).
lõige 1 näeb ette õiguse nõuda kahju hüvitamist sõltumata süüasja lõpptulemusest, kui menetleja on menetlusõiguse süülise rikkumisega isikule kahju tekitanud. Kahju hüvitamise taotluse esitamise kord ja nõude esitamise tähtaeg on sätestatud
§-des 14–21. Sama menetluskord kohaldub ka juhul, kui isik taotleb kohtu tekitatud kahju hüvitamist (
Praegusel juhul nähtub, et kaebaja soovib esitada kahju hüvitamise nõude juba lõppenud kriminaalmenetlusega seoses. Sellisel juhul tuleb lähtuda
§-s 21 sätestatust.
lõigetest 1 ja 3 tuleneb, et kui isik jättis kriminaalmenetluses maakohtule kahju hüvitamise taotluse esitamata mõjuval põhjusel, võib ta selle kuue kuu jooksul pärast maakohtu lahendi kuulutamist esitada KrMS 11. või 15. peatüki kohaselt ringkonnakohtule.
lõige 4 sätestab: „Kui isik jättis mõjuval põhjusel taotluse ringkonnakohtule esitamata või kui kahju hüvitamise nõude aluse olemasolu selgus alles kassatsioonimenetluses ning isik jättis mõjuval põhjusel taotluse Riigikohtule esitamata, võib taotluse esitada prokuratuurile või kohtuvälisele menetlejale. Taotlus tuleb esitada kuue kuu jooksul ringkonnakohtu või Riigikohtu lahendi jõustumisest arvates. Taotluse lahendamisel järgitakse käesoleva seaduse 4. peatüki 2. jaos sätestatut.“ Eeltoodust nähtub, et halduskohus ei ole ühelgi juhul pädev lahendama lõppenud kriminaalmenetlusega tekitatud kahju hüvitamise nõuet. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse ka hüvitamisnõude osas HKMS § 121 lõike 1 punkti 1 alusel. (allkirjastatud digitaalselt)
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.