1-24-4500/6

(23231753158)Kohtunik Janika Kallin Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri

1. juuli
2. a kaebuse rahuldamata jätmise määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X (ik XXXXXXXXXXX) esindaja vandeadvokaat Sven Sillar, kaebus RESOLUTSIOON Jätta Riigiprokuratuuri
3. juuli
4. a määrus muutmata ja ringkonnakohtule esitatud kaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesolev määrus on KrMS § 385 p-st 11 tulenevalt lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. 09.10.2023 alustati kriminaalasjas menetlust KarS § 199 lg 1 tunnustel selles, et ajavahemikul 11.16.09.2023 varastas Y Tallinnas XXX C elukohast Xle kuuluvad esemed: ülikonna, kingad ja koduvõtmed. Vargusega tekitati kannatanule varalist kahju 450 eurot.
6. 02.05.2024 lõpetati kriminaalmenetlus põhistamata määrusega. Prokurör soostus menetluse lõpetamisega 06.05.
7. Määrusele lisati põhistused 22.05.
9. X lepinguline esindaja Sven Sillar esitas Riigiprokuratuurile kaebuse, taotles kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tühistamist ja kohtueelse uurimise jätkamist. Kaebaja hinnangul luges menetleja kahtlustatava ütlused põhjendamatult usaldusväärseks ja jõudis tõendeid kogumis hinnates valele järeldusele. Lisaks pole analüüsitud, kas kahtlustatava käitumine võib vastata KarS § 215 lg 1 sätestatud kuriteokoosseisule. Riigiprokuratuuri määrus
10. Riigiprokuratuuri
11. juuli
12. a määrusega jäeti kaebus rahuldamata. Riigiprokuratuur märkis, et seisukoha kujundamiseks pole täiendavate tõendite kogumine vajalik ning uute tõendite kogumiseks täiendavate menetlustoimingute tegemist ei taotle ka kaebaja. 4.
13. Määruse kohaselt avastas kahtlustatav enda elukaaslase ja nende ühise lapse korterist võõra mehe ülikonna, kingad ja võtme. Leid ei olnud talle vastuvõetav ja sel põhjusel võttis kahtlustatav esemed kaasa ja pani oma autosse. Seejärel ütles kahtlustatav Cle, et annab asjad ise Xle üle. Edasi küsis 1

(4)1-24-4500 kahtlustatav Clt mitu korda, millal tal oleks võimalik Xga kohtuda ja asjad tagastada. C ja ka X kahtlustatavaga sel teemal ei kontakteerunud. 17.10.2023 osales kahtlustatav Tallinnas avariis ja ta toimetas avariilise auto Šveitsi remonti. X asjad jäid auto pagasiruumi.

1. a aprilli alguses sai kahtlustatav autoremonditöökojast e-kirja, et auto remont lõpetatakse
2. a aprilli jooksul ja siis saab ta auto tagasi. Võimalus Xle asjad tagastada tekibki siis. Kahtlustatav kinnitas, et tal ei olnud kavas X asju omastada ning ta viis need Xle üleandmise eesmärgil, kuna kahtlustatava arvates ei olnud tal kooselu Cga lõppenud. C kinnitas ka, et reisilt naastes avastas ta, et tema korterist on ära viidud X asjad. C e-kirjale vastas kahtlustatav, et annab need asjad Xle isiklikult üle. 29.11.2023 seisuga aga asju tagasi toodud ei ole. C leidis, et tema eksmees võis X asjad korterist ära viia armukadedusest. Kogutud tõendid ei lükka ümber kahtlustatava ütlusi selles, et ta võttis X asjad korterist ära pahameelest ning soovis asjad viimasele isiklikult üle anda, kuid need jäid avariilisesse sõidukisse, mis viidi kuudeks välisriiki remonti. Seega ei ole alust öelda, et X asjad viidi ära nende omastamise eesmärgil. 4.
3. Abiprokurör möönis, et kahtlustataval puudus õiguslik alus X asjade äravõtmiseks ja ta kasutas ära C usaldust, kes võimaldas tal oma elukohas nende ühise lapsega kohtuda. Siiski ei olnud kahtlustataval X asjade omastamise eesmärki. Kahtlustataval X asjade omastamiseks mingit soovi ei olnud, mida on kinnitanud ka kahtlustatav ise ja mida kaudselt kinnitab kahtlustatava elukoha riidekapi sisu. 4.
4. Mis puudutab KarS § 215 lg 1 kuriteokoosseisu, siis viis kahtlustatav X asjad enda auto pakiruumi, kuhu need jäid pikaks ajaks avarii ja remondi tõttu. Kahtlustataval puudus aga soov X asjade kasutamiseks ja seda ta ka reaalselt ei teinud, st kahtlustatav ei loonud esemete suhtes omanikusarnast seisundit, mistõttu ei ole tema käitumises tuvastatav ka KarS § 215 lg 1 ettenähtud kuriteokoosseis. Kui kahtlustatav aga jätkuvalt viivitab Xle asjade tagastamisega, on need võimalik temalt tsiviilkohtumenetluses välja nõuda või nõuda tekitatud kahju hüvitamist. Kaebus Riigiprokuratuuri määrusele
5. X esindaja vandeadvokaat Sven Sillar leiab ringkonnakohtule esitatud kaebuses, et menetleja ei hinnanud kahtlustatava ütlusi elulise usutavuse kontekstis. Kahtlustatav väitis algselt, et ta võttis X asjad eesmärgiga need talle üle anda, hiljem õigustas asjade üle andmata jätmist X kontaktide puudumisega. Kuni 19.07.2024 ei tagastanud ta kaasa võetud asju. Kahtlustatava ütlused ei ole loogilised ja eluliselt usutavad. Xle kuuluvaid asju võttes teadis ta, et tal puudub selleks X või C nõusolek. Tal polnud plaanis neid asju omanikule üle anda, vastav jutt on üksnes ennast õigustav. Ka kuni autoavariini puudus tal õigus ära võetud asju enda käes hoida. Sõiduki avariifakt ei oma tähtsust osas, kas kahtlustatav pani toime varguse või mitte. Tõsiseltvõetav pole väide asjade tagastamise võimatuse kohta. Asjade tagastamine 10 kuu pärast ei muuda vargust olematuks. See võiks olla vaid karistust kergendavaks asjaoluks. Seega ei ole see kriminaalvastutust välistav asjaolu. Seetõttu tuleb hinnata, kas kahtlustatava paljasõnalist ja ennast õigustavat juttu varguse tahtluse puudumisest on võimalik vaadelda kriminaalvastutust välistava asjaoluna. 5.
6. Isegi, kui puudus varguse koosseisuks vajalik tahtlus, ei õigusta see veel kriminaalasja lõpetamist, sest kahtlustatava käitumine võib vastata KarS § 215 kuriteokoosseisu tunnustele. Vaidlustatava määruse kohaselt puudus kahtlustataval soov X asjade kasutamiseks. Riigiprokuratuuri käsitlus aga ei välista KarS § 215 lg 1 tunnuste esinemist Y teos. Ümberlükkamatu faktina on tuvastatud, et kahtlustatav võttis ebaseaduslikult X asjad ning need olid tema kontrolli all üle 10 kuu. Xl puudus sel ajal võimalus omandiõiguse realiseerimiseks, kuid kahtlustataval oli tegelik võim asjade üle ja võimalus realiseerida omanikusarnast seisundit. See, et ta ei võõrandanud ega hävitanud Xle kuluvaid asju, ei muuda asjade omavolilist kasutamist olematuks, vaid on vaadeldav üksnes karistust kergendava asjaolu või oportuniteedi kohaldamise alusena. 5.
7. Kriminaalasi lõpetati seega kaebuse esitaja hinnangul õiguslikus mõttes põhjendamatult, mistõttu kuulub vaidlustatud määrus tühistamisele ja prokuratuur on kohustatud kriminaalasja edasi toimetama. 2

(4)1-24-4500 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus leiab, et kriminaalmenetluse lõpetamine oli seaduslik ja põhjendatud, mistõttu puudub alus Riigiprokuratuuri määruse tühistamiseks ja kriminaalmenetluse jätkamiseks.
2. Esiteks tuleb märkida, et ringkonnakohtule esitatud kaebuse väited kattuvad valdavas osas Riigiprokuratuurile esitatud kaebuses tooduga. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatavas määruses toodud seisukohtadega ja ei pea vajalikuks neid üle korrata. Nii on eelnev menetleja esitanud ammendavad põhjendused selle kohta, miks ei anna kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendid alust Yile süüdistuse esitamiseks. See, et kaebuse esitaja ei nõustu menetleja poolt tõendite pinnalt tehtud järeldusega, ei tähenda, et menetleja on milleski eksinud. Täiendavate tõendite kogumist ega menetlustoimingute läbiviimist ei ole aga kannatanu esindaja taotlenudki. Ringkonnakohus ei tuvastanud eelnevate menetlejate poolseid rikkumisi tõendite hindamisel või ekslikke seisukohti õigusnormi tõlgendamisel, mis annaks alust menetlusotsustusse sekkumiseks.
3. Riigiprokuratuur on seejuures kahtlustatavale ette heite teinud kannatanu esemete korterist ära võtmise tõttu. Samas jõudis Riigiprokuratuur aga kogutud tõendite ja nendest tulenevate asjaolude pinnalt põhjendatult järeldusele, et kahtlustatava suhtes ei ole võimalik sedastada ei KarS § 199 lg 1 ega ka KarS § 215 lg 1 kuritegude toimepanemist. Seda eelkõige põhjusel, et kahtlustatava käitumises puudus Xle kuuluva vara omastamise eesmärk ja samuti, kuivõrd puuduvad andmed, et ta oleks X esemeid omavoliliselt kasutanud. Tegelikult ei nähtu otsesõnu ka kaebusest, et kahtlustatava käitumise eesmärgiks oleks olnud X vara omastamine või selle omavoliline kasutamine. Kahtlustatava (mitteaktsepteeritava) käitumise põhjuseks oli tekkinud armukolmnurk ja soov oma lapse ema arvatava uue kaaslasega isiklikult kohtuda ja asjaolusid selgitada ning selle käigus asjad isiklikult tagasi anda. Sellistes kahtlustatava väidetes ei ole alust kahelda põhjusel, et sarnaseid ütlusi on tunnistajana andnud ka C. Samuti nähtub see kahtlustatava ja tunnistaja vahelisest kirjavahetusest. Kahtlustatav on kinnitanud, et tal ei olnud võimalust asjade tagastamiseks Xle, sest tal ei õnnestunud saada viimase kontakte ja temaga kohtuda. Seega avaldas kahtlustatav algusest peale valmisolekut esemete tagastamiseks. Seetõttu on ühest küljest meelevaldsed kaebaja väited, et kahtlustataval tegelikult sellist soovi ei olnud. Teisest küljest näitab see aga seda, et kahtlustataval on algusest peale puudunud tahtlus Xle kuuluvate esemete omastamiseks või nende omavoliliseks kasutamiseks. Hiljem jäid esemed aga kahtlustatava sõidukisse, mis sattus avariisse ja sõiduk oli pool aastat Šveitsis remondis. Sellistes kahtlustatava väidetes pole samuti alust kahelda, sest seda kinnitavad tõendid avarii toimumise ja sõiduki pikaaegse Šveitsis remondis viibimise kohta. Tõendid ei kinnita seega kaebaja arvamust, et kahtlustatava väited ei ole eluliselt usutavad ja on ennast õigustavad osas, et ta soovis asjad tagasi anda, kuivõrd tegelikult tal kaebaja arvates sellist soovi ei olnud. Eeltoodu pinnalt ei ole erinevalt kaebaja arvamusest alust kahtlustatava ütlusi kahtluse alla seada, sest seda kinnitavad teised kogutud tõendid. Küsimust ei ole selles, et kaebaja kinnitab isegi, et kõnealused esemed on käesolevaks ajaks Xle ikkagi tagastatud. Seega kahtlustatav ei omastanud kõnealuseid esemeid ega soovinud neid ka omavoliliselt kasutada. See, et kahtlustatava selline käitumine ei ole ühiskondlikult aktsepteeritav, ei tähenda veel seda, et see poleks inimlikult mõistetav ja et tema käitumine sisustaks kaebuses välja toodud kuriteokoosseisud.
4. KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendatakse kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tema kasuks. Kriminaalmenetluses ei otsustata, kas isik on tõenäolisemalt süüdi või süütu, vaid inimest võib kuriteos süüdistada ja süüdi mõista ainult siis, kui kuriteo toimepanemine on nii kindlalt tõendatud, et selles ei jää mõistlikku kahtlust. Tõendeid kogumis hinnates on eelnevad menetlejad põhjendatult leidnud, et need pole antud kriminaalasjas piisavad süüdistuse esitamiseks Yile. Sellise seisukohaga tuleb ka kogutud tõendite pinnalt nõustuda. Sellises olukorras puudub alus Riigiprokuratuuri määruse tühistamiseks ja kohustamiseks kriminaalmenetlust jätkata. 3

(4)1-24-4500

1. Kuivõrd KarS § 2 lg 2 kohaselt on karistamise aluseks üksnes süüteokoosseisule vastav ja õigusvastane tegu, siis puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks alus, mis KrMS § 199 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetlust välistav asjaolu. KrMS § 200 kohaselt tuleb kriminaalmenetlust välistava asjaolu ilmnemisel kriminaalmenetlus lõpetada. Seega oli kriminaalmenetluse lõpetamine põhjendatud ja seaduslik.
2. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 208 lg-st 5 ja 385 p-st 11 jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri
3. juuli
4. a määruse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4