← Eesti

2-23-121516/11

Obsah (12)§ 394§ 416§ 187§ 444§ 173§ 174§ 172§ 162§ 138§ 139§ 144§ 177

2-23-121516 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Liina Naaber-Kivisoo Otsuse tegemise aeg ja koht 16. juuli 2024, Narva Tsiviilasja number 2-23-121516 Tsiviilas

§ 394

ja

§ 416

) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank või EE567700771003819792 LHV Pank riigilõiv, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. ASJAOLUD JA KOHTU SELGITUSED

  1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja C AS 20.06.2017 väikelaenulepingu nr L3700966810 (edaspidi leping, dtl 49-53), laenusummas 4000 eurot. Lepingu kohaselt kohustus kostja A M tasuma iga kuu
  2. kuupäevaks osamakse summas 113,17 eurot, viimane osamakse pidi lepingu kohaselt toimuma 05.07.
  3. Lepingupooled leppisid lepingu punktis 3.1 kokku, et laenusaaja kohustub tagastama laenatud raha, tasuma tema kasutuses olevalt rahalt intressi ja maksma lepingu haldamise tasu lepingu lahutamatuks 2 2-23-121516 lisaks olevas maksegraafikus ettenähtud summades ja tähtaegadel. Lepingus lepiti kokku ka lepingutasus summas 80 eurot, haldustasus summas 0,90 eurot kuus, intressimääras 14,90%, viivisemääras 0,04% päevas/14,90% aastas. Lepingu punkti 5.1 kohaselt laenu tagastamise kohustuse, samuti lepingu haldamise tasu maksmise kohustuse, kulutuste hüvitamise kohustuse või leppetrahvi tasumise kohustuse täitmisega viivitamise korral on laenusaaja kohustatud maksma viivitusintressi (viivist) lepingus ettenähtud intressi määras, sh viivist ei arvestata tasumata intressidelt ja viivistelt. Krediidi kulukuse määr moodustus lepingu kohaselt aastas 17,95% kajastades lepingu kogukulu eeldusel, et leping kehtib kokkulepitud perioodi kestel ja laenusaaja täidab lepingut kokkulepitud tingimustel. Krediidikulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud laenusumma, lepingutasu, lepingu haldamise tasu ja intress.
  4. Hagiavalduse kohaselt tasus kostja lepingust nr L3700966810 tulenevate kohustuste katteks kuni 05.11.2020 (kaasa arvatud) maksegraafiku järgselt ning 0,75 eurot 05.12.2020 põhiosa maksest. Kostja jäi tagasimaksetega viivitusse, mistõttu C AS saatis kostjale 26.02.2021 hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta ja andis täiendava tähtaja võla tasumiseks. 29.03.2021 saatis C AS kostjale teate lepingu ülesütlemise kohta tuginedes lepingu punktile 14.
  5. Enne lepingu ülesütlemist oli kostja täielikus viivituses kolme üksteisele järgneva maksegraafiku põhisosa maksega. Intressimaksetega on kostja viivituses olnud 4 kuud enne lepingu erakorralist ülesütlemist. Kostjal on lepingu ülesütlemise seisuga tasumata põhivõlg summas 848,82 eurot, intress summas 34,7 eurot, tasumata haldustasu summas 3,6 eurot. C AS loovutas 29.03.2021 lepingust nr L3700966810 tuleneva nõude OÜ-le G (endise nimega G OÜ).
  6. Hagiavalduse kohaselt märkis kostja laenutaotluses enda igakuiseks sissetulekuks 1024 euro ning igakuisteks kohustuste summaks 145 eurot. Nimetatud andmete kontrollimiseks nõudis krediidiandja kostjalt pangakonto väljavõtted 9 kuu pikkuse perioodi kohta, mis on kohtule esitatud hagiavalduse lisana 2 (dtl 31-47). Hageja juhib tähelepanu, et laenusaajal lasub kohustus avaldada laenu taotlemisel täielikku ja õiget teavet. Informatsiooni laenutaotleja varasemate maksekohustuste täitmise ja varade kohta omandas laenuandja avalikest andmebaasidest, sh E-krediidiinfo andmebaasist, rahvastikuregistrist ja võlgnike portaalist taust.ee. Laenuandja kontrollis laenutaotleja esitatud teavet, vastavalt sise-eeskirjades kehtestatule analüüsis teavet kogumis ning hindas tarbija krediidivõimelisust. Hageja on selgitanud, et laenutaotleja laenukoormuse arvutamisel võetakse arvesse kõik laenuvõtja poolt esitatud andmed ja avalikest andmebaasidest saadavad andmed. Laenutaotluse läbivaatamisel kontrollitakse kliendi vanust, arvestatakse laenu teenindamise määr, millest lähtuvalt arvutatakse maksimaalne summa, mida klient saab tasuda uue laenulepingu teenindamiseks. Pangasisestest süsteemides kontrollitakse, kas klient on määratud nn „musta nimekirja“, kas kliendil on aktiivseid võlgnevusi, kas kliendil on hiljutisi võlgnevusi, liisingu kodulaenu, arvelduskrediidi ja krediitkaardiga seonduvat infot, kontrollitakse kliendi staatust pangaüleses kliendisuhete haldussüsteemis.
  7. Kohtul ei õnnestunud kostjale teadaolevatel aadressidel menetlusdokumente kätte toimetada. Kohtul ei õnnestunud kostja tegelikku elu- või viibimiskohta, ametlikku töökohta või muid kontaktandmeid välja selgitada. Seega toimetas kohus menetlusdokumendid kostjale kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja hagile ei vastanud. Kohus leiab, et kuna kostja tegelikku elu-, viibimis- ega töökoht ei 3 2-23-121516 ole teada, samuti ei ole teada kostja esindajat ega dokumentide kättesaamiseks volitatud muud isikut, kellele võiks olla võimalik kohtudokumendid kätte toimetada, tuleb ka tagaseljaotsus kostjale avalikult kätte toimetada.
  8. Tagaseljaotsus on tehtud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 alusel. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

MENETLUSKULUD 1.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 172

lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 2.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud ning sama sätte lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.

§ 139

lg 1 ja 2 kohaselt on riigilõiv rahasumma, mis tasutakse seaduse kohaselt Eesti Vabariigile menetlustoimingu tegemise eest ning riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv.

§ 144lg-st 1 tulenevalt on kohtuväline kulu esindaja ja nõustaja kulu.

3. Hageja palub kostjalt menetluskuluna välja mõista riigilõiv summas 280 eurot ja esindaja tasu summas 20 eurot. Kohus tuvastas, et hageja tasus maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu summas 65 eurot ning hagiavalduse esitamisel summas 215 eurot. Hageja palub esindaja tasu välja mõista summas 20 eurot, mis on kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on täies ulatuses põhjendatud ja kuuluvad kostjalt täies ulatuses väljamõistmisele. 4.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud viivise väljamõistmist menetluskuludelt. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.