RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-22-18337 Määruse kuupäev Tartu, 4. september 2024. a Kohtukoosseis Eesistuja Kalev Saare, liikmed Kai Kullerkupp ja Margit Vutt Kohtuasi Van

§ 663lg 5) alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

1. Ringkonnakohus jättis vanaema määruskaebuse läbi vaatamata.
2. Ringkonnakohtu hinnangul võttis maakohus määruskaebuse vääralt menetlusse. Vanaemal ei ole õigust maakohtu määruse peale kaevata.

§ 660

lg 1 kohaselt võib maakohtu määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud.

§ 660

lg 3 järgi võib maakohtu menetlust lõpetava määruse peale hagita menetluses esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Vanaema ei ole maakohtu määrusega puudutatud menetlusosaline ning tema õigusi ei ole maakohtu määrusega kitsendatud. Menetlus ei mõjutanud vanaema subjektiivseid õigusi. Maakohus ei menetlenud vanaema avaldust, vaid algatas menetluse omal algatusel. Maakohus käsitas vanaema vääralt avaldaja või puudutatud isikuna ja see ei anna vanaemale kaebeõigust. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 3

§ 660lg 3 alusel kaebeõigust.

Vanaema perekond vastab kasuperekonna tunnustele, vanaemal on kasuvanema subjektiivsed õigused. Isa ei ole olnud vastu, et laps kasvab vanaema perekonnas. Vendasid ei tohi lahutada ning laps soovib elada koos vanaemaga.

1. Isa palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Maa- ja ringkonnakohtu määrused on seaduslikud ja põhjendatud. Narva linn on seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus leidis õigesti, et vanaemal ei ole kaebeõigust. Isa hooldusõigust ei ole alust piirata. Isa on valmis kolima Soomest Tallinna, kui laps ei soovi elada Soomes. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja seisukoha järgi võib määruskaebuse jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb

§ 701

lg 3 teise lause alusel tühistada ja saata asi samale ringkonnakohtule sisuliseks läbivaatamiseks. Määruskaebus rahuldatakse. 19. Ringkonnakohus jättis vanaema maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse läbi vaatamata, kuna leidis, et maakohus võttis selle vääralt menetlusse. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud vanaemal

§ 660lg 3 kohaselt õigust esitada maakohtu määruse peale määruskaebust.

Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. 20. Alaealisele isikule eestkostja määramise menetluses tehtud määruse peale määruskaebuse esitamist reguleerib erisättena

§ 557lg 4.

Nimetatud sätte kohaselt saab alaealisele eestkostja määramise, eestkostja määramise avalduse rahuldamata jätmise, eestkoste lõpetamise, eestkostja ülesannete ringi muutumise, eestkoste lõpetamisest keeldumise, eestkostja vabastamise, uue eestkostja määramise ja eestkoste kulude määruse peale esitada määruskaebuse alaealine, kellele eestkostja määramist menetleti, tema otseliinis sugulane või lähedane isik, kellega tal on piisav emotsionaalne side, eestkostjaks määratu ning alaealise elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Seadusandja on

§ 557

lg-s 4 ette näinud isikute ringi, kes saavad esitada määruskaebuse samas paragrahvis loetletud määruste peale sõltumata sellest, kas kaebuse esitaja enda õigusi on rikutud. Kaebeõigus on lapse otseliinis sugulastel, sh nii lapse vanematel kui vanavanematel. Seejuures ei ole tähtis, kas nimetatud ringi kuuluvatel lähisugulastel on olemas lapsega mingi varasem kokkupuude või emotsionaalne side. Kaebeõigus lähtub sugulussidemest ja sugulaste võimalikust soovist lähedase õiguste eest seista. Kaebeõigus on ka lapse lähedasel isikul, kellel on lapsega varasemast ajast tihe ja usalduslik side. Tegemist ei pea olema lapse sugulasega, näiteks võib lähedane isik olla ka lapse vanema elukaaslane, kellega laps on pikemat aega koos elanud ja harjunud. 21. Praeguses asjas esitas vanaema maakohtule avalduse määrata alaealistele lastele eestkostja ja tõi avalduses ühtlasi esile asjaolud, mis tema hinnangul viitasid isa hooldusõiguse piiramise vajadusele. Seejuures tasus vanaema avalduse esitamisel riigilõivuseaduse § 59 lg 7 järgi riigilõivu 10 eurot. Maakohus luges vanaema avaldust teateks selle kohta, et alaealised lapsed on jäänud ilma vanemliku hoolitsuseta, ja algatas menetluse alaealiste laste vanemate hooldusõiguse piiramiseks ning alaealistele lastele eestkostja määramiseks kohtu omal algatusel. 4

§ 476

. Viidatud sätte lg 1 järgi algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. Asja algatama õigustatud isikud on reguleeritud hagita menetluse erisätetes (

49.–

1. ptk ja eriseaduste sätted). PKS § 173 lg 1 järgi otsustab alaealisele lapsele eestkoste seadmise kohus omal algatusel või vallavõi linnavalitsuse või huvitatud isiku avalduse alusel.
2. Kolleegium leiab, et vanaema saab lugeda huvitatud isikuks, kellel on PKS § 173 lg 1 järgi õigus esitada kohtule avaldus alaealisele lapsele eestkoste seadmiseks. Kuigi perekonnaseadus ei loetle, kes on huvitatud isikud PKS § 173 lg 1 mõttes, saab igal juhul lugeda huvitatud isikuteks

§ 557

lg-s 4 nimetatud isikuid, kellel on kaebeõigus samas lõikes loetletud määruste peale. Kuna vanaema on alaealisele lapsele eestkoste seadmise avaldust esitama õigustatud isik, oleks maakohus saanud praeguses asjas algatada menetluse ka vanaema avalduse alusel. Avaldaja on

§ 198

lg 1 p 2 järgi menetlusosaliseks ka nendes menetlustes, mille toiminguid saab kohus teha omal algatusel, kuid üksnes tingimusel, et avaldaja on seaduse järgi õigustatud menetluse algatamist nõudma. Praegu oli vanaema alaealisele lapsele eestkoste seadmise avaldust esitama õigustatud isik. 24. Kui maakohus oleks praeguses asjas algatanud menetluse lapsele eestkoste seadmiseks vanaema avalduse alusel, oleks vanaema

§ 557

lg 4 sõnastuse kohaselt saanud kaevata määruse peale, millega maakohus jättis avalduse rahuldamata. Kohtule avalduse esitanud huvitatud isiku kaebeõigus alaealisele lapsele eestkoste määramata jätmise määruse peale ei saa sõltuda sellest, kas kohus otsustab menetleda asja huvitatud isiku avalduse alusel või omal algatusel. Seetõttu on kohtule avalduse esitanud huvitatud isikul

§ 557

lg 4 järgi alaealisele lapsele eestkoste määramata jätmise määruse peale kaebeõigus ka siis, kui kohus käsitab huvitatud isiku avaldust teatena ja menetleb asja omal algatusel. Seega on vanaemal kaebeõigus lapsele eestkoste määramata jätmise määruse peale.

1. Eelnevalt leidis kolleegium, et vanaema esitatud avaldus saab olla lapsele eestkoste seadmise hagita menetluse algatamise aluseks. Avalduses tõi vanaema ühtlasi esile asjaolud, mis tema hinnangul viitasid isa hooldusõiguse piiramise vajadusele. Kui vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletusse jätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ohustab lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus PKS § 134 lg 1 järgi ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, mh PKS § 134 lg-s 3 ning §-des 135 ja 136 loetletud meetmeid. PKS § 134 lg 2 kohaselt teatab lapse heaolu ohustamisest lapse elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele või kohtule riigiasutuse või omavalitsusasutuse ametnik, politseiametnik, tervishoiutöötaja, kohtunik, prokurör, notar, kohtutäitur, õpetaja või muu isik, kellel on andmeid ohustatud lapse kohta.
2. Maakohtule esitatud avalduses tõi vanaema välja, et lapse isa, kes viibis vangistuses, ei ole kunagi osalenud lapse kasvatamises ega täitnud ülalpidamiskohustust, mistõttu ei sobi ta hooldusõigust teostama. Maakohtul tuli vanaema väiteid käsitada teatena lapse heaolu ohustamise kohta ja neid väiteid tuli ka hooldusõiguse asja lahendamisel arvesse võtta. PKS § 134 lg 1 kohaselt on lapse heaolu ohustamiseks ka lapse hooletusse jätmine ja vanema suutmatus oma kohustusi täita. Maakohus leidis, et asjaolu, et isa on vangistuses viibinud ega ole kunagi oma last kasvatanud, ei anna alust hooldusõiguse piiramiseks. Kolleegium leiab, et olukorras, kus 8-aastasel lapsel puudub vanemaga lähedane ja usalduslik suhe, vanem ei ole varem lapse eest hoolitsenud ega teda kasvatanud, tuleb kõigepealt välja selgitada vanema suutlikkus hooldusõigust nõuetekohaselt teostada. Praegusel juhul ei ole maakohus välja selgitanud, kas isa tegelikult suudab lapse eest hoolitseda ning tagada lapsele sobiva elukorralduse. Hooldusõiguse asi tuleb lahendada esmajoones lapse huvidest lähtudes. Lapse huvide kaalumisel tuleb muu hulgas arvestada, et laps on hiljuti kaotanud ema, tal on lähedane suhe 5

§ 173lg 3 teise lause alusel asja lõplikult lahendava kohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt) 6