Obsah (7)

§ 230§ 367§ 163§ 138§ 484§ 177§ 178

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Otsuse tegemise aeg ja koht 21.06.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-116787 Tsiviilasi Aktiva Fin

§ 230

lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mille põhjal saaks kohus veenduda, et laenuandja on järginud 4 vastutustundliku laenamise põhimõtet kostja suhtes. Kohus on hageja taotlusel 17.04.2024 pikendanud tõendite esitamise tähtaega kuni 26.04.2024, kuid sellele vaatamata ei ole hageja tõendeid eelmärgitu tõendamiseks esitanud. Hageja ei ole esitanud hageja viidatud maksehäireregistri ega Maksu- ja Tolliameti päringute vastuseid kostja kohta. Ainuüksi kostja taotlus ei ole piisav, tõendamaks kostja krediidivõimelisuse hindamist. Kohtule ei ole tõendatud kostja püsivad igakuised sissetulekud ja väljaminekud, tema võimalikud varasemad finantskohustused. Taotlusest ei ole arusaadav, mida konkreetselt sisaldab endas taotluses kohustusena märgitud 300 eurot (st millised kulud on selles summas arvestatud). Isegi kui laenuandja on teinud päringud maksehäireregistrisse või Maksu- ja Tolliametisse, siis nendest ei nähtu, kui suured olid kostja igakuised püsivad kulutused. Maakohtule esitatud selgituste ja tõendite alusel ei saanud kohtu hinnangul laenuandjal tekkida VÕS § 403⁴ lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.

1. Lepingu kohaselt tuli laen tagastada perioodil 15.02.2022-15.01.
2. Seega on kõikide tagasimaksete tähtaeg käesolevaks saabunud.
3. Kostja sai kauba maksumusega 849 eurot. Kokku on kostja teinud tagasimakseid summas 181,93 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik maksed lugeda põhivõla katteks ja kostjalt tuleb välja mõista põhivõlana 667,07 eurot.
4. Hageja ei ole esitanud taotlus hagi muutmiseks/täiendava nõude (intressinõude) esitamiseks, seetõttu ei tekita 16.04.2024 menetlusdokumendis võimalikule intressinõudele viitamine mingeid menetluslike tagajärgi ja kohus jätab selle tähelepanuta. Alternatiivselt märgib kohus, et kuna kohus tuvastas eespool, et leping on kostjaga sõlmitud vastutustundliku laenamise kohustust rikkudes, tuleks lepingule kohaldada VÕS § 403⁴ lg-st 7 tulenevalt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, mis oli kuni 31.12.2022 0% aastas. Hageja on intressi arvestanud kuni 27.09.2022, mil intressimäär oli 0%.
5. Hageja on palunud mõista kostjalt välja viivise alates 06.01.
6. Kohus ei lähtu võlatunnistuses kokku lepitud viivisemäärast, vaid leiab, et hagejal on õigus viivisele võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral ei saa säilida õigus nõuda lepingujärgset viivist. Selline tõlgendus ei ole kooskõlas regulatsiooni mõttega. Regulatsiooni mõte on olnud vähendada krediidiandja krediidi tulusust ja võlgniku koormust olukorras, kus krediidiandja ei ole laenanud vastutustundlikult. 25.08.2023 seisuga on viivisekalkulaatori arvestusel sissenõutavaks muutunud viivis 46,06 eurot. Hageja on taotlenud alates 26.08.2023 edasise viivise välja mõistmist kooskõlas

§ 367. Kohus rahuldab taotluse.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 20. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

§ 163

lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus rahuldab hagi osaliselt (64% ulatuses), jäävad menetluskulud kostja kanda 64% ulatuses ja hageja kanda 36% ulatuses. Kohus määrab kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. 21. Hageja on tasunud menetluses riigilõivu 315 eurot, mis on põhjendatud menetluskuluks

§ 138lg 2 kohaselt.

Samuti on hageja põhjendatud menetluskuluks

§ 484² sätestatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

1. Hageja on märkinud, et tema lepingulise esindaja kulu on 507 eurot (õigusabi on osutatud 3 tundi, hinnaga 169 eurot ilma km).
2. Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, hageja esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab, et antud juhul on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud 3 tunni ulatuses. Samas ei pea kohus põhjendatuks hageja lepingulise esindaja töötunnihinda. Mitteadvokaadist 5 esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Arvestades, et käesolev ei olnud keerukas ja on vähemahukas, on maakohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks antud juhul 100 eurot ilma km. Sarnast seisukohta on toetanud nt ringkonnakohus oma lahendis 2-22-15592, p
3. Seega on hageja esindaja põhjendatud kulud 300 eurot.
4. Kokku on hageja põhjendatud kulud seega 635 eurot, millest kostja peab hüvitama 64% ehk summa 406,40 eurot. Kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
5. Hageja on palunud märkida vastavalt

§ 177

lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. 26.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt, menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik