Obsah (16)

§ 637§ 326§ 230§ 232§ 438§ 444§ 405§ 448§ 144§ 163§ 173§ 174§ 138§ 4842§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Otsuse tegemise aeg ja koht 16. juuli 2024, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-135397 Tsivii

(tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

§ 637

lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. I Asjaolud 1. Aktiva Finance Group osaühing (OÜ) esitas 07.09.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla nõudes. Kohus tegi 11.09.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 15.11.2023 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 487 lg-st 1 kohustas kohus 15.11.2023 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt

§-le 139. Hageja esitas 29.11.2023 hagiavalduse D. L. vastu võlgnevuse nõudes, milles hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 1670.80 eurot, intressi 116.52 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 554.80 eurot, viivise alates 30.11.2023 kuni põhinõude summas 1670.80 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 40% aastas, riigilõivu summas 420 eurot ja hageja õigusabikulud 527 eurot. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja Placet Group OÜ vahel sõlmitud krediidikontoleping nr KK3809055, mille alusel sai kostja laenu 1863.80 eurot. Kostja ei teinud lepingu kehtivuse ajal ühtegi tagasimakset, mistõttu ütles laenuandja lepingu 30.01.2023 üles ning loovutas kostja vastase nõude osaühingule Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohta selgitab hageja, et kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis esialgne võlausaldaja arvesse kostja poolt esitatud teavet ja kontrolliti avalikke andmebaase. Laenuandja on teada saanud, et kostja igakuine keskmine sissetulek oli 1000 eurot ning väljaminekud 225 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning taotleva laenu osamakse (106.67 eurot) tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha 2 2-23-135397 reservi vähemalt 668.33 eurot. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut. 04.04.2024 võttis kohus hagiavalduse menetlusse. 21.06.2024 kohtumäärusega andis kohus hagejale võimaluse täpsustada haginõuet ja esitada kohtule teave krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga. 10.07.2024 esitas hageja seisukoha. Hageja selgitas, et kostja kasutas lepingu alusel krediiti kokku summas 1865.75 eurot ning kostja ei ole teinud lepingu kehtivuse ajal ühtegi tagasimakset, seega on lepingu ülesütlemine kehtiv. Kostja on teinud peale lepingu ülesütlemist ja nõude loovutamist hagejale tagasimakseid summas 193 eurot. Kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud krediidisumma (1865.75-193) 1672.75 eurot ning viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 31.01.2023 põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 04.04.2024 kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud postkasti jätmise teel

§ 326lg 1 alusel 23.05.2024.

Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. II Kohtu põhjendused 2. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232

lg 1 kohaselt.

§ 438

lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 444

lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha.

§ 444

lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. 3. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt

§ 405

lg-le 1.

§ 444

lg 4 järgi võib kohus

§ 444

lg-s 3 nimetamata otsusest 3 2-23-135397 kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust

§ 448

lg-s 4¹ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. Vastavalt

§ 637

lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

1. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: − krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); − krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); − leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; − tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); − tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); − lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; − lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); − krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; − viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; − kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); − kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; − lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; − tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86); − krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7).
2. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtu hinnangul ei ole hageja hagiavalduses väljatoodud selgituste ja tõenditega vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist piisavalt kirjeldanud, millest tulenevalt leiab kohus, et hageja väikelaenulepingust tulenev nõue ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud. Krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohta selgitab hageja, et kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis esialgne võlausaldaja arvesse kostja poolt esitatud teavet ja kontrolliti avalikke andmebaase. 4 2-23-135397 Laenuandja on teada saanud, et kostja igakuine keskmine sissetulek oli 1000 eurot ning väljaminekud 225 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning taotleva laenu osamakse (106.67 eurot) tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 668.33 eurot. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut. Krediidiandja lähtus kohustuste kontrollimisel laenutaotleja esitatud ankeedist ning tegi päringu maksehäireregistritesse, mida ei saa kohtu hinnangul lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7). Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama. Hageja toob välja, et kostja kasutas lepingu alusel krediiti kokku summas 1865.75 eurot ning kostja ei ole teinud lepingu kehtivuse ajal ühtegi tagasimakset, seega on lepingu ülesütlemine kehtiv. Kostja on teinud peale lepingu ülesütlemist ja nõude loovutamist hagejale tagasimakseid summas 193 eurot. Kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud krediidisumma 1672.75 eurot (1865.75-193) ning viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 31.01.2023 põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1672.75 eurot ja viivis alates 31.01.2023 põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus jätab rahuldamata hageja intressi nõude 116.52 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 554.80 eurot. III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144

p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (

§ 174lg 2).

5 2-23-135397 8. Hageja nõude suurus kokku oli 2392.12 eurot. Kohus mõistis kohtuotsusega kostjalt välja põhivõla 1672.75 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 70%. Menetluskulud tuleb

§ 163lg 1 alusel jätta 70% ulatuses hageja kanda ning 30% ulatuses kostja kanda.

Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku 420 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulud 507 eurot. Vastavalt

§ 138lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv (

§ 138lg 2).

Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (

§ 144p 1).

Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 78.79 eurot ning täiendavalt hagiavalduse esitamisel 341.21 eurot, ehk kokku 420 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Vastavalt

§ 4842

tuleb kostjalt välja mõista 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses. Juhindudes

§ 175

lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 169 eurot (km-ta). Kohus leiab, et tunnitasu määr 169 eurot võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 100 eurot ilma käibemaksuta. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kohus peab lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 2 tunni ulatuses, seega on põhjendatuks esindaja kulu (2 x 100) 200 eurot ilma käibemaksuta. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (420+20+200) 640 eurot, millest kostja kanda jääb 70% ehk 448 eurot.

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik 6