← Eesti

1-21-127/408

1-21-127 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. aprill 2024, Tallinn, kirjalikus menetluses Kohtuasja number 1-21-127 Kohtukoosseis Eesistuja In

§ 61lg 2 sätestatud põhimõttest tulenevalt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ning ka Kar

S §-s 184 sätestatud süüteokoosseisu tunnuste tuvastamine ei ole piiratud mingit kindlat liiki tõendite olemasoluga (vt nt RKKKo 1-19-2627, p 22; RKKKo 3-1-1-96-11, p 7.1; RKKKo 3-1-1-95-16, p 23). Kehtivast kohtupraktikast ei tulene piiranguid, et viidatud arusaam ei kehtiks olukorras, kus narkootilist ainet kätte ei ole saadud. 10.13. Kolleegium juhib seoses kaitsja väidetuga veel tähelepanu sellele, et apellatsioonis viidatud Riigikohtu otsuses nr 1-17-8179 käsitleti olukorda, kus narkootilise aine sisaldusega pulber saadi süüdistatavalt kätte, kuid puhta aine kogust ei tehtud ekspertiisi käigus kindlaks sertifitseeritud etalonaine puudumise tõttu. Seega ei olnud tegu olukorraga, kus keelatud aine 22

(48)1-21-127 kontsentratsiooniastet poleks olnud võimalik kindlaks teha, sest riigi võimekuse puudumine ainet analüüsida oleks ei ole sellise võimatusena käsitatav (vt RKKKo 1-17-8179, p 14). Viidatud juhtumi eripära on Riigikohus toonitanud ka hilisemas otsuses nr 1-19-2627 (p 22). Kokkuvõtvalt järeldub seega Riigikohtu praktikast, et KarS §-s 184 sätestatud objektiivse koosseisu, sh narkootilise aine suure koguse tuvastamine, on võimalik kõigi KrMS § 63 lg-s 1 nimetatud tõenditega, sh isikuliste tõendiallikate ütlustega. Kaitsja heidab veel ette, et maakohus jättis tähelepanuta, et isikud ei teadnud täpseid koguseid. Kolleegium toonitab, et maakohtu järeldused käideldud narkootiliste aineta kogustest ei tugine pelgalt isikuliste tõendiallikate ütlustele. Arutataval juhul on maakohus hinnanud isikuliste tõendiallikate antud ütlusi kogumis teiste uuritud tõenditega ning tõendikogumi alusel tuvastanud P. Perkini ja D. Mantskava poolt käideldud narkootiliste ainete, s.o kanepi, MDMA, ketamiini ja kokaiini suure koguse. 10.
  1. Kaitsjad D. Savitski ja A. Simson leiavad, et kuivõrd vähemalt ühel korral leidis tuvastamist, et tegemist oli narkootilises mõttes kõlbmatu kanepiga, mille THC sisaldus jäi alla 0,5%, ei saa välistada, et kanep mida kohtueelses menetluses kätte ei saadud, võis samuti vähemalt osaliselt olla narkootilises mõttes kõlbmatu. Maakohtu otsuses on eelkirjeldatud kaitsjate väide nõustumisväärselt kummutatud. Uuritud tõenditega leidis tuvastamist, et süüdistatavad kauplesid valdavalt välisriikidest Eestisse toodava kanepiga, mille THC sisaldus oli menetluses kätte saadud kogustele tehtud ekspertiisidest ilmnevalt vahemikus 1124%. Üksnes RDi kinnipidamisel 16.09.2020 ära võetud kanepil oli THC sisaldus alla 0,5 % ja EHu kinnipidamisel 27.07.2020 ära võetud osal kanepi kogusest (mustas kohvris) THC sisaldus 0,54% (vt otsus p-d 221, 283, 313). Apellandid ei ole ei ringkonnakohtule esitanud tõsiselt võetavaid argumente ega tõendeid, mis lükkaks ümber maakohtus uuritud tõendikogumi alusel tuvastatu, et P. Perkini ja D. Mantskava poolt käideldud kanepi kogus 239,121 kg sisaldas THC-d sellisel määral (NPALS § 31 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2002 määruse nr 73 alusel alates 01.01.2020 THC sisaldusega üle 0,3 %), et seda saab käsitada narkootilise ainena. Järelikult ei saada apellantide väiteid edu. 10.
  2. Kolleegium ei nõustu kaitsja D. Savitskiga, et maakohus rikkus KrMS § 339 lg 2 tähenduses oluliselt kriminaalmenetlusõigust, võttes narkootiliste ainete käitlemisega teenitava tasu arvestamisel aluseks PPA 23.08.2019 vastuse narkootiliste ainete jae- ja hulgihindade kohta Eesti Vabariigis. Nõustumisväärne ei ole apellandi arvamus, et narkootiliste ainete hinda saab tõendada üksnes Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania seirekeskuse andmetega. Maakohus on otsuse p-des 296-297 kõnealust kaitsja poolt kohtuvaidlustes tõstatatud küsimust PPA tõendi lubatavusest käsitlenud ja kolleegium jagab maakohtu seisukohta. Maakohus on muu hulgas asjakohaselt välja toonud, et kaitsja ei esitanud esimese astme kohtus selle prokuratuuri tõendi esitamisel vastuväiteid tõendi lubamatuse osas. Tuvastatud on seegi, et päringu vastuse koostanud PPA arendusosakonna, ennetuse ja süüteomenetluse büroo ametnik TP ei omanud puutumust menetletava kriminaalasjaga. Kolleegium selgitab,

§ 66

lg 2 kohaselt ei või kriminaalasjas osaleda tunnistajana teiste seas uurimisasutuse ametnik, kelle menetluses on kriminaalasi, st ametnik, kes teeb kriminaalmenetluse läbiviimiseks kriminaalmenetluse seadustiku alusel uurimis- või muid menetlustoiminguid (vt nt RKKKo 3-1-1-91-16, p 9). Nii vaidlusaluse PPA vastuse sisust kui ka selle koostanud ametniku TPa 21.02.2022 ristküsitlusel antud ütlustest nähtuvalt ei saa talle omistada menetleja rolli (vt VII kd, tl-d 253-254 ja IX kd, tl-d 248-248 pöördel). Seega ei pea paika kaitsja väide, et vaidlusaluse tõendi on koostanud kriminaalasja menetleja. Kolleegium ei jaga kaitsja arvamust, et Riigikohtu praktika kohaselt saab narkootiliste ainete hinda tõendada üksnes Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania seirekeskuse andmetega. Kaitsja viidatud 2008. aasta Riigikohtu otsuses käsitletud juhtumis 23

(48)1-21-127 kasutati tõendina Europoli õiendit, kuid selles lahendis kirjapandust ei järeldu, et erinevate narkootiliste ainete maksumuse kohta ei võiks ametlikku infot saada mõnelt muult asjakohast teavet omavalt asutuselt (vt RKKKo 3-1-1-44-08). Kohtupraktikas on jaatatud, et Politsei- ja Piirivalveametit saab pidada selliseks asutuseks, millel on olemas ajakohastatud ja usaldusväärne ametlik info narkootiliste ainete maksumuse kohta (vt nt TlnRKo 1-20-9022, p 13.5.1; TlnRKo ja RKKKo asjas nr 1-20-1108). Järelikult jääb kaitsja taotlus kõnealuse tõendi lubamatuks tunnistamiseks tagajärjeta. 10.
  1. Kolleegium nõustub prokuratuuri vastuses märgituga, et arusaamatu on kaitsja A. Simsoni apellatsiooni etteheide, et maakohtu otsuses puuduvat motiivid, miks eelistab kohus D. Mantskava ütlustele teiste (endiste) süüdistatavate (OS, RKP, RDi, JNi, ELF, IUW, AS ja EHu) ütlusi. Nimelt nähtub kohtuasja materjalidest, et D. Mantskava on keeldunud kohtueelses menetluses ütluste andmisest ning samuti ristküsitlemisest maakohtus (vt ka otsuse p 251). Sel põhjusel tuleb kaitsja ainetu etteheide D. Mantskava ütlustega mittearvestamise kohta jätta arvestamata. Puutuvalt kaitsja nimetatud endiste süüdistatavate ütluste usaldusväärsust märgib kolleegium järgmist. Maakohus on konkreetseid käitlemistegusid käsitledes kõrvutanud kõnealuste isikute ütlusi teiste uuritud tõenditega ja vaaginud ütluste usaldusväärsust. Otsuses kajastatud põhjaliku analüüsi tulemusena jõudis maakohus nõustumisväärsele järeldusele, et nende isikute ütlused süüdistuses kajastatud tegude on käsitatavad usaldusväärsetena (vt otsuse p 263-266). Kolleegium ei nõustu kaitsja etteheitega, et maakohtu otsusest ei nähtu põhjendusi D. Mantskava värbamistegudele ja seostele IUW, RKP või RDiga. Maakohus on süüdistuses kirjeldatud IUWga seotud D. Mantskavale ja P. Perkinile etteheidetavate narkootilise aine käitlemistegude asjaolude tõendatust põhjalikult analüüsinud otsuse p-des 19-38, sh on otsuses jälgitavalt kirjeldatud, millises osas leidis tõendamist D. Mantskava süüdistus. D. Mantskavale ja P. Perkinile süüks arvatud RKPga seotud narkootilise aine käitlemistegude tõendatust on analüüsitud otsuse pdes 116-142 ja p-des 63-79 ning RDiga seotud süüdistust puudutavaid asjaolusid otsuse p-des 80-
  2. Nõustumisväärne pole kaitsja väide, et OS kohtus antud ütluste kohta. Maakohus on OS ütlusi hinnanud kogumis teiste uuritud tõenditega, käsitades neid hoolimata ütlustes sisalduvatest mõningatest vastuoludest usaldusväärsetena (vt otsuse p-d 116-262 ja 263-266). Vaidlustatud asja kontekstis peab kolleegium asjakohatuks ja D. Mantskava süüküsimuse lahendamise seisukohalt asjassepuutumatuks kaitsja väidet, et OS tulnuks (samuti) tunnistada süüdi KarS § 184 lg 21 järgi. Kaitsja väide, et D. Mantskava ei ole isiklikult puutunud kokku MMga ei oma tuvastatud asjaolusid ja tervikpilti silmas pidades tähtsust. Kokkuvõtvalt ei vasta tõele kaitsja deklaratiivsed väited maakohtu otsuses põhjenduste puudumise kohta. 10.
  3. Kaitsja A. Simson märgib, et UIW andis osa ütlusi ilma kaitsjata, kuigi mitmel teisel kahtlustataval olid kaitsjad, kelle vastu ta ütlusi andis, seega oli kaitsja osavõtt kriminaalmenetlusest KrMS § 45 lg 2 p 4 alusel kohustuslik. Ringkonnakohus saab apellatsioonis kirjapandust aru nii, et kaitsja seab kahtluse alla UIW kohtueelses menetluses antud ja maakohtus KrMS § 291 lg 1 p 2 alusel tõendina vastu võetud ütluste lubatavuse. Kolleegium kaitsja seisukohta ei jaga. Esmalt tuleb märkida, et UIW andis kohtueelses menetluses ütlusi neljal korral, s.o 04.08.2020, 19.08.2020, 26.08.2020 ja 01.12.2020, mis avaldati 28.06.2021 kohtuistungil (vt maakohtu otsuse p 21). Kaitsja osavõtuta toimus UIW ülekuulamine üksnes 04.08.2020, mil kahtlustatav omakäeliselt kinnitas, et kaitsjat hetkel ei soovi. Viidatud protokollist nähtuvalt kestis ülekuulamine üksnes 22 minutit, mille kestel tunnistas UIW lühidalt, et saab kahtlustusest, on kuriteo toime pannud, aga sisuliselt ütlusi rohkem ei andnud (IV kd, tl-d 122-125). Ülejäänud UIW ülekuulamistel osales lepinguline kaitsja V. Sadekov (IV kd, tl-d 126-137). Järelikult on ebakorrektne kaitsja väide, et UIW kuulati mitmel korral üle kaitsjata. 24
(48)1-21-127 10.18. Eelneva jätkuks juhib ringkonnakohus kaitsja tähelepanu Riigikohtu praktikas selgitatule,

§ 45

lg 2 p 4 kaitse-eesmärk hõlmab üksnes selle isiku huve, kellele tuleb osutatud sätte kohaselt kaitsja tagada, ega laiene tema kaaskahtlustatava(te)le. Teisisõnu ei anna KrMS § 45 lg 2 p 4 kahtlustatavale, kellel on kaitsja, subjektiivset õigust, et kaitsja oleks ka temaga huvide konfliktis oleval kaaskahtlustataval. Vastupidise tõlgenduse korral tekiks mh ebaloogiline olukord, kus kaitsja olemasolu annaks kahtlustatavale õiguse nõuda kaitsjat ka kaaskahtlustatavale. Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikast on samuti tuletatav seisukoht, et õigus kaitsjale teenib eelkõige kaitsealuse enda, mitte tema kaaskahtlustatava huve (EIK 02.05.2023, Strassenmeyer vs. Saksamaa, p 95 koos p-ga 57) (vt RKKKo 1-211421, p 73). Seega ei olene praegusel juhul UIW ütluste lubatavus D. Mantskava süüküsimuse lahendamisel sellest, kas UIW ülekuulamine oli kooskõlas KrMS § 45 lg 2 p-ga

  1. 10.
  2. Kaitsjad D. Savitski ja A. Simson heidavad ette, et isikud, kes P. Perkinile ja D. Mantskavale süüks arvatud narkootiliste ainete käitlemise kohta ütlusi andsid, olid ise samas isikute grupis käitlemisega seotud, aga kohus jättis tähelepanuta, et neid karistati kokkuleppemenetlustes ebaloogiliselt leebelt, mis kahandab nende ütluste usaldusväärsust. Kolleegium kaitsjate arvamust ei jaga, märkides apellantidele vastuseks järgmist. KrMS § 216 lg 2 p-s 3 sätestatu ning kehtiv kohtupraktika võimaldavad mitme süüdistatavaga kriminaalasjast eraldada süüasja eraldi menetluseks, et rahuldada süüdistatava poolt pärast kohtueelse menetluse lõpuleviimist esitatud taotlus tema kriminaalasja lahendamiseks kokkuleppemenetluses. Selliselt on praegusest kohtuasjast eraldatud kokkuleppemenetluses läbivaatamiseks P. Perkini ja D. Mantskavaga grupis ebaseaduslikult narkootilist ainet käidelnud RKP, OS, DRi, OK, KM, RDi, JN, EHu, MM, UIW ja AS süüdistusasjad. Kõik eelnimetatud mõisteti kokkuleppemenetluses süüdi ja karistati. Kolleegium nendib, et enamiku P. Perkini ja D. Mantskavaga grupis narkootilisi aineid käidelnute puhul on tegu noortega, kes tegude toimepanemise ajal olid vaevalt ületanud noore täiskasvanu ehk 21-aasta eluea piiri (nt RKP, DR, OK, KM; RD; EH; MM) või veidi vanemad (OS, AS, UIW). Kriminaalkorras varem karistatud olid eelnimetatutest vaid mõned (JN, RD, AS, OS, UIW). Eeltoodu selgitab kokkuleppemenetluses mõistetud leebemaid karistusi. Kolleegium märgib, et kohtupraktikast tulenevalt ei pruugi ka kohtupraktikat eirav karistus tingimata anda alust järelduseks, et kaassüüdistatavate ütlused on rõõnavad ja tõendina ebausaldusväärsed (vt nt RKKKo 3-1-1-96-11, p 7.4). Kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt ei näe seadus ette kaassüüdistatava ütluste hindamisele kitsendusi või erandeid ja neid tuleb hinnata üldises korras võrdväärsena teiste tõenditega (vt RKKKo 3-1-1-94-04, p 8). Seega taandub kaassüüdistatava ütluste hindamine lõppkokkuvõttes sellele, kas tõendiallikat saab pidada usaldusväärseks. Arutataval juhul ongi maakohus kaassüüdistatavate ütluste usaldusväärsust hinnanud ning järgides seadust ja kohtupraktikas omaksvõetut tuvastanud, et need usaldusväärne osa tõendikogumist, mille alusel on võimalik kujundada P. Perkini ja D. Mantskavale süüks arvatu kohta tervikpilt (vt mh otsuse p-d 263-266). 10.
  3. Kaitsjate arvates on maakohus läinud vastuollu KrMS § 15 lg-s 3 sätestatuga, tuginedes otsuse tegemisel valdavas osas endiste kaassüüdistatavate kohtueelsel menetlusel antud ütlustele, kes keeldusid kohtus ütlusi andmast. A. Simsoni arvates ei hinnanud maakohus, milline tõendikogum jääks järele, kui sellised ütlused eemaldada. Kolleegium kaitsjate arvamust ei jaga. Esmalt tuleb rõhutada, et neid kaitsjate väiteid on maakohtu otsuses juba piisava põhjalikkusega käsitlenud. Esimese astme kohus on hinnanud nõuetekohaselt kohtueelsel menetlusel antud ütluste (UIW, RKP, RDi, DRi, OK, M-M. M, EHu, ASi, JNi ja MM) usaldusväärsust ning arvestanud süüdimõistva lahendi tegemisel ka KrMS § 15 lg-s 3 sätestatud reegliga (vt otsuse p-d 263-266). Maakohus tuvastas, et eelviidatud ütlused 25

(48)1-21-127 haakuvad kohtus uuritud teiste tõenditega, sh kohtus ütlusi andnud isikute ütlustega ning tõendikogumi alusel on võimalik kujundada D. Mantskavale ja P. Perkinile süüks arvatust tervikpilt. Kolleegium nõustub maakohtuga, et praeguses asjas on maakohtus süüküsimuse lahendamisel uuritud hulgaliselt asitõendite vaatlusprotokolle, sh erinevate isikute kinnipidamisel leitud elektroonilistelt andmekandjatelt ja samuti erinevate transpordiettevõtete kirjalikest vastustest saadud arvukaid tõendeid narkootilise ainega kauplemiseks korraldatud reiside ja süüdistatavate tegevuse kohta; uuritud on erinevate isikute kinnipidamistel ja läbiotsimiste käigus leitud arvestatavas koguses erinevat narkootilist ainet ja nende osas koostatud ekspertiise. Samuti on tõenditena uuritud erinevate isikute kinnipidamistel leitud narkootilise aine käitlemisvahendeid ning teostatud DNA ekspertiiside akte. Järelikult ei rajane praeguses asjas otsus valdavas osas isikute ütlustele, keda süüdistatavatel ega kaitsjatel ei olnud kohtus võimalik küsitleda ja väited KrMS § 15 lg-s 3 rikkumise kohta jäävad tagajärjetuks. 10.
  1. Kaitsja A. Simson leiab ringkonnakohtule esitatud täiendavas seisukohas, et apellatsioonikohtul tuleks üle vaadata võimalikud menetlusnormide rikkumised seoses sellega, et isikutele ei tutvustatud õigusi mitte välja anda oma andmekandjate pin-koode ega võimaldatud läbiotsimise ajal advokaadi osavõttu. Kontrollides kaitsja väidete alusel kriminaalasja materjale, eit tuvastanud kolleegium D. Mantskava osas menetlusnormide rikkumisi. D. Mantskava 28.07.2020 kahtlustatavana kinnipidamise protokolli p-st 2 nähtuvalt tutvustati kahtlustatavale (tõlgi osavõtul) tema õigusi ja kohustusi, selgitati nende sisu ja KrMS § 351 kohaselt anti talle allkirja vastu kirjalik õiguste deklaratsioon, mille kättesaamist D. Mantskava allkirjaga kinnitas. Viidatud protokolli p-st 15 nähtuvalt soovis D. Mantskava kinnipidamisest teavitada oma nõbu. Kahtlustatavale tutvustatavad õigused hõlmavad muu hulgas selgitust õiguse kohta keelduda ütluste andmisest, mis tähendab et D. Mantskava oli informeeritud, et ta ei ole kohustatud andmekandjate pin-koode välja andma. Protokolli p-st 12 nähtuvalt on kahtlustatav allkirjastanud teavituse, et vajadusel laetakse alla tema kinnipidamisel ära võetud IT seadmetest e-maili aadressidel ja sotsiaalmeedia kontodel, sh pilve andmeruumis olevad andmed. (IV kd, tl-d 138-140). Järelikult on põhjendamatu kaitsja etteheide, et D. Mantskavale ei tutvustatud kinnipidamisel elektrooniliste andmekandjate pinkoodide välja andmisega seotud õigusi. Paika ei pea seegi kaitsja väide, et D. Mantskava õigusi rikuti läbiotsimisel talle advokaadi võimaldamata jätmisega. 28.0.2020 kahtlustatavana kinnipidamise protokolli p-st 15 nähtuvalt soovis D. Mantskava kinnipidamisest teavitada oma nõbu. Kinnipidamisele järgnes 28.07.2020 läbiotsimine D. Mantskava elukohas (Tallinn, Vaimu tn 3-1, IV kd, tl-d 146-161). Protokollist nähtuvalt viibis läbiotsimise juures kahtlustatava nõbu ja sellest nähtuvalt ei ole D. Mantksava, kellele oli tutvustatud õigust kaitsjale, taotlenud läbiotsimisel kaitsja osavõttu. Pärast läbiotsimist ei avaldanud kahtlustatav teostatud toimingu kohta märkusi ega kaebusi. 29.07.2020 toimetatud D. Mantskava sõiduauto Audi A4 läbiotsimise juures osales kahtlustatava kaitsja S. Reinsaar ja kummalgi märkusi läbiotsimistoimingu kohta ei olnud (IV kd, tl-d 165-175). Seega on kaitsja väited D. Mantskava õiguste rikkumise kohta põhjendamatud ja eelkirjeldatud toimingutega on tõendusteave saadud seaduslikult. 10.
  2. Kaitsjad D. Savitski ja A. Simson seavad kahtluse alla tunnistaja ELF 20.12.2021 ristküsitlemisel antud ütluste usaldusväärsuse. D. Savitski arvates tuleks ringkonnakohtul kaaluda KrMS § 66 lg 2 alusel ütluste kõrvaldamist, sest prokuratuur ei esitanud ELFle süüdistust narkootikumide käitlemises, kuigi kirjeldas teda süüdistusaktis P. Perkini ja D. Mantskava grupi liikmena. Kaitsjate arvates on ELF eeldatavalt saanud prokuratuurilt antavate ütluste eest erikohtlemise. Esmalt märgib kolleegium, et kaitsjate väide, et LEFt ei ole narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest karistatud, on eksitav. Harju Maakohtu 26
(48)1-21-127 12.03.2020 otsusega kokkuleppemenetluses nr 1-20-1137 mõisteti varem karistamata LEF KarS § 184 lg 1 järgi süüdi ja teda karistati kokkuvõtlikult selles, et ta omandas ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata ajast alates suures koguses kanepit, mida hoidis oma elukohas Tallinnas, XXX 7-5 ja andis alates
  1. juuli algusest edasi kohtueelsel menetlusel tuvastatud ja tuvastamata isikutele (VIII kd, tl-d 116-120). Kolleegium nendib, et 30.11.2021 kohtuistungil talletatust nähutvalt ei vaielnud süüdistatavad ega kaitsjad vastu LEF karistusregistri andmete väljatrüki ega eelkirjeldatud kohtuotsuse tõenditena esitamisele (VIII kd, tl-d 100 pöördel ja 101). Seega eelnevast nähtuvalt on tunnistaja LEF mõistetud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest süüdi teises kriminaalasjas 10.
  2. Arutatavas asjas taotles LEF tunnistajana ülekuulamist prokurör ja tema ristküsitlemine toimus 20.12.2021 kohtuistungil. 20.12.2021 kohtuistungi protokollist ei nähtu, et kaitsjad A. Simson ja D. Savitski või süüdistatavad P. Perkin ja D. Mantskava oleksid esitanud vastuväiteid LEF tunnistajana ristküsitlemisele tulenevalt KrMS § 66 lg-st 2 (VIII kd, t-ld 216-223). Kohtuistungil hoiatati tunnistajat enne ristküsitlemist KarS § 318 ja § 320 järgi ütlustest andmisest keeldumise ja teadvalt valeütluste andmise eest, mille kohta võeti allkiri. Samuti selgitati tunnistajale KrMS §-st 71 tulenevaid õigusi. Õige on kaitsjate väide,

§ 66

lg-s 2 sätestatud kohaselt ei või kriminaalasjas tunnistajana osaleda muu hulgas samas asjas kahtlustatav või süüdistatav isik. Sellise olukorraga ei ole tegemist aga praegusel juhul. Kuigi LEF andis ristküsitlusel tunnistajana ütlusi D. Mantskava ja P. Perkiniga ühiselt toimepandud kuriteo tõendamiseseme asjaolude kohta, ei ole ta KrMS § 66 lg 2 tähenduses kahtlustatav ega süüdistatav D. Mantksava ja P. Perkiniga samas kriminaalasjas. Järelikult ei ole maakohus LEF ristküsitlusel antud ütluste arvestamisega menetlusõigust rikkunud. 10.

  1. D. Savitski arvates ei saa LEFt käsitada usaldusväärse tõendiallikana põhjusel, et tunnistaja on andnud eeldatavalt kokkuleppel uurimisasutusega P. Perkini inkrimineerimiseks ja enda kriminaalvastutuse vältimiseks ristküsitlusel valeütlusi kui väitis, et olevat
  2. aastal saanud mitmel korral kanepit ka P. Perekini elukohast RRR tn-lt. Kaitsja rõhutab, et P. Perkin üüris alates
  3. aasta algusest korterit juba KKK tänaval ja seega tunnistaja valetab. Tunnistaja ütlusi, sh nende usaldusväärsust, ning D. Mantskavale ja P. Perkinile süüks arvatud LEF (ja RKPga) seotud käitlemistegusid kinnitavaid tõendeid, on maakohus kogumis siseveendumuse kohaselt hinnanud otsuse p-des 63-
  4. Kolleegium nõustub maakohtu kirjapanduga ja seda kordamata märgib vastuseks kaitsjale täiendavalt järgmist. 20.12.2020 kohtuistungil LEF ristküsitlusel räägitust nähtuvalt tutvus tunnistaja P. Perkiniga perioodil suve lõpust kuni talveni
  5. aastal ja
  6. aasta talvel tutvus ka D. Mantskavaga. Tunnistaja kinnitas, et oli valmis P. Perkinit ja D. Mantskavat aitama narkootikumidega seotud ettevõtmises, sh aine hoiustamisega oma kodus (Tallinnas, XXX tn-l asuvas korteris). Tunnistaja sõnutsi tõi P. Perkin tema XXX tn korterisse hoiustamiseks kahel korral 2 reisikohvrit marihuaanaga ja narkootikume tõi viiel-kuel korral ka P. Perkini vahendaja nimega bussijuht (RKP – kohtu märkus), lisaks hoidis ta kodus D. Mantskava toodud raha (VIII kd, tl-d 217 ja 217 pöördel). Tunnistaja väitel sai ta lisaks P. Perkini käest narkootilisi aineid kahel kuni neljal korral ka Tallinnas, RRR tänaval asuvast korterist. Protokollist nähtuvalt võimaldas prokurör KrMS § 288 lg 9 p 3 alusel tunnistajal meenutada kohtueelsel menetlusel antud ütlusi. Kõnealuse asjaolu osas varem antud ütlustega tutvumisel täpsustas tunnistaja, et võttis P. Perkinilt (viimase asukohas RRR tn-l) vastu narkootikume kahel korral, 3-4 kg (VIII kd, tl 218). Tunnistaja prokurörile vastatust nähtub, et ta ei teadnud täpselt, kus P. Perkin kirjeldatud perioodil elas, aga ta on käinud ühel korral külas ka P. Perkini teises korteris, mis asus tunnistaja XXX tn elukoha lähedal. Kolleegium nendib, et maakohtus uuritud tõenditest ilmnevalt asus LEF elukoha läheduses XXX tn-l Tallinna Kesklinna 27

(48)1-21-127 linnaosas asuv KKK tänav, kus asus üks P. Perkini kasutuses olnud korteritest. Vastuseks kaitsja väitele, et tunnistaja ütlused on vastuolus P. Perkini ütlustega, märgib kolleegium järgmist. Kaitsja jätab tähelepanuta, et maakohus hindas süüdistatava P. Perkini ristküsitlusel antud ütlused ebausaldusväärseks (vt otsuse p-d 70-71 ja 267-271) ja seega ei kummuta need LEF ristküsitlusel antud ütluste tõelevastavust. Eksitav on kaitsja väide, et C olevat ristküsitlemisel kinnitanud asjaolu, et P. Perkin elas alates
  1. aasta jaanuarist ainult KKK tänava korteris. Nimelt ei nähtu C 05.09.2022 ristküsitlusel antud ütlustest, et ta oleks öelnud midagi kaitsja väidetud asjaolu kohta. Protokollist ilmnevalt ei ole kaitsja D. Savitski Cd kõnealuse asjaolu osas küsitlenudki (X kd, tl-d 34 pöördel – 38). 10.
  2. D. Savitski väidet, et tunnistaja LEF soovis ütlustega P. Perkinit inkrimineerida ja andis valeütlusi tõenäoliselt kokkuleppel uurimisasutusega, et tema suhtes ei alustataks kriminaalmenetlust, peab kolleegium otsituks ja meelevaldseks. 20.12.2021 kohtuistungil LEF teisesküsitlusel antud vastusest kaitsja D. Savitskile selgub, et pärast süüdimõistmist
  3. aastal avaldas tunnistaja uurijatele info, kes olid tegelikult tema varustajad ja kust pärnises tema kinnipidamisel leitud narkootiline aine (VIII kd, tl 219 pöördel). Vastates kaitsja küsimusele, kas LEF on pahane P. Perkini peale, et sai tema pärast kohtulikult karistada, vastas tunnistaja, et juhtunu oli tegelikult positiivne, sest näitas talle õige tee elus (VIII kd, tl 220). Vastates kaitsja küsimusele, kas tegu oli juhusega, et tema kinnipidamisel saadi kätte ainult 0,5 kg kanepit (arvestades tegelikku kogust, mida tunnistaja juures hoiustati), kinnitas tunnistaja, et see oli juhus (VIII kd, tl 220). Kaitsja järgnevale küsimusele, kas keegi prokuratuurist või uurimisorganitest lubas talle ütluste andmise eest, et teda samade asjaolude osas ei menetleta, vastas LEF, et sellist lubadust ei ole talle antud (VIII kd, tl 221). Seega nähtub eelnevast, et tunnistajat ei mõjutatud õiguskaitseasutuste töötajate poolt, maakohus ei eksinud tema ütluste usaldusväärseks hindamisel ja LEFega puutumuses olevate tegude puhul leidis D. Mantskavale ja P. Perkinile süüks arvatu tõendamist. 10.
  4. Kaitsja D. Savitski arvates ei tohtinud maakohus arvestada käesolevas asjas esitatud ekspertiisiakte kohtukõlblike tõenditena, sest need ei vasta KrMS § 107 lg-s 3 sätestatud nõuetele. Kolleegium kaitsjaga ei nõustu, soostudes maakohtu seisukohaga, et kaitsja üldsõnalised etteheited ekspertiisiaktide nõuetele mittevastavuse kohta on põhjendamatud (vt otsus p-d 281-282). Nõustudes maakohtuga leiab kolleegium, et praeguses asjas koostatud ekspertiisiaktid vastavad nende koostamise ajal kehtinud KrMS § 107 lg-s 3 sätestatud nõuetele (alates 01.05.2023 kehtiva KrMS § 107 lg 1 p-s 10 sätestatu kohaselt märgitakse ekspertiisiakti põhistus ehk uuringute, analüüside, testide või muu eksperdiarvamuse kujunemiseks vajaliku kirjeldus, RT I, 03.02.2023). Kolleegium peab vajalikuks välja tuua, et 22.06.2022 kohtuistungil kuulati kaitsjate taotlusel üle arst-kohtutoksikoloogiaekspert MT, keda kaitsjad küsitlesid seoses prokuratuuri tõendiga, s.o eksperdi vastusega päringule narkootiliste ainete suurte koguste kohta (VII kd, tl-d 255-258; X kd, tl-d 9 pöördel kuni 12). Samuti andis kaitsja D. Savitski taotlusel läbiviidud ekspertiiside kohta 22.06.2022 kohtuistungil ütlusi EKEI narkolabori ekspert KV (X kd, tl-d 13 pöördel - 16 pöördel). Kohtuistungil talletatu kohaselt küsitles kaitsja D. Savitski mõlemat eksperti, esitades muu hulgas KVle küsimusi ekspertiiside teostamise, sh uuringute kirjelduse ja metoodika kohta. Kolleegium nendib, et kaitseaktist nähtuvalt taotles D. Savitski teostatud narkootiliste ainete ekspertiisiaktide selgitamiseks ja täiendamiseks ekspertide KV ja KT kohtus ülekuulamist. 22.06.2022 istungiprotokollist nähtuvalt loobus kaitsja D. Savitski pärast ekspert KV küsitlemist taotlusest kuulata üle ka teine kaitseaktis märgitud ekspert (X kd, tl 16 pöördel). Kohtuasja materjalidest ei selgu, et kaitsja oleks pidanud vajalikuks täiendavate ekspertiiside läbiviimist. Eeltoodust järeldub, et kaitsja sai kohtuistungil ekspertiisiaktid selgitamiseks esitatud küsimustele (sh uuringute kirjelduse ja metoodika kohta) ammendavad vastused ega 28
(48)1-21-127 pidanud enam täiendavalt vajalikuks küsitleda ekspert KT. Kolleegium nendib, et apellatsioonis ei ole ekspertiisiaktide kohta esitatud väiteid, mida maakohus ei oleks kontrollinud. Seega kokkuvõtvalt ei rikkunud maakohus ekspertiisiaktidele tuginemisel kriminaalmenetlusõigust ja väide ekspertiiside kohtukõlbmatusest jääb tagajärjetuks. 10.
  1. Kaitsja D. Savitski leiab, et isegi kui lugeda tuvastatuks, et RKP vedas P. Perkini korraldamisel kanepit, on P. Perkinile põhjendamatult süüks arvatud ka RKP kinnipidamisel seljakotist konfiskeeritud narkootilise aine, s.o MDMA ja ketamiini käitlemine, millel ei olevat P. Perkiniga seost. Kaitsja peab viitab seejuures, et RKP sai need Berliinis tundmatult isikult, mitte P. Perkinilt ja usaldusisikuna kasutas SK. Kolleegium märgib, et kaitsja on kõnealuselgi juhul esitanud süüdistuses kirjeldatu kohta P. Perkini ebausaldusväärseks loetud ütlustele tugineva versiooni, mis on vastuolus maakohtu tuvastatuga. Kolleegium soostub maakohtu põhjenduste ja järeldustega ega pea neid vajalikuks üle korrata (vt otsuse p-d 218262). Otsuses on P. Perkini versioon kummutatud ja nõustumisväärselt põhjendatud, miks saab usaldusväärseks pidada RKP ütlusi süüdistuses kajastatu kohta. Muu hulgas hindas maakohus ebausutavaks P. Perkini kaitseväite, et tal ei ole puutumust KPlt leitud sünteetiliste narkootikumidega, sest pani Berliinis sõidukisse Range Rover vaid kanepi. Tõik, et P. Perkin ja D. Mantskava lendasid Berliinist Eestisse enne KPP (kes sõitis Eestisse P. Perkini ja D. Mantskava korraldusel autoga) ja KPP sai vastavalt eelnevalt kokkulepitule Berliinist kaasa ka koti ketamiini ja MDMA-d, isikult, kelle juures ööbis, ei väära D. Mantskava ja P. Perkini vastutust kõnealuste ainete käitlemise eest. Samuti ei mõjuta P. Perkini ja D. Matskava süüküsimust asjaolu, et RKP kutsus enne Eesti-Läti piirile jõudmist sõitma endale vastu SK. Kokkuvõtvalt saab nõustuda maakohtuga, et kohtus uurituga leidis tõendamist, et RKP toimetas P. Perkini ja D. Mantskava organiseerimisel vastavalt teoplaanile Tallinnasse lisaks suures koguses kanepile ka MDMA tablette, MDMA-d kristalsel kujul ja ketamiini. 10.
  2. Kolleegium ei nõustu kaitsja D. Savitskiga, et maakohus jättis P. Perkini ütlusi ebausaldusväärseks hinnates arvestamata tõendid, mis toetavad tema ütlusi, et ta oli üksnes vahelüli, kes sai vaid narkootilise aine Eestisse vedamise eest tasu ega teeninud kasu selle müügist, mistõttu pole tõendatud suure varalise kasu teenimise eesmärk. Maakohus on P. Perkinile süüks arvatud tegude kohta esitatud erinevaid versioone käsitlenud, hinnanud need teiste uuritud tõenditega vastuolus olevaks ja jätnud tõendikogumist põhjendatult kõrvale (vt nt otsuse p-d 267-271). Kaitsja taotleb kaitsealuse süüdimõistmist kergema kuriteo järgi põhjendustega, mis ei tugine maakohtu poolt kindlakstehtule, vaid P. Perkini versioonile asetleidnud kohta. Seejuures ei viidata apellatsioonis konkreetsetele tõenditele, mis kummutaksid maakohtu poolt tuvastatu. Seega jäävad kaitsja väited tagajärjetuks. Samal põhjusel jääb eduta kaitsja paljasõnaline väide, et P. Perkin käitles maakohtu tuvastatust vähem, s.o 58 kg. Kohtukolleegium juhib kaitsja tähelepanu kohtupraktikale, mille kohaselt süüdistusversiooni ümberlükkamiseks ei piisa paljasõnaliste süüdistust kritiseerivate argumentide esitamisest, vaid enda kaitsepositsiooni tuleb aktiivselt tõendada (RKKKo 1-182232/179, p 66; 1-21-5633/135, p 60). Kohus ei pea võtma isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks süüdistatava jaoks soodsaimat versiooni, kui puuduvad vähimadki kaitseversioon kinnitavad toetuspunktid. Praegusel juhul ei ole esitatud P. Perkini ütlustele tuginevad kaitseväited usutavad ega haaku olemuslikult kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Samuti ei väära ega vähenda P. Perkini süüd kaitsja viide EH juurest leitud sularahale ja narkootilise aine käitlemisvahenditele. Maakohus tuvastas, et EH käitles narkootilist ainet kaastäideviijana grupis P. Perkini ja D. Mantskavaga, nende organiseerimisel ja ühise teoplaani alusel. 29
(48)1-21-127 10.
  1. Mõlemad apellandid peavad ebaõigeks P. Perkinile ja D. Mantskavale süüks arvatud tegevuse kvalifitseerimist KarS § 184 lg 21 järgi. Apellandid leiavad, et D. Mantskava ja P. Perkini elustiilist ja tõenditest ei nähtu, et süüdistatavatel oleks olnud narkootilise aine käitlemisel suure varalise kasu saamise eesmärk, seega on maakohus teole õigusliku hinnangu andmisel eksinud. Kolleegium ei kaitsjate arvamust ei jaga. Kolleegiumi ei veena kaitsja D. Savitski väide, et P. Perkini elukoha läbiotsimisel leitud vähene narkoaine ja vähesed rahalised vahendid näitavad, et tegu ei saa olla hästi teeniva narkoparuniga. Kaitsja jätab arvestamata, et tugineda ei saa P. Perkini ristküsitlusel esitatud ebausaldusväärseks hinnatud versioonile ka selles osas mis puudutab väiteid narkokaubandusega taotletava kasu suuruse ja sellest teenitud tulu kohta. Maakohus tuvastas, et kuigi P. Perkinil puudusid Maksu-ja Tolliameti andmetel legaalsed sissetulekud ja ta ei ole Eestis ametlikult töötanud, elas ta piisavalt luksuslikult narkootiliste ainete käitlemisel saadavatest sissetulekutest. Varalist seisundit kajastavate dokumentide kohaselt ei ole P. Perkin ega tema (võimalikud) tööandjad deklareerinud sissetulekuid
  2. jaanuarist kuni
  3. juulini. Samal perioodil on P. Perkinil (ja Cl) teadmata päritolu sissetulekuid kokku vähemalt 67 370,47 eurot (vt otsuse p-d 294306, 412 ja VIII kd, tl-d 62-64 ja 158-172). D. Mantskava ütlusi kohtueelsel menetlusel ega ristküsitlusel ei andnud, kuid maakohus tuvastas tema süüdistuse perioodi hõlmavat varalist seisundit analüüsides, et ta on küll deklareerinud mingis ulatuses tulu
  4. aastal ja
  5. aastal, kuid pole seda teinud aastatel 2019 ja
  6. Kaitsja viitab D. Mantskava seotusele OÜga G, kuid nimetatud asjaolu tähelepanuta. Süüdistatava varalist seisundit kajastavate dokumentide kohaselt on D. Mantskava saanud perioodil
  7. jaanuarist kuni
  8. augustini teadmata päritolu sissetulekuid vähemalt 59 144 euro ulatuses (vt ka VIII kd, tl-d 57-76). Uuritud tõendid kogumis viitavad D. Mantskavagi puhul sissetulekute päritolule peamiselt narkootikumidega kauplemisel teenitavast tulust. 10.
  9. Maakohus on analüüsinud P. Perkini ja D. Mantskava kui narkokaubandusega tegeleva isikute grupi juhtide käitumise sihte suures koguses narkootilise aine käitlemisel ja on otsuses jõudnud nõustumisväärsele seisukohale, et nad mõlemad taotlesid süüdistuses kirjeldatud tegevusega kaastäideviijatena tegutsemisel ja narkokaubandusega tegeleva grupi liidritena isiklikult suurt varalist kasu KarS § 121 p-s 2 sätestatud summat ületavas määras ehk üle 40 000 euro. Riigikohtu praktika kohaselt saab KarS § 184 lg 21 objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste täitmisest kõnelda juhul, kui toimepanija taotleb narkoainet käideldes isiklikult varalist kasu KarS § 121 p-s 2 sätestatud summat ületavas määras (vt RKKKo 3-1-1-38-11, p 30 ning RKKKo nr 1-18-5815/389, p 39; RKKKo nr 1-18-2232/179, p 55; RKKKo 1-197453/106, p 50). Kohtupraktikas on leitud, et suure varalise kasus saamise eesmärk on iseloomulik peamiselt narkokaubandusele. Praegusel juhul tuvastaski maakohus, et P. Perkin ja D. Mantskava organiseerisid ja korraldasid ajavahemikul
  10. aastast kuni kahtlustatavana kinnipidamiseni
  11. aasta suvel erinevate narkootiliste ainetega kauplemist, mille tulemusena tarniti välisriikidest Eestisse suurt kogust paljukordselt ületavates kogustes kanepit, MDMA-d nii tablettidena kui ka kristalsel kujul ja ketamiini ning P. Perkini organiseerimisel ka kokaiini, mida müüdi vaheltkasu eest (vt otsuse p-d 294-306). Tuvastamist leidis seegi, et P. Perkin ja D. Mantskava panid süüks arvatud suures koguses narkootilise aine käitlemise toime kaastäideviijatena isikute grupis vastavalt kokkulepitud ühisele teoplaanile. 10.
  12. Riigikohtu praktikast tulenevalt, kui kaastäideviijate puhul ei ole tuvastatud teistsugust suure varalise kasu jagamist, tuleb lähtuda taotletava kasu võrdsest jagamisest (RKKKo 1-182232/179 p-d 55-58). Maakohus on suure varalise kasu saamise eesmärgi tuvastamisel P. Perkini ja D. Mantskava puhul järginudki kohtupraktikat ning arvestanud ka tuvastatud asjaoludest nähtuvat P. Perkini mõnevõrra suuremat teopanust ja mõningat erinevust teenitud 30
(48)1-21-127 kasu jagunemisel. Kohtupraktika kohaselt on aine suur kogus vaid üks pidepunkte, mida tuleb arvestada KarS § 184 lg 21 järgi toimepanijate tegevusele hinnangut andes. Maakohus ongi lisaks tuvastatud narkootiliste ainete suurele kogusele ja teenitud kasumile tuvastanud, et P. Perkin ja D. Mantskava organiseerimisel ja korraldamisel isikute grupis toimunud narkootiliste ainete käitlemine 2018 kuni 2020 suveni oli planeeritud, pikaajaline ja järjepidev, süüdistatavatel puudusid valdavalt muud sissetulekud ja narkokaubandusega tegeleva grupi liidritena oli nende eesmärk teenida isiklikult suurt varalist kasu. Vastuseks apellantide väidetele, et süüdistatavate kinnipidamisel ei leitud neilt märkimisväärselt rahalisi vahendeid, viitab kolleegium kohtupraktikale, mille kohaselt võib 184 lg 21 alusel vastutada ka isik, kes soovis küll saada narkootilist ainet käideldes suurt varalist kasu, kuid kellel näiteks kahtlustatavana kinnipidamise tõttu narkootikume müüa ei õnnestunud või sai loodetust väiksemat tulu (RKKKo 1-18-2232/179, p 52). Kokkuvõtvalt on maakohus P. Perkinile ja D. Mantskavale süüks arvatud tegevuse õigesti subsumeerinud KarS § 184 lg 21 järgi. Seega jääb tagajärjetuks A. Simsoni taotlus D. Mantskava õigeksmõistmiseks. Samuti jäävad eduta apellantide taotlused maakohtu otsuse tühistamiseks ning D. Mantskavale ja P. Perkinile süüks arvatud tegude kvalifitseerimiseks KarS § 184 lg 2 p 1 järgi. 10.
  1. Kaitsja D. Savitski arvates tuleks P. Perkini teo ümberkvalifitseerimisel KarS § 184 lg 2 p 1 järgi vähendada P. Perkinile mõistetavat karistusust. Kuivõrd ringkonnakohus jätab P. Perkini süüdimõistmise KarS § 184 lg 21 järgi muutmata, ei saada edu ka kaitsja taotlus süüdistatava karistuse kergendamiseks. Apellatsioonis on kaitsja esitanud taotluse maakohtu otsuse resolutiivosa punktides 6 ja 7 toodud otsustuste tühistamiseks, millega konfiskeeriti P. Perkini vara ja mõisteti konfiskeerimise asendamise korras välja 200 000 eurot. Samuti taotleb kaitsja kogu süüdistatava vara aresti alt vabastamist. Kolleegium nendib, et viimati nimetatud taotluste osas apellatsioonis mingeid motiive esitatud ei ole. Ringkonnakohtule esitatud kirjalikes seisukohtades täpsustab kaitsja (jätkuvalt põhjendusi lisamata), et taotleb P. Perkinilt konfiskeerimise asendamisel välja mõistetud summa vähendamist. Kuivõrd kolleegium jätab rahuldamata kaitsja taotluse P. Perkini õigeksmõistmiseks, jäävad edutuks ka kaitsja taotlused maakohtu otsuse tühistamiseks eelnimetatud otsustuste osas. 10.
  2. Kaitsja A. Simsoni taotleb D. Mantskava teo kvalifitseerimisel KarS § 184 lg 2 p 1 järgi vähendada süüdistatavale mõistetavat karistust, lugedes selle kantuks vangistuses viibitud ajaga. Ringkonnakohus jätab muutmata kaitsja taotluse kuriteo kvalifikatsiooni kergendamiseks, seega jääb rahuldamata ka kaitsja taotlus karistuse kergendamiseks. Kaitsja taotleb tühistada maakohtu otsus osas, millega mõisteti D. Mantskavalt välja riigituludesse 150 000 eurot konfiskeerimise asendamiseks. Kolleegium nendib, et kaitsja ei ole esitanud põhjendusi, mille alusel peaks maakohtu otsustuse tühistama. Tõik, et apellatsioonis nimetatakse konfiskeerimise asendamist varaliseks karistuseks, mis jäävat kaitsjale arusaamatuks, ei tähenda, et maakohus eksis. Kolleegium ei ole päri kaitsjaga, et maakohtu otsuses puuduvad põhjendused D. Mantskavale KarS § 54 lg 1 alusel lisakaristuse mõistmiseks, st Eesti Vabariigist väljasaatmiseks koos sissesõidukeeluga. Erinevalt kaitsjast nõustub kohtukolleegium maakohtuga, et tuvastatud asjaolusid arvestades esinevad seaduslikud alused D. Mantskava suhtes lisakaristuse kohaldamiseks. Maakohus on otsuses mõistetavat lisakaristust ka piisavalt põhjendanud (otsuse p-d 400-404). Kolleegium selgitab veel, et kaitsja nimetatud riikliku julgeoleku ohustamise aspekti tuleb vaagida KarS § 54 lg-te 3 ja 4 alusel lisakaristuse mõistmisel Euroopa Liidu kodanikule või tema perekonnaliikmele. Kuivõrd D. Mantskava on Gruusia Vabariigi kodanik, ei pidanud maakohus lisakaristuse mõistmisel kõnealust asjaolu kaaluma. II 31
(48)1-21-127 10.
  1. Prokuratuur taotleb tühistada maakohtu otsuse osas, millega mõisteti X ja C õigeks KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja P. Perkin mõisteti õigeks X ja Cga grupis narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise süüdistuse osas. Prokuratuuri arvates rikkus maakohus õigeksmõistvat otsuse tegemisel oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses, eiras KrMS § 61 norme, jättes hindamata tõendid nende kogumis ning andis tõenditele ebaõige hinnangu. Ringkonnakohus ei soostu prokuratuuriga, et maakohus eksis X ja C suhtes õigeksmõistva otsuse tegemisel tõendamisreeglite vastu ja rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust. 10.
  2. Esmalt heidab prokuratuur apellatsioonis ette, et maakohus eksis AS ütlusi osaliselt ebausaldusväärseks hinnates. Apellant väidab, et maakohtu otsuses on toodud välja vaid asjaolud, mis võisid tingida AS ütluste osalise ebausaldusväärsuse, kuid kohus jättis selgitamata, millises ulatuses ja milles täpsemalt seisneb AS ütluste ebausaldusväärsus. Ringkonnakohus ei jaga apellandi arvamust, et maakohus eksis AS ütluste usaldusväärsusele hinnangut andes. Maakohus on X, C ja P. Perkini (endise) kaassüüdistatava AS kohtueelsel menetlusel antud ütluste usaldusväärsust otsuses põhjalikult vaaginud, kõrvutades neid teiste isikuliste tõendiallikate ütluste ning muude uuritud tõenditega. Maakohus ei ole AS ütluste usaldusväärsuse hindamisel teinud vigu ega eksinud KrMS §-s 61 sätestatud põhimõtete vastu (vt otsuse p-d 320-326, 338-346, 358-360). Kolleegium peab maakohtu argumente ja seisukohta AS ütluste usaldusväärsusele antud hinnangu osas loogiliseks ja nõustumisväärseks, lisades täiendavalt järgmist. 10.
  3. Maakohus on AS ütluste usaldusväärsuse hindamisel arvestanud kehtiva kohtupraktikaga, mille kohas

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.