lg 5 kohaselt kohaldada katseaega, mil S.Z on allutatud käitumiskontrollile, alates käesoleva määruse jõustumisest kuni karistusaja lõpuni – 21.05.2020. Määrata S.Z katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohustada S.Z järgima
lg 1 p-des 1-6 ja § 75 lg 2 p-des 2, 4 ja 9 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Ta on kohustatud: 1) elama aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha 1 1-19-2423 vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) kahe nädala jooksul pärast vanglast vabanemist tööle asuma või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele; 9) alluma elektroonilisele valvele. Vastavalt
Elektroonilist valvet kohaldada alates katseaja algusest. Vastavalt
lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge.
p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja S.Z vangistusest vabanemisest. Määrus edastada süüdimõistetule, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Viru Maakohtu 12.04.2019 otsusega tunnistati S.Z süüdi
Karistusaeg algas 21.02.2019. 15.07.2019 edastas Viru Vangla materjalid S.Z tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. S.Z karistusaeg algas 21.02.2019 ning lõppeb 21.05.2020.
S.Z isikuandmetele tuginedes toetab vangla tema ennetähtaegset vabanemist. Kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas toetas ka prokuratuur S.Z ennetähtaegset vabanemist. Kohtuistungil ütles S.Z , et kahetseb sooritatud kuritegu. Vabanedes läheks sõltuvusravile. On ka varem ravil käinud. Tookord oli ravi tulemuslik, kuid 2018.a tapeti ta tütar ning sellele järgnes tagasilöök. Maakohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, prokuratuuri kirjaliku vastusega ja kuulanud ära süüdlase seisukohad, leiab, et S.Z tuleb tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada.
lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem 2 1-19-2423 kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamise otsustamisel arvestab kohus vastavalt
lg-le 4 kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Riigikohus märkis 07.03.2019 lahendi nr 1-09-14104 p-s 21: [K]kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.
lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. S.Z on tänaseks ära kandnud üle kolmandiku mõistetud vangistusest ning on andnud nõusoleku elektroonlise valve kohaldamiseks. Ennetähtaegse vabanemise korral on S.Z olemas elukoht, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Samuti on olemas kõnealuses korteris elavate isikute nõusolek. Seega on täidetud formaalsed eeldused S.Z tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Isikut ei ole vanglas distsiplinaarkorras karistatud. Nimetatust järeldub, et tema käitumine vanglas on olnud hea. Viimane on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Kohtule edastatud andmete pinnalt ei ole põhjust karta, et S.Z võiks vabanedes olla raskuski töökoha leidmisel ning legaalse sissetuleku saamisel. Isikul on olemas erialane haridus ja mitmekülgne töökogemus ning töökoha leidmine ei ole varasemalt raskusi valmistanud. Ka vangistuses olles on ta töötanud ning säilitanud seeläbi tööharjumuse. Kriminaaltoimikust nähtuvalt oli kuritegude toimepanemisel oluliseks faktoriks alkoholi liigtarvitamine. Siinkohal tuleb pidada positiivseks asjaolu, et kinnipeetav on motiveeritud tegema muudatusi oma elukorralduses ning valmis läbima alkoholi võõrutusravi. Oluline on ka asjaolu, et S.Z puudub kriminaalse taustaga tutvusringkond. Samas on olemas lähedased isikud (elukaaslane ning elukaaslase laps), kelle heaolu tagamine peaks olema piisavalt oluline suunamaks isikut õiguskuulekale teele. Positiivseks loeb kohus ka asjaolu, et S.Z tunnistab oma probleeme ning on valmis nendega tegelema. Ka annab isik endale aru, miks ta kuritegelikule teele sattus. Hinnates kirjeldatud asjaolusid kogumis, on kohus seisukohal, et käesoleval juhul on isiku taasühiskonnastamise huvides vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse lõpuni kandmisest vanglas. Tuleb toetada kinnipeetava algatust ja motiveeritust vabaneda alkoholi liigtarbimise harjumusest. Arvestades
lg-s 4 toodud aluseid ning lähtudes eeltoodud põhjendustest, leiab kohus, et S.Z tuleb vabastada vangistusest tingimisi ennetähtaegselt, kohaldades käitumiskontrolli. Käitumiskontroll seisneb
lg 2 p-des 2, 4 ja 9 toodud kohustustes mitte tarvitada alkoholi, asuda tööle või võtta ennast Töötukassas töötuna arvele kahe nädala jooksul peale kohtumääruse jõustumist ning alluda kaks kuud elektroonilisele valvele.
lg 5 kohaselt on katseaja pikkuseks ära kandmata karistusaja pikkus, so kuni 21.05.2020. /allkirjastatud digitaalselt/ Astrid Asi kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.