Obsah (10)

§ 113§ 1§ 402§ 406§ 94§ 168§ 4034§ 76§ 101§ 416

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kaire Pullerits Otsuse tegemise aeg ja koht 15. juuli 2024, Rakvere Tsiviilasja number 2-24-107103 Tsiviilasi OK Incure OÜ hagi N. B. vast

§ 113

lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue 1. Xxxx (endine Xxxx; krediidiandja) ja kostja sõlmisid 17.02.2021 panga iseteeninduse keskkonnas portaalis laenulimiidi lepingu (leping sõlmiti tähtajatult). Enne lepingu sõlmimist esitas kostja 16.02.2021 laenutaotluse pangale, kostja on 71 korral esitanud taotluse krediidi väljamakse kohta). Krediidiandja edastas läbi iseteeninduskeskkonna kostja poolt taotluses märgitud e-posti aadressile teavituskirja, milles edastati kostjale lepingu üldtingimused ja eritingimused koos hinnakirja ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe. Laenu kinnitamiseks pidi kostja logima oma isikukoodi ja saadetud PIN koodi kasutades Xxxx iseteenindusse ning sisestama laenulimiidi kinnitamise lehel saadetud kinnituskoodi. Sellega loeti poolte vahel leping sõlmituks 17.02.2021. Kostjal oli võimalik iseteeninduse keskkonnas jälgida oma krediidikonto seisu, st maksetega seonduvat, arveid, limiidi jääki ja esitada limiidi väljamakse taotlusi. Laenulimiit oli korduvkasutatav, mis tähendab, et tagasimakstud põhiosade osas vabaneb krediit, mida saab jälle uuesti kasutada. Kostjale võimaldati eritingimuste p B kohaselt limiiti kuni 4000 eurot, 01.12.2022 sõlmisid krediidiandja ja kostja limiidi suurendamiseks lepingu lisa ja uueks limiidiks kehtestati 4700 eurot, 04.05.2023 lepingu lisa järgi suurendati limiiti ja kehtestati uueks limiidiks 5000 eurot. Kostja on kasutanud laenulimiiti kokku summas 19 912 eurot (hagi p 2.8). Lepingujärgseks intressimääraks oli 48,107% aastas ehk 0,1318% päevas (lepingu eritingimuste p E). Krediidikulukuse määraks on 60,27 % aastas (lepingu eritingimuste p F), arvestus põhineb laenulimiidi summal 4000, ja päevaintressil 0,1318% (48.107 % aastas) ning eeldustel, et:

1. a)laenulimiidi summa võetakse kasutusele viivitamata ja täies mahus;
2. b)laenulimiidi summa on antud üheks aastaks alates laenulimiidi summa esimesest kasutusse võtmisest ning viimase maksega tasub klient kogu järelejäänud põhisumma, intressi ja muud tasud, kui neid on;
3. c)laenulimiit makstakse tagasi 12 võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest krediidi kasutusse võtmisest. Lepingu eritingimuste punkti G kohaselt kujunes tagasimaksete kogusummaks 5 042,32 eurot. Lepingu eritingimuste punkti J kohaselt on viivisemäär võrdne intressimääraga, s.o 48,11% aastas ja 0,1318% päevas. Vastavalt lepingu tingimustele kohustus kostja tagastama laenu igakuiselt krediidiandja poolt edastatud arvete alusel. Arved väljastatakse läbi iseteeninduskeskkonna 15 päeva pärast algse krediidi väljamaksmist krediidiandja poolt. Lepingu üldtingimuste p. 10.2 tulenevalt näidatakse arvel miinimumsumma, krediit, teenustasu, tähtpäev ja muud kliendi poolt lepingu alusel maksmisele kuuluvad summad, sealhulgas viivis. Miinimumsumma moodustab:
4. a)5% laenuvõtja poolt laenuandjale võlgnetavast summast (laenust ja teenustasust) või
5. b)10 eurot, sõltuvalt sellest kumb on suurem; tingimusel, et kui kogu laenusumma koos teenustasudega on väiksem kui b), loetakse miinimumsummaks kogu krediidisumma koos kohaldavate tasudega. Ebapiisavate maksesummade korral on tagasimaksete jaotumise järjekord järgmine:
6. a)maksmisele kuuluvate summade sissenõudmiskulud;
7. b)krediit;
8. c)intress;
9. d)leppetrahvid, teenustasu ja muud kliendi poolt võlgnetavad summad (üldtingimuste p 10.6). Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata kokkuleppelised osamaksed (augustikuu osamakse summas 263,85 eurot, maksetähtaeg 16.08.2023, septembrikuu osamakse summas 274,32 eurot; maksetähtaeg 16.09.2023, oktoobrikuu osamakse summas 284,20 eurot; maksetähtaeg 16.10.2023 ja novembrikuu osamakse summas 294,42 eurot; maksetähtaeg 16.11.2023, ning krediidiandja nõue muutus sissenõutavaks, kui, krediidiandja edastas kostjale 29.10.2023 lepingu ülesütlemise teatise. Kostjale edastatud teatisest nähtub, et juhul kui kostja võlgnevust ei tasu, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb 15. päeval. Lepingu lõppemisel muutub aga kogu võlgnevus sissenõutavaks. Kuivõrd kostja minimaalset tagasimakset tähtaegselt ei tasunud, siis lõppes leping 14.11.2023 ning kostja kohustub tasuma kogu olemasoleva võlgnevuse. Kostjat teavitati 04.12.2023 edastatud kirjaga nõude loovutamisest uuele võlausaldajale. Lepingu kehtivuse ajal teostas krediidiandja kostjale väljamakseid kogusummas 19 912 eurot. Kostja tegi krediidisumma katteks makseid kogusummas 14 631,92 eurot, kulude ja intressi katteks makseid summas 4169,60 eurot (kostja teostatud maksed on tabelis märgitud punasega). Arvesse võttes kostjale tehtud väljamakseid ja kostja poolt teostatud tagasimakseid on kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga 4999,72 eurot. Vastavalt lepingu põhitingimustele ja Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe tingimustele on hagejal õigus arvestada tasumata intressi 48,11% aastas krediidilimiidi kasutamise eest. Intressi arvestatakse igapäevaselt kasutusse antud krediidisaldolt. Kostja viimane tagasimakse krediidisumma katteks oli 26.06.2023. Peale nimetatud kuupäeva teostati kostjale täiendavaid väljamakseid kogusummas 5000 eurot. Tasumata intressivõlgnevus on 711,72 eurot ja intressi arvestus on järgmine (so kostjale teostatud viimasest väljamaksele järgnevast päevast alates kuni lepingu ülesütlemiseni): periood 30.07.2023-14.11.2023, intressimäär 48,11% aastas põhinõudelt 4999,72 eurot, intressisumma 711,72 eurot. Viivitusintressi aasta- ja päevamäär on võrdne intressimääraga, so 48,11% aastas. Hageja arvestas viivist tagastamata krediidisummalt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 15.11.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 19.03.2024 intressiga võrdses määras. Kostjal on hageja ees viivisevõlgnevus 828,92 eurot (periood 15.11.2023 – 19.03.2024, viivitatud päevi 520, viivisemäär 48,11% aastas, põhinõudelt 4999,72 eurolt, viivise summa 828,92 eurot). Hageja tugines

§ 113² lg-le 2 ja Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe punktile 3.

Hageja selgitas, et on püüdnud korduvalt kostjaga kohtuväliselt kokkulepet sõlmida ja hageja on kostjale saatnud võlateatisi. Hageja sissenõudmiskulud on kujunenud järgmiselt: 1) nõudekiri 04.12.2023 – 25 eurot; 2) võlgnevuse meeldetuletus 20.12.2023 – 5 eurot; 3) hagihoiatus 24.01.2024 – 5 eurot, kokku on sissenõudmiskulud 35 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kogus krediidiandja teavet kliendi kohta. Krediidiandja kontrollis isikusamasust rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal. Tulenevalt lepingu tingimusest punktist 3.4.

1. pidi kostja kinnitama, et tal ei ole maksehäireid ühegi isiku ees, sealhulgas ei ole maksehäirete registrites registreeritud kehtivaid maksehäireid ja klient ei ole seotud ühegi vaidlusega, mis võib mõjutada tema võimet teha krediidi tagasimakseid. Krediidiandja kontrollis teabe õigsust ning lepingu sõlmimise ajal ei olnud kostjal ühtegi maksehäiret. Lepingu tingimuste punkti 10.4.11 kohaselt kinnitas kostja, et ta kasutab krediiti tavapärase tarbimise eesmärgil, mitte kriitilise olukorra ega kriitiliste vajaduste tõttu. Lepingu punkti 3.4.
2. kohaselt kinnitas kostja, et ta on teadlik krediidi võtmisega seotud kohustustest, millel võib olla negatiivne mõju tema rahalisele olukorrale, ja ta on selles osas vajaduse korral konsulteerinud finantsnõustajatega. Hagi esemes palub hageja kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 4999,72 eurot, intressivõlgnevus 711,72 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 828,92 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot (hagi ese dtl 28, hagiavaldus dtl 28-37).
3. 06.06.2024 vastuses märkis hageja, et on hagi punktis 3.14 selgitanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Krediidiandja (Xxxx) teostas enne krediidilepingu sõlmimist kostja finantsolukorra analüüsi ja hindas krediidivõimelisust telefoni teel (vastuse lisa 1-kõnesalvestis kostjaga). Ka kontrollis krediidiandja kostja isikusamasust rahvastikuregistrist ja maksehäire registrist maksehäireid. Kostjal maksehäired puudusid (vt hagi lisa 16). Lähtuti kostja laenutaotluses esitatud andmetest. Käesoleval hetkel ei ole krediidiandjal võimalik süsteemiprobleemide tõttu kostja arvelduskonto väljavõtet esitada. Hageja viitas sellele, et krediidiandjal ei ole võimalik võtta arvesse andmeid, mis ei ole talle kättesaadavad või nähtavad, mida laenusaajale ei avaldata. Kostjale selgitati lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi, kostja allkirjastas lepingu ja kinnitas, et lepingu tingimused olid talle arusaadavad. Ka kostjal lasub vastutus esitada krediidiandjale tõest teavet, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Krediidiandjal õigus eeldada, et tarbija teab krediidi eesmärki, finantsolukorda. Hageja poolt antud selgitustele ja esitatud tõenditele tuginevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtet järgitud piisavalt ning võlausaldaja on teinud mõistlike pingutusi krediidivõime hindamisel. Nõuete ümberarvestuse osas märkis hageja, et tema näol on tegemist viivises oleva võlgnevuse üleostjana, mitte krediidiandjana. Seega, arvesse võttes nimetatud asjaolu, ei ole hagejal võimalik ümberarvestusi teha. Võlgnevuse suurus on antud juhul kohtu ette toodud hagiavalduses. Puudub vaidlus kostjale antud krediidisummade osas. Nimelt on hageja kostjale väljastanud krediiti 71 korral (vt hagiavalduse p 2.8) ja oma väiteid on hageja tõendanud krediidiandja poolt väljastatud raamatupidamise väljavõttega (vt hagiavalduse lisa nr 12). Ka puuduvad kostja vastuväited laenusummade välja maksmata jätmise kohta. Vastupidi on kostja saanud enda kasutusse laenusummad ning on teostanud ka tagasimakseid, kuid kostja poolsed tagasimaksed pole olnud piisavad ja seetõttu oli hageja sunnitud oma nõude kaitseks pöörduma kohtu poole. Lisaks märkis hageja, et tegi krediidiandjale päringu maksekorralduste/konto väljavõtte edastamiseks, kuid käesoleva kohtunõude täitmise seisuga ei ole krediidiandja hagejale kõiki maksekorraldusi edastanud. Hageja edastas 5 maksekorraldust, mis tõendavad, et rahasummad on kostja kasutusse antud (vastuse lisad 3 - 7). Kokkuvõtvalt, tõi hageja hagis esile, et kostja kasutas laenuandja poolt võimaldatud laenulimiiti kokku summas 5 000 eurot. Kostjale tehtud väljamaksed nähtuvad hagiavalduse punktist 2.8 ja krediidiandja poolt koostatud raamatupidamisväljavõtetelt (vt hagi lisa 12). Tagasimakseid on tehtud kogusummas 19 081,58 eurot, millest krediidisumma katteks on arvestatud 14 631,92 eurot. Arvesse võttes kostjale tehtud väljamakseid ja kostja poolt teostatud tagasimakseid on kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga 4 999,72 eurot (19 912 eurot – 14 631,92 eurot), mis tuleneb kasutatud tagastamata limiidist. Eeltoodule lisandub intressi, viivise ning sissenõudekulude väljamõistmise nõuded (dtl 97-101). 10.06.2024 edastas hageja krediidiandja arvelduskonto väljavõtte, millest nähtuvad kostjale tehtud väljamaksed perioodil 17.02.2021 - 29.07.2023 (dtl 110; dtl 111-116). Kostja vastuväited
4. Kostja hagiavalduses esitatud nõudeid ei tunnistanud ning märkis, et nõuete esitamise tähtajad on möödas ning sissenõudjal ei ole õigust summasid välja nõuda (dtl 87, dtl 90, dtl 119). Kohtuotsuse põhjendused
5. Kohus, tutvunud kirjalikult esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
6. Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-24-107103 OK Incure OÜ hagis N. B. vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 4999,72 eurot, intressivõlgnevuse 711,72 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 828,92 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot (hagi ese dtl 28).
7. Vaidlustamata asjaoludena tulenevad hageja nõuded kostja ja Xxxx vahel 17.02.2021 sõlmitud laenulimiidi lepingust ja eelmärgitud lepingu alusel tekkinud nõuded on loovutatud hagejale. Kuna Xxxx sõlmis 17.02.2021 laenulimiidi lepingu oma majandustegevusega seonduvalt füüsilise isikuga, kelle osas kohtul puudub alus seostada tehingut kostja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (

§ 1

lg 6), siis on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingu

§ 402

lg 1 mõttes.

§ 402

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. 7.

§ 406

lg 1 kohaselt on krediidi kulukuse määr krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel.

§ 406

² lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta

1. jaanuariks ja
2. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Kui tarbijakrediidileping on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi

§ 94lõikes 1 sätestatud suuruses.

Tähtajatu tarbijakrediidilepingu alusel saadu tagasimaksmise tingimuste määratlemisel kohaldatakse

§-s 406¹ sätestatud eeldusi. § 406¹ lg 1 kui tarbijakrediidileping võimaldab tarbijal valida, millal ta krediidi kasutusse võtab, loetakse krediidi kulukuse määra arvutamisel, et kogu krediit võetakse kasutusse viivitamata ja täies mahus; lg 4 kui tegemist ei ole arvelduskrediidiga, loetakse tähtajatu tarbijakrediidilepingu korral ja tarbijakrediidilepingu korral, mille kohaselt tuleb krediit tagasi maksta teatud tähtaja jooksul või pärast teatud tähtaja möödumist, mille järel võib krediidi taas kasutusse võtta, krediidi kulukuse määra arvutamisel, et:1) krediit on antud üheks aastaks alates krediidi esimesest kasutusse võtmisest ning viimase maksega tasub tarbija kogu järelejäänud põhisumma, intressi ja muud tasud, kui neid on; 2) kasutusse võetud krediit makstakse tagasi kaheteistkümne võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest esimesest krediidi kasutusse võtmisest. Kui põhisumma tuleb igal maksetähtajal tagasi maksta täies ulatuses ühe maksena, loetakse krediidi kulukuse määra arvutamisel, et edaspidi võetakse krediiti kasutusse ja tagasimaksed tehakse ühe aasta jooksul; 3) intressi ja muid tasusid arvestatakse tarbijakrediidilepingu kohaselt kasutusse võetud krediidilt ning intressi ja muid tasusid makstakse koos põhisumma tagasimaksetega. 17.02.2021 sõlmitud laenulimiidilepingu eritingimuste punktis F toodult on krediidikulukuse määr 60,27% aastas. Arvestus põhineb laenulimiidi summal 4000 eurot, intressil 48,107% aastas, eeldusel, et laenulimiit võetakse kasutusele täies mahus ja viivitamata; laenulimiidi summa on antud üheks aastaks alates laenulimiidi summa esimesest kasutusse võtmisest ning viimase maksega tasub klient kogu järelejäänud põhisumma, intressi ja muud tasud, kui neid on; laenulimiit makstakse tagasi 12 võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest krediidi kasutusse võtmisest. Eesti Panga veebilehe andmetel oli 30.11.2020 kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määrad vastavalt 20,09%. Kolmekordne määr oli seega 60,27% ja krediidikulukuse määr ei ole ülemäärane ning leping ei ole

§ § 406² lg 1 alusel tühine. 8. Kohus peab hindama tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste ja vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist omal algatusel ka ilma kostja vastuväiteta (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23). 05.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ reguleerib ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (

) § 402421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C-154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormis ja asjaolude väljatoomise kohustus antud juhul, kohtumenetluses hagejal (vt tulenevalt

§ 168

lg 1).

§ 4034

lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja

§ 4034

lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (

§ 4034lg 2 teine lause).

Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka

§ 4034lg 2 kolmas lause).

Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (

§ 4034lg 2 esimene ja teine lause).

Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (

§ 4034lg 4 teine lause).

See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-1421710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 25.3; 24.11.2023 Riigikohtu lahend nr 2-21-13098 p-id 18, 20, 21, 22). Tallinna Ringkonnakohus on 8. novembri 2021 otsuse (tsiviilasjas nr 2-20-106661) p-s 55 osundanud, et: „Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr 2-18-977, punkt 43). Piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et krediidiandja oleks nõuetekohaselt kostja krediidivõimelisust hinnanud“.

§ 4034

lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks

§s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb kostja poolt tasutud maksed lugeda põhinõude katteks. Kohus selgitab, et nõude loovutusest tulenevalt lasub vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas tõendite esitamise ja ümberarvestuse tegemise kohustus kohtumenetluses hagejal. 9. 06.03.2024 puuduste määruses andis kohus hagejale võimaluse hagiavalduses esile tuua asjaolud ja esitada tõendid, mis kinnitavad, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kostja oli krediidilepingu sõlmimisel krediidivõimeline. Kohus juhtis hageja tähelepanu ka sellele, et hagejal on võimalik teha ümberarvestus nõude osas vastavalt

§ 4034lg-le 7 (dtl 25).

10.05.2024 kohtumääruses andis kohus hagejale tähtaja, so 07.06.2024 esitamaks vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise ja krediidisummade kostjale andmise osas täiendavalt tõendeid. Kohtu hinnangul ei olnud hagi lisades 15 ja 16 ning hagis esitatud selgitused piisavad vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ning seni esitatu pinnalt ei olnud võimalik veenduda, et enne krediidilepingut oleks kontrollitud kostja sissetulekuid ning igakuiseid kohustusi (so et kostja oli enne krediidilepingu sõlmimist krediidivõimeline). Kohus tegi ettepaneku hagejale esitada täiendavaid tõendeid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas (so kostja pangakontoväljavõte). Ka andis kohus hagejale võimaluse teha ümberarvestus nõude osas vastavalt

§ 4034lg-s 7 sätestatule (dtl 92, dtl 94).

10. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas on hageja esitanud hagis ja 06.06.2024 vastuses selgitusi, tõenditena on esitatud kostja laenutaotlused (dtl 39; dtl 103), rahvatikuregistri päringu väljavõte (dtl 78), maksehäire väljavõte (dtl 79) ja 06.06.2024 vastuse lisa 1 kõnesalvestis. Kohus märgib, et rahvastikuregistri ja maksehäire väljavõtetel puuduvad kuupäevad. Maksehäire väljavõte ei tõenda seda, et enne krediidilepingu sõlmimist ei olnud kostjal maksehäireid. Rahvastikuregistri väljavõttes ja kostja laenutaotlustes kajastuvad andmed ei kinnita kostja krediidivõimelisust. Kohus on seisukohal, et hageja hagis ja 06.06.2024 vastuses esitatud selgitused ja 06.06.2024 vastuse lisas 1 toodud kõnesalvestis ei ole piisavad vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmiseks ja mille põhjal ei ole võimalik veenduda, et kostja oli enne krediidilepingu sõlmimist krediidivõimeline. Krediidiandja ei ole kostja igakuiseid sissetulekuid ja kohustusi tegelikkuses enne krediidilepingu sõlmimist kontrollinud ja kostja pangakontoväljavõtet kohtumenetluses esitatud ei ole. Süsteemiprobleemide tõttu kostja arvelduskonto väljavõtte mitteesitamine on hageja risk. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud seda, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet 17.02.2021 laenulimiidilepingu sõlmimisel järginud. Eeltoodu põhjal tuvastab kohus, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud (

§ 4034lg 6).

11. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb kostja tagasimaksed lugeda põhinõude katteks. Hageja nõuded on kokku 6575,36 eurot (põhivõlgnevus 4999,72 eurot, intressivõlgnevus 711,72 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 828,92 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot; dtl 28). Eeltoodud nõuete juurde jäi hageja ka 06.06.2024 vastuses ja kohus lähtub hagi esemest. Hagiavalduse punktis 2.8 märgitult kasutas kostja krediiti 19 912 eurot (dtl 29-30). Hagi punktis 3.1 kirjeldatult on kostja krediidisumma katteks teinud makseid 14 631,92 eurot ning kulude ja intresside katteks on kostja makseid teinud 4169,60 eurot (hagi lisas 12 on kostja tagasimaksed märgitud tabelis punasega) (dtl 33). Pärast 26.06.2023 teostati kostjale täiendavalt väljamakseid 5000 euro ulatuses (hagi p 3.3, dtl 33). 06.06.2024 vastuses märkis hageja, et kostja kasutas laenuandja poolt võimaldatud limiiti kokku 5000 eurot. Tagasimakseid on tehtud kogusummas 19 081,58 eurot, millest krediidisumma katteks on arvestatud 14 631,92 eurot (dtl 33). Kohus tuvastas, et hagi lisa 12 raamatupidamisliku väljavõtte (dtl 67-71) järgi on tagasimaksete kogusummaks 19 081,58 eurot. Seega on hagiavalduse punktis 3.1 näidatud tagasimaksete kogusumma ebaõige ja hageja on hagis näidanud tagasimaksete kogusummat 18 801,52 eurot (14631,92+4169,60=18801,52 eurot) tegelikkuses väiksemana ja alles 06.06.2024 vastuses on märgitud õige summa 19 081,58 eurot. Hagiavalduse punktis 2.8 kohaselt kasutas kostja krediiti 19 912 eurot, mis on tõendatud krediidiandja pangakonto väljavõttega (dtl 111 kuni 116).

§ 76

ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Seega on kostja lepingut rikkunud ja

§ 76

kohaselt on põhjendatud põhivõlgnevus 830,42 eurot (19 912-19 081,58=830,42 eurot). Kohus jätab põhivõlgnevuse 4169,30 eurot (4999,72830,42=4169,30 eurot) rahuldamata. 12. Hageja nõuab kostjalt intressivõlgnevust summas 711,72 eurot (so 30.07.2023-14.11.2023, lepingujärgses määras 48,11% aastas, põhinõudelt 4999,72 eurolt). Vastavalt

§ 4034

lg-le 7 on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas.

§ 94

lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) ja intressikalkulaator.ee kohaselt on põhjendatud intress 9,83 eurot (põhinõudelt 830,42 eurolt,

§ 94lg 1 määras, periood 30.07.2023-14.11.2023).

Seega jätab kohus hageja intressinõude 701,89 eurot (711,72-9,83= 701,89 eurot) rahuldamata. 13.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (

§ 113lg 1).

Riigikohus on osundanud, et

§ 4034

lg 7 kolmanda lause mõte pärast lepingu ülesütlemist on selles, et kohtumenetluses peab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKm 24.11.2023 2-21-13098, p 24) (vt Tartu Ringkonnakohtu

1. detsembri
2. a otsus asjas nr 2-23-133882, p 8). Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevust 828,92 eurot (lepingujärgne viivisemäär 48,11% aastas, periood 15.11.202319.03.2024, põhinõudelt 4999,27 eurolt). Hageja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tulenevalt nõuete osas ümberarvestusi esitanud. 14.11.2023 lepingu ülesütlemise osas vaidlus puudub. Vastutustundliku laenamise põhimõtte tagajärjel loeti kõik tagasimaksed põhinõude katteks. Kuid perioodil august 2023 kuni oktoober 2023 oli kostja arvetest (dtl 56 kuni 63) nähtuvalt intressi tasumisega (kolme maksega, so arved nr 573475, 581420, 589400) võlas ja

§ 416lg-s 1 sätestatud eeldused olid seega täidetud.

Põhjendatud on

§ 94

lg 1 sätestatult seadusjärgses intressimääras viivis, mis on intressikalkulaator.ee kasutades, 12,34 eurot (periood 15.11.2023-19.03.2024, põhinõudelt 830,42 eurolt). Kohus jätab hageja viivisenõude 816,58 eurot rahuldamata (828,92-12,34=816,58 eurot).

1. Kostja nõudeid ei tunnistanud ja märkis, et nõuete esitamise tähtajad on möödas. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kohus on seisukohal, et kostja on nõuete osas esitanud aegumise vastuväite ja kohtul tuleb hinnata nõuete aegumist. Õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest (TsÜS § 142 lg 1). Koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud (TsÜS § 144). Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat (TsÜS § 146 lg 1). Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest (TsÜS § 147 lg 1). Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist (TsÜS § 147 lg 2). TsÜS § 160 lg 2 p 3 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt avalduse esitamisega maksekäsu kiirmenetluses. Vastava avalduse esitas hageja 20.02.
2. Antud juhul nõuab hageja 14.11.2023 ülesütlemise järgselt kogu krediidisumma tagastamist. Tegemist on krediidilepingu ülesütlemisest tulenevalt sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmise nõudega. Seega algas krediidilepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud nõuete aegumistähtaeg 14.11.2023 ja nõuded oleksid TsÜS § 146 lg 1 alusel aegunud 14.11.
3. Aegumine peatus TsÜS § 160 lg 2 p 3 kohaselt hageja poolt Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega 20.02.
4. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Vastav kokkulepe on kirjas lepingu eritingimuste punktis H (dtl 41). Kohus selgitab, et isegi kui osa kostja võlast tekkis enne krediidilepingu ülesütlemist, siis algas TsÜS § 147 lg 3 kohaselt nõude aegumine 31.12.
5. Hagiavalduse punktist 2.8 nähtuvalt algas krediidi kasutus 17.02.2021 (so lepingu sõlmimise päeval). Seega on TsÜS § 147 lg-st 3 ja TsÜS § 146 lg-st 1 tulenevalt järeldatav, et aegumine algas 31.12.2021 ja oleks lõppenud 31.12.
6. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega aegumine peatus 20.02.
7. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja põhi- ja kõrvalnõuded aegunud ning kostja aegumise vastuväide rahuldamisele ei kuulu.
8. Hageja palub kostjalt sissenõudmiskulude 35 euro väljamõistmist. Hageja tugines

§ 113² lgle 2 ja Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe punktile 3.

Hageja sissenõudmiskulud on kujunenud järgmiselt: 1) nõudekiri 04.12.2023 – 25 eurot; 2) võlgnevuse meeldetuletus 20.12.2023 – 5 eurot; 3) hagihoiatus 24.01.2024 – 5 eurot, kokku 35 eurot.

§ 113

² lg 2 p 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Kooskõlas

§ 113

² lg 2 p 3 sätestatuga on hageja sissenõudmiskulud 35 euro (04.12.2023 meeldetuletuskiri dtl 65 ja dtl 66 25 eurot; 20.12.2023 meeldetuletuskiri 5 eurot dtl 72; 24.01.2024 meeldetuletuskiri 5 eurot dtl 73 ja dtl 74; 25+5+5=35 eurot) osas põhjendatud. Tartu Ringkonnakohus on lahendi nr 2-21-125271 p-is 9 märkinud, et: “

§ 4034

g 7 tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest”. Kohus selgitab, et tasuna ei saa

§ 4034

lg 7 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmiskulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasudega, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks.

1. Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 830,42 eurot, intressivõlgnevuse 9,83 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 12,34 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude 4169,30 eurot, intressinõude 701,89 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisenõude 816,58 eurot.
2. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt ja jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja palub hagiavalduses kostjalt välja mõista menetluskulud 630 eurot, so riigilõiv hagi esitamisel. Kohus on seisukohal, et riigilõiv on põhjendatud menetluskulu. Arvestatuna hagi rahuldamise ulatust jäävad menetluskulud hageja kanda 86,50% ulatuses ja kostja kanda 13,50 % ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 85,05 eurot.
3. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (

) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. 19. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik