Obsah (4)
§ 199§ 65§ 68§ 69KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. mai 2019.a, Tallinn Kriminaalasja number 1-19-3012 (19267000313) Kohtunik Urmas Reinola Kriminaalasi R.F-i (R.F) süüdistuses
§ 199lg 2 p 9 § 25 lg 1, 2 järgi Vaidlustatud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 15.
aprilli 2019.a kokkuleppemenetluses kiirmenetluse korras Apellatsiooni esitaja Süüdistatav R.F (ik: XXX; viibib Tallinna Vanglas) otsus RESOLUTSIOON Jätta R.F-i apellatsioon Pärnu Maakohtu
- aprilli 2019.a otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon selle esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Pärnu Maakohtu
- aprilli 2019.a otsusega tunnistati R.F kokkuleppemenetluses
§ 199
lg 2 p 9 - § 25 lg 1, 2 järgi süüdi ja karistati vangistusega 4 kuud.
§ 65
lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Pärnu Maakohtu 03.12.2018.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (tegemata 21 ÜKT tundi), s.o 21 päeva võrra ning mõisteti liitkaristuseks 4 kuud 21 päeva vangistust. Kohaldati tõkendit vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni. R.F vahistati kohtuotsuse kuulutamisel ning
§ 68
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 13.04.2019.a. Menetluskuludena mõisteti R.F-ilt riigituludesse välja sundraha 405 eurot (vähendatult KrMS § 2565 lg 2 alusel) ja riigi õigusabi tasu 90 eurot, kokku 495 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldati menetluskulude tasumine ositi, s.o kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 12 kuu jooksul, alates 2019 maist iga kuu 10.-ndaks kuupäevaks vähemalt 41,25 eurot. 1
- Makseinfo ja kohtuotsuse sai R.F allkirja vastu kätte 15.04.2019 PPA Lääne Prefektuuris.
- 25.09.2018 esitas R.F ringkonnakohtule (registreeritud 26.04.2019) apellatsiooni, mille sisust tulenevalt vaidlustab ta otsuse mõistetud karistuse osas. Palub otsus muuta ja asendada mõistetu vangistus 4 kuud ÜKT-ga. 21 tundi ÜKT-d jäi tegemata, kuna puudus bussiraha, et sõita ÜKT-d tegema. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus, tutvunud esitatud kriminaalasja materjalidega leiab, et süüdistatava apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.
- Maakohus lahendas käesolevat kriminaalasja kokkuleppemenetluses (kiirmenetluse korras), milles otsuse vaidlustamise võimalused on piiratud. Maakohtu otsuses on edasikaebekorra all ka vastavad piirangud nimetatud. Apellatsioonis vaidlustab süüdistatav üksnes talle mõistetud karistust. Ringkonnakohus märgib, et KrMS § 245 lg 1 p 9 kohaselt peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele muuhulgas ka karistuse liigi ja määra osas ning lg 3 järgi märgitakse kokkuleppes ka üldkaristuse liik ja määr, kui süüdistatavale mõistetakse karistus mitme kohtuotsuse järgi. KrMS § 245 lg 4 kohaselt on kokkulepe sõlmitud, kui prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja on sellele alla kirjutanud.
- 15.04.2019 Lääne Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör E. Sommeri, süüdistatava R.F-i ja süüdistatava kaitsja V. Kozlovi vahel sõlmitud kokkuleppe (kd I, tl 43-44) kohaselt taotleb prokurör maakohtult R.F-i süüditunnistamist
§
§ 199
lg 2 p 9 - § 25 lg 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ja tema karistamist 4 kuu pikkuse vangistusega.
§ 69
lg 6, 7 alusel kuulub Pärnu Maakohtu 03.12.2018 otsusega mõistetud karistuse üldkasuliku töö tegemata osa 21 (kakskümmend üks) tundi asendamisele vangistusega 21 päeva.
§ 65
lg 2 alusel kuulub mõistetav karistus suurendamisele Pärnu Maakohtu 03.12.2018 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa, s.o 21 päeva võrra ning liitkaristuseks palub prokurör mõista 4 kuud 21 päeva vangistust. Kokkuleppest nähtub, et kokkuleppe pooled jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. R.F on omakäeliselt kinnitanud, et on kokkuleppe koopia 15.04.2019 kätte saanud ja kohtusse kaitsja osavõttu ei soovi (kd I, tl 44).
- Kokkuleppe arutamisel kohtuistungil jäid prokurör ja süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde.
- aprillil 2019 toimunud kohtuistungi protokolli kohaselt on R.F kohtuistungil avaldanud, et talle on kokkulepe arusaadav ja ta nõustub karistuse kõigi tingimustega. Kokkuleppega on nõus (kd I, tl 45). Apelleeritud kohtuotsusega ongi R.F kokkuleppes märgitud süüdistuses süüdi tunnistatud ja vastavalt kokkuleppes märgitule karistatud (kd I, tl 46-47).
- Apellatsioonis ei nõustu R.F maakohtu kokkuleppe sõlmimise otsusega, s.t sisuliselt soovib ta loobuda kokkuleppe sõlmimisest. Ringkonnakohus selgitab, et olukorda, kus süüdistatav on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kuidagi võimalik lugeda KrMS § 318 lgs 4 loetletud rikkumiseks. Samasugust seisukohta kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamise aluste suhtes on väljendanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma
- novembri 2011 otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-81-
- Riigikohus on märkinud, et tulenevalt KrMS § 247 lg-st 2 saab süüdistatav sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda. See järeldub üheselt KrMS 2 § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4, mis ei nimeta apellatsiooni võimaliku alusena asjaolu, et süüdistatav on pärast kokkuleppe arutamist maakohtus oma seisukohta kokkuleppe suhtes muutnud.
- KrMS § 326 lg 2 p 3 sätestab, et kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust, koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile. Kuna ringkonnakohtule esitatud kaebuses ei ole viidatud KrMS
- peatüki
- jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele, tuleb KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud aluste puudumise tõttu jätta R.F-i apellatsioon läbi vaatamata.
- Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 on ringkonnakohus seisukohal, et süüdistatava apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata. 3