1-22-4402/50

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2024, Tartu Kriminaalasja number 1-22-4402 Erkki Hirsnik, Aarne Sarjas ja Ingeri Tamm Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. juuli 2024 määrus Fred Grossi (isikukood: 39005120229) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Fred Grossi kaitsja vandeadvokaat Marina Kelpman, määruskaebus Menetluse vorm kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Jätta Fred Grossi kaitsja vandeadvokaat Marina Kelpmani määruskaebus Viru Maakohtu
4. juuli 2024 määruse peale läbi vaatamata.
5. Määrata Advokaadibüroole Sirje Must vandeadvokaat Marina Kelpmani poolt määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 150,79 eurot, sealhulgas käibemaks 27,19 eurot.
6. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Fred Grossilt Eesti Vabariigi kasuks välja 150,79 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täitmata, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on prokuratuur). PÕHIOSA Menetluse käik
7. Harju Maakohtu
8. juuli 2022 otsusega tunnistati Fred Gross süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi ja teda karistati 1-aastase vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel liideti sellele karistusele Harju Maakohtu
9. oktoobri 2021 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa. Selle tulemusena mõisteti F. Grossile liitkaristuseks 3 aastat ja 7 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti
10. juuni
13. juunil 2024 esitas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid F. Grossi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamaks. Vangla toetab F. Grossi vabastamist. Prokuratuur on aga sellele vastu: F. Grossi on korduvalt karistatud ja ta on mitmel puhul rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid; F. Grossi on mitu korda karistatud distsiplinaarkorras; F. Grossi suhtes on alustatud kriminaalmenetlust vangivalvuri väidetava ründamise tõttu. Maakohtu määrus
14. Viru Maakohtu
15. juuli 2024 määrusega jäeti F. Gross tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtumääruses esitatud põhjendused olid lühidalt niisugused.
16. Täidetud on formaalsed eeldused F. Grossi ennetähtaegseks vabastamiseks.
17. F. Grossi kasuks kõneleb see, et ta on osalenud sotsiaalprogrammis „Õige hetk“ ning „Minu kristlikud väärtused ja hoiakud“, on töötanud juuksuri, aedniku, toidujagaja ning koristajana ja soovib minna rehabilitatsioonikeskusesse. Siiski pole F. Grossi võimalik vabastada.
18. F. Grossi on kriminaalkorras karistatud kümme korda. Ta kannab juba seitsmendat vanglakaristust. Oma viimase kuriteo pani F. Gross toime katseajal. F. Gross on korduvalt sooritanud varavastaseid kuritegusid, aga pannud toime ka võimuesindaja vastu suunatud teo. Kriminaalhooldusel on F. Gross olnud viiel korral ja mitte üksi kriminaalhooldus ei ole möödunud probleemideta: ta on sooritanud uue kuriteo ja rikkunud elektroonilise valve ajakava ning registreerimiskohustust. F. Gross on korduvalt elanud rehabilitatsioonikeskustes, ent see pole aidanud: järgnenud on uued kuriteod. F. Gross tarvitab rohkelt alkoholi ja ta on pannud kuritegusid toime ka purjuspäi. F. Grossil on 22 000 eurot võlgu. F. Grossi ennetähtaegset vabastamist puudutavate materjalide kohtusse esitamise ajal oli süüdimõistetul 8 kehtivat distsiplinaarkaristust – praeguseks on neist järgi jäänud
19. Distsipliinirikkumised on seotud allumatuse, ametnike töö segamisega ja helistamiseeskirjade vastu eksimisega. Vangla iseloomustuse kohaselt ründas F. Gross
20. aprillil 2024 ametnikke. Määruskaebus
21. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse F. Grossi kaitsja vandeadvokaat Marina Kelpman, kes palub F. Grossi vabastada. Oma taotlust põhjendab kaitsja kokkuvõtvalt nõnda. Ka maakohus ise möönis, et F. Grossi vabastamist toetavad mitmed asjaolud. Süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist ei saa põhjendada ainult varasemate karistuste arvuga. Tuleb arvestada ka F. Grossi tahet ja aktiivseid pingutusi oma elukorralduse muutmiseks. F. Gross saaks vabanemisel minna rehabilitatsioonikeskusesse Living Israel Toetav Abi MTÜ, kus on tagatud tema järelevalve ja alkoholisõltuvuse ravi. F. Gross on varem viibinud MTÜ-s Lootuse Küla alkoholivastasel rehabilitatsioonil ja ta sai seal tõhusat abi. F. Gross selgitas kohtuistungil, et tema distsiplinaarrikkumistega lõppenud kahetsusväärne käitumine oli seotud tema ebastabiilse psüühikaga tol hetkel – praegu aga osaleb ta psühhoteraapia-seanssidel.
22. aprilli 2024 juhtumi osas distsiplinaarmenetlust ei algatatud.
23. F. Gross saatis kohtusse tema raviarsti H.K koostatud dokumendi, mille kohaselt esines F. Grossil depressiivne episood, ja Viru Vangla
24. juuli 2024 määruse, millega lõpetati F. Grossi 2 suhtes KarS § 274 lg 1 alusel alustatud kriminaalmenetlus puutuvalt
25. aprillil 2024 toime pandud teosse. Ringkonnakohtu seisukoht
26. Ringkonnakohus selgitab, et maakohtul on ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste hindamisel ulatuslik otsustusruum (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
27. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Eeskätt F. Grossi äärmiselt kuritegelik minevik, aga ka tema sõltuvusprobleemid ja ulatuslikud distsipliinirikkumised vanglas annavad aluse öelda, et maakohus ei teinud kaalutlusviga, kui jättis F. Grossi ennetähtaegselt vabastamata. Kohtukolleegium leiab seetõttu üksmeelselt, et maakohtu määrus on seaduslik ja määruskaebusel puudub ilmselgelt igasugune edulootus. Niisiis jätab ringkonnakohus F. Grossi kaitsja määruskaebuse kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg 1 ja § 326 lg 3 alusel ilmselt põhjendamatuna läbi vaatamata.
28. F. Grossi kaitsja vandeadvokaat M. Kelpman taotleb kohtumäärusega tutvumise, kliendiga nõupidamise ja määruskaebuse koostamise eest 196 eurot, millele lisandub käibemaks 43,12 eurot. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja tasutaotlus on põhjendatud osaliselt. Ringkonnakohtu meelest ei olnud kaebuse koostamisele kulutatud aeg – 120 minutit – põhjendatud. Kaitsja kirjutab palju ümber varasemat menetluse käiku, tsiteerib pikalt Riigikohtu seisukohti jms – F. Grossi retsidiivsusriski väiksusele viitavaid argumente on aga napilt. Seda silmas pidades loeb ringkonnakohus kaitsja põhjendatud ajakuluks kaebuse koostamisele 60 minutit – ja sellele lisandub 30 minutit (määrusega tutvumine) ning 13 minutit (kaitsealusega nõu pidamine). Seega oli põhjendatud kokku 103 minutit tööd (60+30+13). Netotasu ühe minuti eest on Justiitsministri määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 6 lg 3 kohaselt 1,20 eurot (36:30). Seega arvatakse netosummana menetluskulude hulka 123,60 eurot (103x1,20). Sellele lisandub 22% suurune käibemaks (käibemaksuseaduse § 15 lg 1) ehk lõplikuks kaitsjatasuks on 150,79 eurot (123,60x1,22) (seega on käibemaksu suurus 27,19 eurot (150,79–123,60)). KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu F. Grossilt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 3