KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Määruse tegemise aeg ja koht 09. august 2024. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-14-57830 Tsiviilasi V Bi kohustustest vabastamise menetlus Menetlu

) § 3 lg 2 kohaselt pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Kohustustest vabastamise menetlus on üks osa pankrotimenetlusest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 punkt 5 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui asjas pooleks oleva füüsilise isiku surma korral vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust. Kohustustest vabastamise menetlus on isikuga lahutamatult seotud ja ei võimalda õigusjärglust, mistõttu tuleb TsMS § 428 lg 1 p 5 alusel menetlus lõpetada seoses võlgniku surmaga. 18. Kuni 30.06.2022. a kehtinud pankrotiseaduse (edaspidi

) § 175 lg 12 järgi kui võlgnik sureb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse ajal, otsustab kohus tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohus võib võlgniku tema surma korral vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, kui menetluse algatamisest on möödunud vähemalt kaks aastat. 19. Kuivõrd võlgnik V B suri xxx. a ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud enam kui kaks aastat, tuleb kohtul otsustada, kas vabastada võlgnik tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest või mitte. 20.

§ 175

lg 3 kohaselt kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära mh võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. 6 Võlausaldajad xxx, xxx OÜ ja xxx OÜ paluvad jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlausaldaja xxx AS jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Võlausaldajal kohtutäitur xxx on menetluses avaldanud, et tal puuduvad vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise osas ning võlausaldajad xxx AS (endine xxx ja xxx (likvideerimisel) (endine xxx) ei ole kohtule seisukohti võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise osas esitanud.

1. Kohus märgib, et arvestades kohustustest vabastamise menetluse iseloomu ja eripära, ei võimalda selline menetlus õigusjärglust. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku isiklikku aktiivset osavõttu menetlusest. Kuivõrd tegemist on menetlusega, mille tulemus on oma olemuselt seotud võlgniku isiku ja tema tegevusega, hindab kohus otsuse tegemisel surnud võlgniku käitumist menetluse ajal, sealhulgas, kas võlgnik täitis oma eluajal menetlusaegseid kohustusi nõuetekohaselt ja millises ulatuses suutis ta rahuldada võlausaldajate nõudeid.
2. Asja materjalidest ei nähtu, et võlgnik oleks menetluse ajal tasunud võlausaldajate nõudeid. Võlausaldajate nõuded moodustasid kohustustest vabastamise menetluse algatamisel kokku 41 442,63 eurot.
3. Menetluse ajal esitas võlgnik kohtule 2016-2021 aasta aruanded ja lõpparuande. Lõpparuande kohaselt moodustas võlgniku sissetulek perioodil 15.04.2016-15.04.
4. a kokku 1 408,20 eurot, mille moodustas OÜ-s xxx teenitud töötasu. Võlgnik ei ole menetluse jooksul võlausaldajatele makseid nõuete rahuldamiseks teinud.
5. Kinnistusraamatu andmetel ei ole võlgniku nimele kinnisasju registreeritud ja liiklusregistri andmetel ei ole võlgniku nimele sõidukeid registreeritud. Äriregistri andmete kohaselt oli võlgnik alates 09.08.
6. a xxx UÜ usaldusosanik (osamaks 10 eurot). 25.

§ 175

lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab

§ 175

lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.

1. Võlausaldaja xxx AS esitas 10.06.
2. a taotluse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks. Taotluse peamiseks argumendiks on, et võlgnik ei ole esitanud menetluses informatsiooni ja tõendeid ning võlgnik 7 ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega. Samuti puudub võlausaldaja hinnangul informatsioon, et võlgnik oleks aktiivselt tegelenud sellise tegevuse otsimisega. Võlgnik on olnud oma tegevuses vähemalt raskelt hooletu, võlgnik ei ole kinni pidanud aruannete esitamise ajast. Võlgniku tegevus ei ole kooskõlas kohustustest vabastamise menetluse eesmärgiga ning on võlausaldajate huve kahjustav ja lubamatu. Võlausaldaja xxx AS on seoses võlgniku surmaga 26.02.
3. a esitatud seisukohas jätnud võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada.
4. Kohus leiab, et võlausaldaja xxx AS taotlus ei ole põhjendatud. Kohus on seisukohal, et võlgnik on oma võimetele ja oskustele vastavalt täitnud

§ 173

lg 1 tulenevaid kohustusi ning tema piisava sissetuleku puudumise tõttu puudus tal tulu, millest võlausaldajatele väljamakseid teha.

1. Kohus leiab, et võlgnikule ei saa etteheiteid teha ka selles, et ta ei oleks andnud kohtu nõudel teavet. Võlgnik on kohtule esitanud aruandeid, mille juurde on võlgnik lisanud tõendeid. Kohtul ei ole tõendeid, et võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu hoidunud võlausaldajate nõudeid rahuldamast. Kohtule ei ole teada ja kohtu teostatud päringutest ei nähtunud, et võlgnikul oleks varjatud vara või sissetuleku allikaid. Võlgnik ei saanud võlausaldajatele väljamakseid teha, kuna võlgnikul puudusid selleks rahalised vahendid. Võlgnik on menetluse kestel selgitanud, et teda pidas üleval abikaasa. Menetluse kestel esitatud tõenditelt nähtub ka, et võlgnik on otsinud tasuvamat tööd ja edastanud erinevatel ajahetkedel erinevatele ettevõttetele enda CV.
2. Arvestades kõike eeltoodut kogumis, sh kuna võlgnik suri pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse ajal ja menetluse algatamisest on möödunud vähemalt kaks aastat, samuti võlgniku tegevust ja majanduslikku seisundit menetluse ajal, peab kohus põhjendatuks jätta xxx AS 10.06.
3. a taotlus võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks rahuldamata. Samadel eeltoodud põhjustel leiab kohus, et võlgnik tuleb vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. 30.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kohus vabastab võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kuna kohus on otsustanud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 8 31. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 176

on võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed järgmised: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üle antut võlausaldajalt tagasi nõuda. 32. Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 175lg 7).

33.

§ 175

lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud, võivad võlausaldajad ja võlgnik (määruse tegemise ajaks surnud) esitada määruskaebuse. Menetluskulud

1. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
2. Kohus algatas võlgniku kohustusest vabastamise menetluse võlgniku avalduse alusel, kelle huvides tehakse lahend. Kohtu hinnangul on võlgnik TsMS § 172 lg 1 kohaselt menetluskulusid kandma kohustatud isikuks. Seetõttu kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda.
3. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Võlausaldajad on osalenud menetluses oma töötajate kaudu, seega ei saa neil olla lepingulise esindaja kulusid. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et võlausaldajad oleks teinud toiminguid, millega kaasneksid võlausaldajatele menetluskulud. Samuti ei ole menetluses esitatud menetluskulude nimekirju, millest nähtuks menetluskulude tekkimine. Kohus järeldab, et võlausaldajatel menetluskulud puuduvad. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 9 / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 10