnik ühekordselt kinnipeetava telefoni kasutamist. Tartu Vangla
7. aprilli
8. a otsusest nähtub, et kaebaja oli esitanud
9. oktoobril 2023 vanglale taotluse, milles soovis kaks tundi lisahelistamise aega. Kuna vangla luges kaebaja esitatud tõendite põhjal tõendatuks, et kaebaja abikaasa töötas Soomes, andis vangla kaebajale peresuhete säilitamiseks ühe lisatunni helistamisaega. Kuna
10. veebruaril 2024 töötamise registrist tehtud päringu põhjal selgus, et kaebaja abikaasa töötas alates
11. a jaanuarist Paides, langes erandi tegemise põhjus ära ning vangla taastas alates
12. veebruarist 2024 kaebaja kõneajalimiidina 60 minutit päevas. Kohtu hinnangul ei ole põhjust pidada vangla tegevust alates
13. veebruarist 2024 kaebaja kõneaja piiramist 60 minuti peale õigusvastaseks. Nimetatud ajalimiit vastab Tartu Vangla kodukorra p-s 13.12 sätestatule. Kuna sama säte võimaldab vanglal kinnipeetavale ettenähtud kõneaega pereliikmetega suhtlemiseks vajaduse korral pikendada, on tegemist paindliku korraga, mis tagab kinnipeetavale pereelu kaitse. Seepärast ei nõustu kohus kaebajaga, et Tartu Vanglas kehtiv helistamise kord on põhiseadusega vastuolus. Pikendades
14. a aastal kaebaja kõneaega ühe tunni võrra, toetas vangla kaebaja peresidemete säilitamist. Kõneaja pikendamist õigustanud asjaolude äralangemisel on kodukorras ettenähtud kõneaja taastamine põhjendatud. Kaebaja ei ole väitnud, et tema abikaasa töötab endiselt Soomes – seega ei osuta juhtumi asjaolud, et vangla oleks kaebajale antud soodustuse tema põhjendamatult ära võtnud. Kinnipeetavate võrdse kohtlemise tagamiseks tuleb vanglal hoiduda kinnipeetavatele põhjendamatute soodustuste tegemisest. Oma ülesannete täitmiseks on vanglal muu hulgas õigus teha päringuid riiklikesse andmekogudesse (VangS § 53 lg 3 ja lg 1 p 10). Kuna eeltoodust tulenevalt puudub alus hinnanguks, et vangla tegevus oli kaebajale helistamiseks antud lisaaja äravõtmisel õigusvastane, ei pea kohus hüvitamiskaebuse rahuldamist tõenäoliseks. 4.
15. Samuti ei pea kohus praeguse juhtumi asjaoludel kaebaja õiguste riivet intensiivseks. Kaebaja ei ole vastu vaielnud vangla väitele, et tal on võimalik kõneleda oma pereliikmetega telefoni teel iga päev tund aega. Nimetatud aeg ei ole ebamõistlikult lühike. Samuti ei ole ta väitnud, et ta pidi perekonnaga suhtlemise pärast loobuma muudest olulistest telefonikõnedest. Kohus võtab ka arvesse, et kaebajal ka olnud võimalik Tartu Vangla kodukorra p 13.12 alusel taotleda perekonnaliikmetega suhtlemiseks kodukorras ettenähtud kõneaja pikendamist. Kohtule teadaolevalt on kaebajale olnud lisaks telefonikõnedele tagatud ka muud võimalused oma perekonnaga suhtlemiseks (kokkusaamised ja kirjavahetus).
16. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse

§ 121lg 2 p 21 alusel.

Kohus selgitab, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks jääb kaebuse tagastamise tõttu läbi vaatamata.
2. Vastuseks kaebaja
3. mai
4. a avaldusele selgitab kohus, et jõustunud määrus, millega kaebus tagastatakse, avaldatakse Riigi Teataja veebilehel seaduse alusel (

§ 179lg 4).

Kaebaja eraelu kaitseks asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 3