Obsah (5)

§ 601§ 663§ 657§ 172§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 22. august 2024, Tartu Tsiviilasja number 2-24-12334 Tsiviilasi

§ 601lg 8, § 150 lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu registriosakond andis
2. juuli 2024 määrusega Osaühingule REMMELG & POJAD tähtaja 30 päeva
3. aasta majandusaasta aruande esitamiseks. Viidatud määrusega hoiatati, et tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral võib kohus trahvida äriühingut ja kõiki aruande esitamiseks kohustatud isikuid, s.o juhatuse liikmeid 200 kuni 3200 euro ulatuses. Osaühing REMMELG & POJAD ei esitanud tähtaja jooksul
4. aasta majandusaasta aruannet.
5. Tartu Maakohtu registriosakond määras
6. augusti 2024 määrusega nr Ä 10026383 / M7 Osaühingule REMMELG & POJAD
7. majandusaasta aruande seaduses sätestatud tähtaja jooksul esitamata jätmise eest rahatrahvi 200 eurot. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
8. Osaühing REMMELG & POJAD (määruskaebuse esitaja) esitas määruskaebuse, milles palub trahvimääruse tühistamist, määruskaebuse esitamisega seotud riigilõivu tagastamist ja määruskaebuse esitamiseks tehtud ajakulu hüvitamist 100 euro ulatuses. Määruskaebuse kohaselt ei esitanud määruskaebuse esitaja
9. aasta majandusaasta aruannet õigeaegselt, kuna aruande koostamiseks vajalik sisend saabub mitmetest erinevatest allikatest, eelkõige erinevatest seotud ettevõtetest. Nimetatud ettevõtted esitavad aruanded äriregistrile jooksva aasta juuni lõpuks. Aruande koostamise protsess on veninud, kuna nende ettevõtete aruandlusmaterjalid saabuvad tihti alles pärast nende endi aruannete esitamist, mis põhjustab viivitusi. Määruskaebuse esitajal puudub võimalus neid ettevõtteid sundida esitama oma aruandeid ennetähtaegselt. Sellest tulenevalt ei ole isegi parima tahtmise juures võimalik esitada aruannet tähtaegselt. Teiseks oluliseks probleemiks määruskaebuse esitaja jaoks on Eesti Vabariigis valitsev audiitorite puudus, millele on juhitud riigi juhtide tähelepanu ka ajakirjanduses ning audiitorite ülekoormatus. Määruskaebuse esitajal on olnud raskusi vajalike audiitorteenuste hankimisega, mis on omakorda viinud aruande hilinemiseni. Määruskaebuse esitaja on teinud kõik mõistlikud jõupingutused, et majandusaasta aruanne õigeaegselt esitada, kuid takistused olid kaebajast mitteolenevad. Määruskaebuse esitaja väitel oli tema ja audiitorettevõtja vahelise lepingu kohaselt materjalide esitamise tähtaeg
10. juuli, kuid ülekoormatusest tulenevalt küsis audiitorettevõtja materjale alles
11. juulil.
12. Kohtunikuabi jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 6 alusel lahendamiseks maakohtu kohtunikule.

Maakohtu kohtunik jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Ringkonnakohus leiab, et registriosakonna määrus nr Ä 10026383 / M7 tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata (

§ 657lg 1 p 1 ja § 659).

Registriosakonna määrus on põhjendatud ja seaduslik ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks ega muutmiseks. Vastuseks määruskaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist. 2 6.

§ 601

lg 1 sätestab õigusliku aluse trahvi määramiseks, kui andmed, mis seaduse kohaselt tuleb kohustuslikult registrisse kanda või registripidajale esitada, on esitamata jäetud. Vastavalt

§ 601

lg-le 2 teeb kohus trahvimääruse ja kordab varasemat määrust andmete esitamise kohta koos uue trahvi määramise hoiatusega, kui kohtu määratud tähtaja jooksul kohustust ei täideta ega esitata ka vastuväidet. Kohus toimib sel viisil seni, kuni kohustus täidetakse või esitatakse määruse kohta vastuväide. Kui vastuväide ei ole põhjendatud, teeb kohus

§ 601lg 5 kohaselt trahvimääruse ja uue määruse kohustuse täitmise kohta.

Uues määruses ettenähtud tähtaeg ei hakka kulgema enne määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist. Kui juriidiline isik ei ole esitanud registripidajale seaduses ettenähtud tähtaja jooksul majandusaasta aruannet, võib registripidaja äriregistri seaduse (ÄRS) § 57 lg 1 kohaselt määrata talle ilma hoiatusmäärust tegemata

§-s 601 nimetatud trahvi korduvalt kuni majandusaasta aruande esitamise kohustuse täitmiseni. ÄRS § 57 lg 2 kohaselt tuleb trahvi määramisel arvestada muu hulgas: 1) mitu korda on majandusaasta aruanne tähtaegselt esitamata; 2) kui pikk aeg on möödunud majandusaasta aruande esitamise tähtpäevast; 3) muid olulisi registripidajale teadaolevaid asjaolusid. ÄS § 179 lg-te 1 ja 4 kohaselt koostab osaühingu juhatus pärast majandusaasta lõppu majandusaasta aruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras ning esitab selle koos kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanekuga, müügitulu jaotusega ja vandeaudiitori aruandega, kui audiitorkontroll on kohustuslik, äriregistrile kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest.

1. Määruskaebuse esitaja tugineb määruskaebuses sellele, et ei ole saanud majandusaasta aruannet esitada, kuna aruande koostamiseks vajalik sisend saabub mitmetest erinevatest allikatest, eelkõige erinevatest seotud ettevõtetest, kes esitavad oma
2. aasta aruande äriregistrile alles juuni lõpuks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole selline väide asjakohane. Määruskaebuse esitaja loogika kohaselt ei saaks ükski tegutsev äriühing oma aruannet koostada ega esitada, sest kõigil äriühingutel on seosed teiste äriühingutega. Aruanne koostatakse ja esitatakse majandusaasta kohta, seega kirjeldab see majandusaastal toimunud sündmusi. Raamatupidamisseaduse § 6 lg 2 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine. Majandustehingu toimumine on raamatupidamiskohustuslasele teada selle toimumise ajal, mitte ei selgu alles tehingu teise poole majandusaasta aruandest. Määruskaebuse esitaja viide audiitorite puudusele võib iseenesest olla asjakohane, kuid vajadus esitada auditeeritud aruanne ei saanud tulla määruskaebuse esitajale üllatusena. Seda kinnitab ka määruskaebuse lisana esitatud leping raamatupidamisaruande ülevaatuse teostamiseks (dtl 7–18). Selle lepingu osaks oleva ajagraafiku kohaselt pidi audiitorettevõtja esitama esialgse nimekirja ülevaatuse teostamiseks vajalikest materjalidest hiljemalt
3. aprillil 2024 ja määruskaebuse esitaja kui klient pidi esitama audiitorettevõtjale ülevaatuse teostamiseks vajaliku informatsiooni
4. mail
5. Kuna määruskaebuse esitaja enda väitel täitis audiitorettevõtja oma nimekirja esitamise kohustuse alles
6. juulil, siis pidi määruskaebuse esitajale hiljemalt mais olema selge, et raamatupidamise ülevaatuse teostamine viibib ja sellest tulenevalt võib tal olla võimatu tähtaegselt täita aruande äriregistrile esitamise kohustust. Seega oleks määruskaebuse esitaja saanud sellest takistusest äriregistrile teatada juba enne aruande esitamise tähtaja möödumist, kuid seda ta ei teinud. Samuti ei reageerinud määruskaebuse esitaja registriosakonna
7. juuli 2024 määrusele, millega talle anti täiendav tähtaeg aruande esitamiseks ja hoiatati teda, et selle kohustuse rikkumisel võib registripidaja teda trahvida. 3 Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.
8. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad avaldaja kanda (

§ 172lg 2 esimene lause).

Määruskaebuse esitaja taotlus määruskaebuse esitamisega seotud riigilõivu tagastamiseks jääb rahuldamata (

§ 150

lg 1 ja 2) (allkirjastatud digitaalselt) 4