Obsah (5)

§ 199§ 65§ 68§ 76§ 74

1-22-4402 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 5. juuli 2024, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-22-4402 (22230100692) Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Ilona B

§-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384 määrab kohus: Jätta Fred Gross tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määrata Advokaadibüroo Sirje Must OÜ makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Fred Grossile Viru Maakohtus osutatud riigi õigusabi eest 146,40 eurot, sh käibemaks 26,40 eurot. Mõista Fred Grossilt Eesti Vabariigi kasuks välja riigi õigusabi kulu summas 146,40 eurot, mis tuleb tasuda 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB pangas, nr EE522200221013264447 SWEDBANK pangas, nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas või nr EE957700771001523585 LHV Pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99922700025296 ning selgitus „Fred Gross, 1-22-4402, kriminaalmenetluse kulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 1-22-4402 Asjaolud ja menetluse käik 1. Harju Maakohtu 28.07.2022 otsusega kriminaalasjas nr 1-22-4402 tunnistati Fred Gross süüdi

§ 199

lg 2 p 8, 9 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 65

lg 2 alusel moodustati liitkaristus, suurendades Fred Grossile nimetatud kohtuotsusega mõistetud karistust (1 aasta vangistust) Harju Maakohtu 19.10.2021 otsusega nr 1-21-6823 mõistetud karistuse ärakandmata osa (2 aastat ja 7 kuud) võrra, lugedes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat ja 7 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka Fred Grossi eelvangistuses viibimise aeg ja karistusaja alguseks loetakse tema kinnipidamine 18.06.

1. Süüdimõistev kohtuotsus jõustus 13.08.
3. 06.06.2024 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid Fred Grossi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Fred Gross karistusaeg algas 18.06.2022, see lõppeb 18.01.2026 ja

§ 76lg 1 p 2 kohane tähtaeg saabus 07.06.2024.

Fred Grossi isikuandmetele tuginedes vangla toetab tema ennetähtaegset vabanemist.

1. Kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas prokuratuur ei toeta Fred Grossi ennetähtaegset vabanemist. Vanemprokurör Günter Koovit märgib seisukohas, et vangla poolt koostatud iseloomustusest nähtuvad küll mitmed süüdimõistetut positiivselt iseloomustavad asjaolud – töötamine karistuse kandmise ajal, osalemine sotsiaalprogrammis ja õpingutel, kuid prokuratuuri hinnangul oleks Fred Grossi ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Viru vangla poolt koostatud iseloomustusest ei nähtu selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse kindlalt väita, et karistuse kandmise ajal oleksid varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud süüdimõistetu hoiakud muutunud sedavõrd oluliselt, et uute kuritegude toimepanemise risk oleks piisavalt vähenenud. Süüdimõistetu iseloomustusest nähtuvalt on temale karistuse kandmise ajal korduvalt määratud distsiplinaarkaristusi, samuti on tema suhtes alustatud kriminaalmenetlus seoses karistuse kandmise ajal vangivalvuri ründamisega. Kuna süüdimõistetu ei ole suutnud käituda ka karistuse kandmise ajal õiguskuulekalt, siis puudub prokuratuuril veendumus, et Fred Gross suudaks õiguskuulekalt käituda ka karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise korral. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
2. Kohtuistungil avaldas Fred Gross, et toetab enda ennetähtaegset vabastamist. Vabanedes hakkab tegelema enda probleemide lahendamisega, et saada paremini eluga hakkama, on selge, et tema varasem tegevus ei ole jätkusuutlik, kuna see on toonud teda aina vanglasse tagasi. Vanglas on läbinud sotsiaalprogrammi, mis on andnud temale n.ö tööriistad, et enda probleemidega tegeleda. Programmi toel on toimunud mõtlemises muutused ja emotsionaalne seisund on hoopis midagi muud. Distsiplinaarkaristuste osas selgitab, et vangistuse alguses oli väga löödud sellest, et jälle vanglasse sattus. Süüdistas iseennast, langes depressiooni, mis on tegelikult ka psühhiaatri poolt tõendamist leidnud hilisemalt. Abi oli vestlustest psühholoogiga ja kaplanitega. Temale on määratud psühhoteraapia, milles osaleb ja kaks seanssi on juba läbitud. Distsiplinaarkaristuste määramine oli tingitud tema vaimsest seisundist ja ebastabiilsest psüühikast tol hetkel seetõttu käitus kahjuks niimoodi. Vabanedes on nõus jätkama rehabilitatsiooniga ja täitma kõiki kriminaalhooldaja nõudeid. On leidnud perspektiivi ja seadnud sihid millega ja kuidas tegeleda. Usub, et vangistus on eesmärgi täitnud, sest on läbinud temale määratud tegevused. Tunnistas, et tema käitumine vangistuses on olnud kahetsusväärne.
3. Süüdimõistetu kaitsja toetas kinnipeetava seisukohta, tuues täiendavalt välja, et iseloomustusest on näha, et Fred Gross on vanglas kohusetundlikult töötanud ja ta on omandanud ka uusi oskusi juuksurina. Vabanemise korral läheb õppima juuksuri ametit. Vanglas on omandanud põhihariduse ja läbinud sotsiaalseid programme, mille tulemusel on muutunud tema suhtumine oma käitumisse. Fred Gross kinnitas kohtule, et ta on valmis 2 1-22-4402 osalema sotsiaalprogrammides ka kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Samuti on valmis võtma ennast arvele Töötukassas, on valmis töötama ja tegema koostööd kohtutäituritega. Kõik see näitab, et ta on motiveeritud ja tema suhtumine on muutunud õiguskuulekaks. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, prokuratuuri kirjaliku seisukohaga ja kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja seisukohad, leiab, et Fred Gross tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. 7.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohus möönab, et Fred Gross on ära kandnud mõistetud vangistusest ettenähtud ajavahemiku, mistõttu on tema puhul täidetud formaalsed eeldused ennetähtaegse vabastamise küsimuse sisuliseks lahendamiseks. Seega Fred Grossi puhul tuleb nentida formaalsete eelduste täidetust selleks, et vaagida sisuliselt Fred Grossi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemist. 8. Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamise otsustamisel arvestab kohus vastavalt

§ 76

lg-le 4 kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 9. Hinnates Fred Grossiga seotud isikuandmeid, tema käitumist vangistuse ajal, on kohus seisukohal, et Fred Grossi kinnipidamisasutuses viibimisel on positiivseid jooni. Iseloomustuses toodu kohaselt Fred Gross on karistuse kandmise ajal osalenud sotsiaalprogrammis „Õige hetk“ ja „Minu kristlikud väärtused ja hoiakud“. On töötanud juuksurina, aednikuna, toidujagajana ja koristajana. Kohus väärtustab sedagi, et Fred Gross soovib vabanemise korral vabaneda rehabilitatsioonikeskusesse. Eelnimetatut arvestab kohus positiivse asjaoluna vabastamisküsimuse otsustamisel. 10.

§ 76

lg 4 sätestab aga, et kõrvuti süüdlase käitumisega karistuse kandmise ajal ja tema võimalike elutingimuste arvestamisega, arvestab kohus ka kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, isiku varasemat elukäiku ja uue kuriteo toimepanemise riski vähendavas tegevuses osalemist. Neid asjaolusid arvesse võttes on kohus seisukohal, et Fred Grossi karistuse eesmärk ei ole täidetud ja see tingib tema ennetähtaegse vangistusest vabastamata jätmise. 11. Fred Gross tunnistati süüdi ja ta kannab karistust varavastase kuriteo toimepanemises. Vanglakaristus kannab kinnipeetav seitsmendat korda. Vangistuse kandmise aluseks olev kuritegu oli toime pandud sissetungimisega ja süstemaatilise süüteona. Fred Grossile mõistis kohus liitkaristuse kohtuotsuste kogumis. Fred Gross on pidanud võimalikuks käituda viisil, kus ta ei väärtustanud talle antud võimalust kanda karistus vabaduses käitumiskontrolli nõudeid täites. Fred Gross pani katseajal toime uue tahtliku kuriteo. Kriminaalasja materjalidest selgub seegi, et Fred Gross on kriminaalkorras karistatud kümnel korral, millest kolm on kehtivad. Varasemalt on toime pannud varavastaseid kuritegusid (röövimised, röövi katse ja vargused), ühel korral võimuesindaja vastu suunatud kuriteo. Eeltoodust järeldub, et Fred Gross ei ole väärtustanud teiste isikute ootust oma vara kaitsel. Seega on Fred Gross korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuks, kes on toime pannud samaliigilisi süütegusid ja seda karistuse kandmise ajal. Fred Gross ei ole väärtustanud kohtu usaldust kanda karistus vabaduse tingimustes. Süüdimõistva kohtuotsuse kohaselt on Fred Grossile mõistetud liitkaristus Harju Maakohtu 19.10.2021 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-21-6823, millega 3 1-22-4402 isikut karistati

§ 199

lg 2 p 8, 9 järgi vangistusega 3 aastat, millest

§ 74

lg 1, 3 alusel määrati kohesele kandmisele 5 kuud vangistust ja ülejäänud vangistus 2 aastat ja 7 kuud jäeti 5 aasta pikkuse katseajaga täitmisele pööramata.

1. Kui siia juurde arvestada, et Fred Gross on kriminaalhooldusel olnud viiel korral ja mitte üksi kriminaalhooldus ei ole lõppenud probleemideta. Kriminaalhooldusel viibimise ajal on pannud toime uue kuriteo, esinenud probleeme elektroonilise valve ajakava järgimisega ja rikkunud registreerimiskohustust, siis kirjeldatud käitumismuster viitab ohuprognoosile, et vabanemise järgselt võib Fred Gross naasta seegi kord tegevuse juurde, kus ta ei väärtusta käitumiskontrolli nõuete täitmist. Oma varasema käitumisega on Fred Gross väljendanud motivatsiooni puudumist kanda mõistetud karistus vabaduse tingimustes.
2. Fred Grossi kriminaalasja materjalidest selgub seegi, et süüdimõistetul puudub kindel elukoht. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt registrijärgne elukoht Fred Grossil puudub. Fred Gross soovib vabanedes elama asuda rehabilitatsioonikeskusesse L MTÜ. Keskus on kinnitanud, et saavad pakkuda majutusteenust koos rehabiliteerivate tegevustega. Fred Gross elas samas rehabilitatsioonikeskuses ka enne vangistust. Kuid ta mõisteti taaskord süüdi

§ 199

lg 2 p 8, 9 järgi, järelikult keskuse tugi isiku õiguskuulekusele mõju ei avaldanud. Materjalidest nähtub, et isik on varem viibinud ka MTÜ-s L, kuid tema varasemad käitumisaktid näitavad, et kriminaalhooldusele allumine rehabilitatsioonikeskuses elamise ajal ei ole tema emane prioriteet ega ole suutnud tagada isiku õiguskuulekust.

1. Fred Grossi kuritegude toimepanemist soodustavaks teguriks on alkoholi tarvitamine. Arvestades Fred Grossi eelnevat harjumust alkoholi tarbida, on kohtul võimalik kinnipeetav vabastada ennetähtaegselt vaid siis, kui kohtul tekib selle konkreetse isiku suhtes, kelle ennetähtaegselt vabastamise materjale kohus läbi vaatab, usaldus. Fred Gross suhtes kohtul usaldus puudub. Fred Gross on korduvalt pannud süütegusid toime alkoholijoobes. Temale on omane riskiv, hoolimatu elustiil ja enda tegude tagajärgedele mõtlemise puudulikkus ning koostoimes sellega, et isikul on tasumata rahalisi nõudeid üle 22 000 euro ja temal on harjumus süstemaatiliselt varastada, et saada majanduslikku kasu, on kohus veendumusel, et Fred Grossi senine karistuse kandmise aeg ei ole mõjunud viisil, et kohtul tekib Fred Grossi puhul usaldus, et kinnipeetav uut kuritegu toime panema ei asu.
2. Fred Grossi vabastamist mittetoetavaks asjaoluks on ka mitmed distsiplinaarkaristused. Fred Grossi suhtes on olemas viis kehtivat distsiplinaarsüüteo otsust. Vabastamise materjalide esitamise ajal 8 kehtivat distsiplinaarkaristust (6 noomitust ja 2 kartserisse paigutamist katseajaga). Sündmused on seotud allumatuse, ametnike töö segamisega ja helistamiseeskirjade rikkumisega. Varem karistatud kolmel korral helistamiseeskirjade rikkumiste ja mittekohusetundliku töötamise eest. Sellest saab järeldada, et tegelikku karistuslikku mõjutamist hoiakute muutmise kujul ei ole toimunud. Vangistus ei ole suutnud välistada süütegude toimepanemist, Fred Gross ei allu vangla korrale. Sõltumata sellest, mis olid distsiplinaarsüüteo toimepanemise motiivid, on tõsiasi, et Fred Gross on eiranud range järelevalve all vanglas kehtivat õiguskorda, leides võimaluse süüteo toimepanemiseks. Kohus ei näe kaalukaid argumente, et selle aja jooksul, mis on möödunud karistuse kandmisele asumisest ja seejärel distsiplinaarsüüteo toimepanemisest, on kinnipeetava mõttemaailmas toimunud reaalselt sellised muutused, mis räägiksid tema ennetähtaegse vabanemise poolt.
3. Kinnipeetava iseloomustuses on väljatoodud, et käesoleva vangistuse jooksul on muutnud oma varasemat mõtlematut käitumisviisi ning on hakanud analüüsima enda käitumist sügavamalt ning arutleb rohkem teemadel, mis puudutavad enesearendust ja vaimset olukorda. Kohtuistungil Fred Gross tunnistas, et tema käitumine vangistuses on olnud kahetsusväärne ja see on seotud tema vaimse seisundiga ja ebastabiilse psüühikaga tol hetkel. Samuti tõi välja, et temale on määratud psühhoteraapia, milles osaleb ja kaks seanssi on juba 4 1-22-4402 läbitud. Kuigi teatav muutus hoiakutes on toimunud, on iseloomustuse kohaselt 25.04.2024 toimunud kinnipeetava poolne füüsiline rünne ametnike suunas. Fred Gross, vaatamata küllaldaselt pikaajalisele karistuse kandmisele ja range režiimi all elamisele jätkab ohtlike käitumisaktidega. Seega on hinnang Fred Grossi karistusajale negatiivne ja see toob kaasa kohtu otsustuse tema ennetähtaegse vabastamise võimatuse kohta.
4. Kohus märgib, et süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimaste kuritegude asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtegi alust vabastada sellist isikut enne tähtaega ja kuidas varasemalt ebaõnnestunud kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-118-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud.
5. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Fred Grossi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
6. Fred Grossi kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi kindlaksmääramiseks. Analüüsides esitatud taotlust, leiab kohus, et kaitsja taotlus on põhjendatud nii menetlustoimingute kui neile kulunud aja osas. Seega juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning toimingute tegemise ajal kehtinud justiitsministri
7. juuli 2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 1 lgdest 1, 11, 4, 5 ja 10, § 7 lg-dest 3 ja 4 rahuldab kohus kaitsja taotluse. Kõnealune menetluskulu kuulub Fred Grossilt välja mõistmisele (KrMS § 180 lg 1 alusel). Kohus ei näe ja kohtu ette ei ole toodud põhjuseid, miks pikendada kohustuse täitmise tähtaega üldmäärast pikemaks. Karistuse kandmise ajal on Fred Grossil võimalik läbi töö tegemise saada sissetulekut ning täita riigi ees lasuvad kohustused. (allkirjastatud digitaalselt) Innokenti Menšikov Kohtunik 5