) §10 lg-d 1 ja 31). 4. HKMS § 110 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses.
lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Taotluse lisana esitatud konto väljavõttest (dtl 5-6) ilmneb, et taotleja rahaline seis ei võimaldaks tal endal riigi õigusabi eest tasuda. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus.
lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.
lõike 1 punkti 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kui esinevad
lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul isiku majanduslik seisund asja otsustamist ei mõjuta. 5. Kohus on seisukohal, et riigi õigusabi andmise eelduseks on taotlejal kaitstava õiguse olemasolu. Ka
lg 1 p 2 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Taotlus kohtule riigi õigusabi andmiseks peab olema eesmärgipärane ning esitatud menetlusõigusi heauskselt kasutades (vt HKMS § 28 lg 1). Praegusel juhul viitab taotleja abstraktselt vaidlustele, millest ta on valmis loobuma, kui vangla on talle valmis maksma rahalist hüvitist. Taotlejal on õigus selles, et halduskohtumenetluse seadustik toetab vaidluse kompromissiga lõpetamist ja vaidluse poolte kompromissile jõudmist. HKMS-i kompromissi käsitlevad sätted on aga mõeldud reguleerima menetluslikke küsimusi konkreetse haldusasja raames. Praeguse abstraktse taotluse alusel ei ole kohtul võimalik hinnata õigusabi andmise eelduste täidetust, sh seda, milline võiks olla taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ja milliste õiguste kaitseks ta üldse õigusabi soovib. Taotlejal on võimalik saavutada vaidluse lahendamine kompromissiga iga konkreetse asja raames ja taotleda vastavalt selleks riigi õigusabi. Seetõttu ei pea kohus otstarbekaks praegust taotlust taotleja eesmärgi täpsustamiseks käiguta jätta. Kohus peab siinkohal vajalikuks rõhutada, et X on algatanud halduskohtus rohkelt erinevaid kohtuasju ning seega on tal märkimisväärne kogemus nii haldus- kui ka halduskohtumenetluses ja kohtul on alus arvata, et ta suudab vanglaga peetavates vaidlustes ka edaspidi oma õigusi vajalikul määral kaitsta, arvestades halduskohtumenetlusele omast kohtu selgitamis- ja uurimiskohutust, millega kohus kaebajat vajadusel abistab. 6. Taotleja märgib, et viibis 13.-17. juunil 2024 haiglas operatsioonil, mistõttu pole tagatud tema tõhus osalemine kohtumenetlustes. Kohus leiab praegust taotlust lahendades, et hoolimata kaebaja terviseseisundist ei ole võimalik rahuldada abstraktse loomuga riigi õigusabi taotlust ning taotleja saab enda terviseseisundile tugineda edaspidi konkreetsetes vaidlustes menetluslikke avaldusi esitades, lisades ka asjakohased tõendid enda terviseseisundi kohta. 7. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et riigi õigusabi andmine esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses ei ole vajalik ega põhjendatud ning kohus jätab riigi õigusabi taotluse
8. Kohus asendab avaldatavas määruses taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.