Obsah (11)

§ 613§ 477§ 231§ 367§ 173§ 172§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Kadi Kark Kohtujurist Pille Lutter Määruse tegemise aeg ja koht 31.01.2023.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-7730 Tsiviilasi AB „Lietuvos

) § 613 lg 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandid võõrandama. Lähtuvalt

§ 613

lg-st 1 lahendab kohus käesoleva asja hagita menetluses.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

1. Vaidlus puudub järgnevates asjaoludes. Avaldaja kindlustusandjana on kindlustanud korteri aadressil Madala 26-17, Tallinn, milleks on sõlmitud kindlustusleping nr 2500389410 kindlustusvõtjaga C (avalduse lisa 1). 03.10.2020 sai avaldaja kindlustusvõtjalt kahjuteate, mille kohaselt toimus 02.10.2020 Madala 26-17, Tallinn, Harju maakond korteris kahjujuhtum (avalduse lisa 2). 05.10.2020 esitas kindlustusvõtja täiendava selgituse (avalduse lisa 3). Ettevõtte Stroomi abitööd 24h OÜ arve nr 07/10 kohaselt oli tegemist kanalisatsioonipüstiku ummistusega, mille ettevõte likvideeris (avalduse lisa 4). Avaldaja esindaja vaatas 08.10.2020 kahjustada saanud korteri nr 17 üle ja koostas vara ülevaatuse akti (avalduse lisa 5). Korteri siseviimistluse taastamiseks tegi hinnapakkumise RVO Ehituse OÜ summas 2181,12 eurot (avalduse lisa 6). RVO Ehituse OÜ esitas avaldajale korteri taastamisarve summas 2031,12 eurot (avalduse lisa 7), omavastutus summas 150 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Avaldaja hüvitas korteri nr 17 siseviimistluse taastamismaksumuse summas 2031,12 eurot (avalduse lisa 8). Avaldaja saatis 17.11.2020 puudutatud isikule e-posti aadressile kohtuvälise kahju hüvitamise nõude (avalduse lisa 9; lisa 10). Avaldaja palus kahju hüvitada hiljemalt 04.12.
2. Avaldaja 6 saatis 13.01.2021 meeldetuletuse nõude hüvitamise kohta (avalduse lisa 11). Puudutatud isik kahju hüvitanud ei ole. Kohus loeb nimetatud asjaolud

§ 231lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.

1. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Tegemist on nõude üleminekuga seaduse alusel kannatanult kindlustusandjale. Seaduse alusel nõude üleminekule kohaldatakse nõude loovutamise kohta sätestatut (VÕS § 173 lg 2). Kolmas isik võib esitada kindlustusandja vastu kõik vastuväited, mis ta oleks saanud esitada ka kahju kannatanud isiku vastu (VÕS § 171 lg 1). Nõude üleminek ei muuda selle identiteeti.
2. Riigikohus on lahendis 3-2-1-129-13 punktides 19, 21 ja 28 korteriomanike vaheliste suhtega seonduvalt selgitanud, et korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele kohaldub VÕS § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu. Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Sama kohaldub ka juhul, kui tegu on korteriomaniku nõudega korteriühistu vastu. Kohtu hinnangul sai kahju kannatajal (ja nüüd nõude ülemineku tõttu avaldajal) olla puudutatud isiku vastu esmajoones VÕS § 115 lg-st 1 tulenev kahju hüvitamise nõue. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Nõude eeldused on järgnevad:
3. võlgnik on kohustust rikkunud;
4. võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest;
5. võlausaldajale on tekkinud kahju;
6. kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga;
7. rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos.
8. Avaldaja on tuginenud korteriühistu vastu nõuet esitades sellele, et veekahju sai alguse korteriomanike kaasomandisse kuuluvast kanalisatsioonipüstakust. Stroomi abitööd 24h OÜ arvest nähtub, et tööks oli püstaku ummistuse likvideerimine. Ka puudutatud isik on kinnitanud, et vaidlus puudub kahjujuhtumi toimumises ja et veekahju sai alguse kaasomandisse kuuluvast püstakust. Elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu ühiskasutuses olevad torustikud kuuluvad korteriomanike kaasomandisse, isegi kui need läbivad mõne korteriomandi reaalosa (Riigikohtu lahend 3-2-1-129-13, p 45). Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 34 lg 2 sätestab, et korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. KrtS § 35 lg 2 p 1 sätestab, et tavapärase valitsemisena käsitatakse muuhulgas eelkõige kaasomandi eseme tavapärast korrashoidu ja remonti. Seega on korteriühistu kohustuseks kaasomandi eseme tavapärane korrashoid ja remont, millise kohustuse rikkumise korral on kahjustatud isikul õigus esitada nõue korteriühistu vastu.
9. Avaldaja hinnangul on korteriühistu kohustuseks mh hoone kanalisatsioonipüstiku seisundi jälgimine ja selle korrashoiu tagamine, mistõttu annab kanalisatsioonipüstiku ummistumine alust eeldada, et korteriühistu ei täitnud eelnimetatud kohustusi nõuetekohaselt. Puudutatud isik on tuginenud sellele, et ta on oma hoolsuskohustuse täitnud – teostades püstakute hooldust regulaarselt ning täiendavalt kontrollides välist korrasolekut jooksvalt. Põhjendatud on avaldaja 7 seisukoht, et puudutatud isik ei ole välja toonud, milline on see hoolduse sagedus, mida puudutatud isik peab piisavaks. Kohtu hinnangul saab asuda seisukohale, et kui puudutatud isik ei teostanud piisavat hooldust, siis on puudutatud isik kohustust rikkunud ja võib muude eelduste esinemisel vastutada kahju eest. Kui aga korteriühistu ei ole oma kohustusi rikkunud ja seda ei ole teinud ka mõni korteriomanik ning kahju tekkis kaasomandi esemest, siis saab kahjustatud korteri omanik nõuda kahju hüvitamist siiski teistelt korteriomanikelt korteriühistu kaudu (Riigikohtu lahend asjas 219-9543, p 15). Puudutatud isik on avaldanud seisukohta, et kuna kahju kannatanud isik ehitas ümber vannitoa ning ühtlasi oli teostatud ka püstaku osaline ümberehitus (millest ei teavitatud puudutatud isikut ega küsitud nõusolekut), siis võis see mõjutada torustiku tavapärast toimimist. Puudutatud isiku sellekohane väide on oletuslik. Antud juhul oli põhjuseks püstaku ummistus ning eluliselt usutav ei ole, et selle põhjustas torustiku ümberehitus (ka juhul kui see ei olnud tehtud seadusega kooskõlas). Puudutatud isik on tuginenud ka sellele, et teised korteriomanikud kasutasid püstakut prügikastina. Nimetatud argument ei välista korteriühistu vastutust, kui korteriomanikule tekib kahju kaasomandi esemest. Ka juhul kui kahju ei oleks tekkinud, kuid oleks nt ummistus, siis peaks korteriühistu siiski selle likvideerima, ka juhul kui selle põhjuseks on mõne korteriomaniku pahatahtlik tegevus. Korteriühistu ei saa jätta ummistust likvideerimata sellel alusel, et korteriühistu ei vastuta korteriomanike omavolilise/pahatahtliku tegevuse eest. Nimetatu ei välista, et korteriühistul võib olla nõue konkreetsete korteriomanike vastu, kes ummistuse põhjustasid, kui neid isikuid on võimalik tuvastada. Kuna antud juhul tekkis kahju kaasomandi esemest (mitte mõne konkreetse korteri eriomandi esemest), siis on põhjendatud nõude esitamine korteriühistu (mitte mõne korteriomaniku) vastu. Kehtib eeldus, et puudutatud isik on rikkunud oma kohustust ja see rikkumine ei ole vabandatav. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul seda eeldust ümber lükatud. Kahjustatud isikule tekkis kahju, mille tekkimine on põhjuslikus seoses kanalisatsioonipüstaku ummistumisega.
10. Puudutatud isik ei ole nõus kahju suurusega, täpsemalt ei ole puudutatud isiku hinnangul parketi väljavahetamine seotud vannitoas toimunud uputusega (uputus piirdus vannitoaga ja vesi ei ulatunud üle lävepaku). Avaldaja sellega ei nõustu, reovesi jõudis esikusse, parkett oli pundunud – kuna parkett oli ühtne esikus, elutoas ja köögis, siis tuli vahetada kogu parkett. Seega on küsimus, kas kahjustused tekkisid ka väljaspool vannituba. Nimetatu kohta nähtub tõenditest järgnev: 1) 03.10.2020 kahjuteates on kannatanu märkinud mh, et „Niiskus on ka esiku parketini tunginud“. 2) 05.10.2020 kannatanu täiendavas selgituses on viidatud samuti parketikahjustustele. Kannatanu on ka välja toonud, et ta ei taibanud kohe teha fotosid ja pilte pole esimesest õhtust, kui vesi ulatus üle vannitoa liistu. Kannatanu asus kohe põranda kuivatamise ja ukseava blokeerimise juurde. 3) 08.10.2020 kuupäevaga vara ülevaatuse aktis on juhtumit kirjeldatud järgmiselt „Kanalisatsiooniummistuse tõttu surus kanalivee trapi kaudu dušširuumi ja sealt esikusse. Ummistus on likvideeritud“. Kahju kirjelduses on märgitud, et esikus on laminaatparkett pundunud ja parkett moodustab ühtse osa (esik, elutuba ja köök). 4) 08.10.2020 RVO Ehituse OÜ e-kirjast nähtub, et „Kanalisatsioon lõi ummistuse tõttu trapist välja voolas esikusse, parkett ühtne kogu pinnaga, arvatavasti aluspõrand tuleb ka osaliselt vahetada, kõik lehkab“. 8 Kohus on nende tõendite pinnalt seisukohal, et ummistuse tõttu sai kahjustatud ka põrand väljaspool vannituba. VÕS § 127 lg 1 sätestab: „Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.“ Kuna parkett oli ühtne (nähtav ka avaldusele lisatud fotodelt), siis oli olukorra taastamiseks vajalik kogu parketi vahetus ja muud toimingud eelneva olukorra ja korteri elamiskõlbulikkuse taastamiseks. Kohtu hinnangul on hinnapakkumine ja arve piisavad tõendid kahju suuruse tõendamiseks. Hinnapakkumisest on näha tegemist vajavad tööd ja need on olemuselt vastavad kahju iseloomule. 04.11.2020 hinnapakkumises oli tööde maksumuseks märgitud 2181,12 eurot (sh käibemaks), 06.11.2020 arve esitati summas 2031,12 eurot ja avaldaja tasus 09.11.2020 RVO Ehituse OÜ-le 2031,12 eurot. Olukorra taastamise kulud ei ole ebamõistlikult suured ja toimingud on põhjendatud. Eelneva tõttu on avaldaja põhinõue 2031,12 eurot põhjendatud.
11. Avaldaja on palunud välja mõista ka viivise 71,64 eurot seisuga 14.05.2021 ja viivise alates 15.05.2021 kuni põhinõude tasumiseni seadusjärgses määras. VÕS § 113 lg 1 sätestab: „Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.“ Lõike 2 esimene lause sätestab: „Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse.“

§ 367

sätestab: „Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.“ Avaldaja saatis puudutatud isikule tagasinõude 17.11.2020 ja andis kahju hüvitamise tähtajaks 04.12.

1. Seega saab viivist arvestada alates 05.12.2020 ning hagi esitamise seisuga 14.05.2021 on viivis 71,64 eurot. Avaldaja viivisenõue 71,64 eurot on põhjendatud. Samuti on põhjendatud viivisenõue alates 15.05.2021 kuni põhinõude tasumiseni seadusjärgses määras. VÕS § 1131 lg 1 alusel, kuna avaldajal on õigus nõuda viivist, siis on tal õigus nõuda ka sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. See nõue on põhjendatud, samuti nõue mõista välja seadusjärgses määras viivis sissenõudmiskuludelt alates 15.05.2021 kuni nende tasumiseni.
2. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõla 2031,12 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 71,64 eurot, sissenõudmiskulude hüvitiseks 40 eurot ja viivise alates 15.05.2021 kuni põhivõla ja sissenõudmiskulude hüvitise tasumiseni seadusjärgses määras. 13.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 172

lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus on seisukohal, et 9 käesoleva juhul on põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda, kuna puudutatud isiku tegevus tingis avaldaja jaoks vajaduse kohtusse pöörduda.

§ 174lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtulahendis.

Avaldaja menetluskuludeks on riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud kokku 660 eurot (osutatud õigusabi 5,5 tundi, tunnitasu 120 eurot). Puudutatud isik ei ole avaldaja menetluskulude osas seisukohta esitanud.

§ 138

lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 kohaselt tasutakse hagita menetluses esitatavalt avalduselt riigilõivu 50 eurot. Riigilõivukulu on põhjendatud.

§ 144

lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Kohus peab põhjendatuks avaldaja esindaja ajakulu 5,5 tundi (avalduse koostamine ja puudutatud isiku vastuse osas seisukoha koostamine). Avaldaja esindaja tunnitasu on 120 eurot. Sellise tunnitasuga osutavad teenust tavaliselt vandeadvokaadid ja vandeadvokaadi abid. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot tund (käibemaksuta) ja sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Kohtu hinnangul on põhjendatud avaldaja esindaja tunnitasuna arvestada 100 eurot. Seega on põhjendatud õigusabikulu 550 eurot.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodu põhjal määrab kohus avaldaja menetluskuludena kindlaks 600 eurot (riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 550 eurot), mis mõista välja puudutatud isikult; samuti tuleb puudutatud isikul tasuda viivist väljamõistetud menetluskuludelt. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik 10