← Eesti

2-20-110422/36

Obsah (9)§ 177§ 424§ 477§ 423§ 426§ 173§ 172§ 168§ 174

2-20-110422 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-20-110422 Määruse tegemise aeg ja koht 16. august 2024, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi Sillamäe linn, Viru pst 12 korteriühistu ava

) § 174 lg 4 alusel menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtumääruse jõustumist

§ 177lg-s 2 sätestatud korras.

4. Saata kohtumäärus menetlusosalistele. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Viru Maakohtu menetluses on Sillamäe linn, Viru pst 12 korteriühistu avaldus L majandamiskulude võlgnevuse nõudes. G vastu 1

(3)2-20-110422 Avaldaja esitas 12.06.2024 kohtule taotluse avalduse tagasivõtmiseks ja menetluse lõpetamiseks tsiviilasjas. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb jätta läbi vaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 424

lg 1 järgi võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni.

§ 477

lg 6 esimese lause järgi kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses. Käesolevas asjas ei ole puudutatud isiku nõusolek avalduse tagasivõtmiseks vajalik, kuna tagasivõtmise avaldus on esitatud eelmenetluses. Puudutatud isik on ka avaldanud kohtule, et tal ei ole vastuväiteid avalduse tagasivõtmise ja menetluse lõpetamise osas.

§ 423

lg 1 p 2 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Nimetatud säte kehtib ka hagita menetluses esitatud avalduse kohta. Kohus jätab korteriühistu avalduse läbi vaatamata. Kohus selgitab, et

§ 426

lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

§ 477lg 1 alusel kehtib viidatud säte ka hagita menetluse avalduse kohta.

Kohus märgib, et toimiku põhjal ei ole puudutatud isik menetluses esitanud avaldaja 12.06.2024 menetlusdokumendis viidatud vastuavaldust. Puudutatud isik on oma vastustes üksnes osutanud, et tal on vastuväide avaldaja nõudele mh põhjusel, et tal on avaldaja vastu vastunõue seoses puudutatud isiku poolt avaldaja huvides kantud kuludega summas 65,14 eurot. Puudutatud isik on avaldajale esitanud selle kohta 16.10.2018 avalduse kulude hüvitamiseks ja 01.11.2018 tasaarvestusavalduse, s.o juba enne avaldaja poolt kohtule puudutatud isik vastu võlgnevuse nõudes avalduse esitamist. Võimaliku vastuavalduse esitamisele ei osuta ka puudutatud isik 13.06.2024 seisukohas, kinnitades vastuväidete puudumist tsiviilasjas menetluse lõpetamisele. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses.

§ 172

lg 1 järgi hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

§ 172

lg 2 kohaselt, kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale. Koostoimes

§ 477

lg 1 sätestatuga on hagita menetluses kohaldatav ka

§ 168(vt nt RKTKm 04.06.2012, 3-2-1-85-12, p 14).

Vastavalt

§ 168

lg 2 hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

§ 168

lg 4 järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus leidis, et avaldus tuleb jätta läbi vaatamata ning seega tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda.

§ 174lg-te 1 ja 2 kohaselt kohus määrab kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. 2

(3)2-20-110422

§ 174

lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.