Kohustada K.K täitma katseaja jooksul
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 1
lg 2 p 21 , 5 alusel määrata K.K-le katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 2) alluda ravile Viljandi haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses. Määrus K.K suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu K.K kohtumääruse jõustumist. karistuse kandmiselt peale käesoleva Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK K.K on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 17.09.2019.a kohtuotsusega kriminaalasjas 1-19-5508
lg 2 p 5, 8, 9 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta ja 6 kuud vangistust;
lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõistetud 2 aastat vangistust;
järgi ja mõistetud rahaline karistus 70 päevamäära, s.o 700 eurot;
lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud vangistust ja rahaline karistus 700 eurot, millest viimane viiakse täide iseseisvalt.
a Pärnu Maakohtu otsusega 1-18-9453 mõistetud karistusega, s.o vangistusega 2 aastat 2 kuud 25 päeva, suurendades
lg 1 alusel üksikkaristusest raskeima suurendamise teel ning mõisteti kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 2 aastat 6 kuud 25 päeva. Rahaline karistus jäeti täitmisele iseseisvalt.
lg 1 alusel arvestati K.K karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning loeti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 6 kuud ja 23 päeva vangistust. K.K karistusaeg algas 13.09.2018 ja lõpeb 05.04.2021. Tartu Vangla edastas kohtule 11.12.2020 materjalid K.K tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vaid juhul, kui tema suhtes kohaldatakse
lg 2 p 5 alusel sõltuvusravi xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Prokurör esitas arvamuse K.K tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult 08.01.2021. Prokurör ei toeta süüdimõistetu vabastamist. Kohtuistungil 11.01.2021 selgitas K.K, et plaanib vabanedes esmalt minna Viljandi haiglasse sõltuvusravile ja seejärel asuda elama Paidesse oma ema korterisse. Tal on mitmeid tuttavaid, kes on Viljandi haiglast abi saanud ja ka tema psühhiaater on seda varianti soovitanud. Kinnipeetav möönas, et tal on vangistuses esinenud rikkumisi, kuid viimased pool 2
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on K.K temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. K.K on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (
Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. K.K on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja vanglakaristust kannab neljandat korda. Praegust karistust kannab ta kelmuse, varguse, dokumendi võltsimise ja võltsitud maksevahendi käitlemise eest. K.K kuritegelikku käitumist on soodustanud põhiliselt narkootikumide tarvitamine. Varasemalt on kohus jätnud süüdimõistetu vangistusest vabastamata peamiselt just tema senisest elukäigust tuleneva ohuprognoosi tõttu. Võttes arvesse praeguseks ära kantud vangistuse pikkust, tuleb käesolevalt ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel pöörata põhiliselt tähelepanu K.K käitumisele karistuse kandmise ajal ja tema vabanemisjärgsetele elutingimustele. K.K on praeguseks ajaks ära kandnud peaaegu terve talle mõistetud vangistuse, tema korraline vabanemistähtaeg saabub aprilli alguses. Vangistuses on ta läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, täitnud narkosõltuvuse teemalise töövihiku, osalenud tagasilanguse ennetamise tugigrupis ja vabanemiseelsel nõustamisel. Vangla poolne tagasiside programmides osalemisele on pigem positiivne. Samuti on ta osalenud majandusabitöödel. K.K on esinenud probleeme vanglas kehtiva korra järgimisega ja tal on mitu kehtivad distsiplinaarkaristust. Küll aga tuleb silmas pidada, et viimane karistus määrati talle eelmise aasta juunis ja kinnipeetava enda sõnul käitumise paranemine tingitud vajaliku ravi saamisest, s.o antidepressantide tarvitamisest. Seega on alust arvata, et süüdimõistetu suudab korralikult käituda ja kehtestatud reeglitest kinni pidada, kui ta saab vajalikku abi ja ravi. Vabanemise korral plaanib K.K läbida sõltuvusravi Viljandi haiglas, pärast mida on tal võimalik asuda elama Paidesse. Kohtuistungil avaldatu kohaselt on süüdimõistetu väga motiveeritud ravile minema ja usub, et sellest on talle kasu. Lähedastest toetavad kinnipeetavat ema ja vend, samuti suhtleb ta tihedalt oma abikaasaga. Kohus leiab, et kuigi lähedaste toetus ei ole varasemalt süüdimõistetu õiguskuulekat käitumist taganud, ei saa seda asjaolu arvesse võtmata jätta. K.K vabanemisjärgsed elutingimused tervikuna on head, mis soodustab ja toetab tema seaduskuulekat hakkamasaamist vabaduses. 3
Samaks tähtajaks peab kohus põhjendatuks allutada süüdimõistetu ka
Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb talle katseajaks
lg 2 p 21 alusel määrata täiendav kohustus mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid ja
lg 2 p 5 alusel kohustus alluda sõltuvusravile Viljandi haiglas, mille jaoks ta on nõusoleku andnud. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.