Obsah (9)

§ 250§ 47§ 251§ 104§ 110§ 249§ 109§ 108§ 175

3-24-2196 TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-2196 Määruse kuupäev ja koht 13.08.2024, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi X esialgse õiguskaitse taotlus Resolutsioon 1. Rahuldada men

) § 104 lg-s 1, § 249 lg-s 5 ja

§ 250lg-tes 1 ja 2.

Kohus märgib, et haldusaja materjalide kohaselt on taotleja esitanud Tartu Vanglale vaide, milles taotles VaPo keskkonnas kopeeri, lõika ja kleebi funktsioonide kasutamise osas piirangute mahavõtmist. Hetkeseisuga on vangla väljastas 31.07.2024 vaideotsuse nr 1-11/24/193-2, millega jättis taotleja vaide täies ulatuses rahuldamata. Kohtupraktikast tulenevalt on esialgse õiguskaitse taotlus lubatud juhul, kui see on esitatud vaidemenetluse käigus või muu hulgas peale vaideotsuse kättesaamist ajavahemikul, millal on isikul võimalus pöörduda halduskohtusse kaebusega ehk 30 päeva jooksul alates vaideotsuse kättesaamisest (

§ 47

lg 2).1 Tatu Vangla vaideotsus nr 1-11/24/193-2 oli väljastatud 31.07.2024, seega ei ole veel möödunud kaebusega kohtusse pöördumise tähtaeg. Taotleja palus kohtul esialgse õiguskaitse taotluses keelata vanglal VaPo keskkonnas kopeeri, lõika, kleebi funktsioonide kasutamise piiramist või peatada selle piirangu kehtivus vaidemenetluse ajaks.

§ 251

lg 1 p-de 2 ja 3 järgi on selline taotlus lubatav ja asjakohane, kui taotleja pöördub kohtusse kohustamis- või keelamiskaebusega. Lisaks märgib kohus, et kohtu hinnangul vastab taotlus seaduses sätestatud nõutele, ehk on põhistatud ja selles märgitud abinõud on lubatavad ning teenivad vaide eesmärki (

§ 251lg 1 p 3).

II 6.

§ 104

lg 1 kohaselt tasutakse esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõiv seaduse kohaselt. Riigilõivu seaduse § 60 lg 6 sätestab, et halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 20 eurot.

§ 110

lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusabina kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. Taotleja esitas menetlusabi taotluse. Arvestataval perioodil ei ole taotlejal 1 RKHKm 5.03.2020 nr 3-19-2221, p-d 8-10. 3 3-24-2196 sissetulekut, mis arvestades vajalike mahaarvamisi oleks võimaldanud tasuda esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest riigilõivu summas 20 eurot. Sellest tulenevalt rahuldab kohus menetlusabi taotluse ja vabastab taotleja esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest riigilõivu tasumise kohustusest. III 7.

§ 249

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja või taotleja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetluse staadiumis määruse kaebaja või taotleja õiguste kaitsmiseks, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 3 esimene lause sätestab, et kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Seega, eelnevalt nimetatud normide koosmõjust tulenevad eeldused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kõigepealt peab esialgse õiguskaitse taotlejal olema esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. Vajaduse olemasolu korral hindab kohus vaide või kaebuse väljavaateid ning viimasena kaalub vastanduvaid huvisid. 8. Kohus selgitab esmalt, et õiguskirjanduse järgi on keelamisnõue kohustamisnõude eriliik.2 Seega esialgse õiguskaitse taotluses esitatud keelamisabinõude (

§ 251

lg 1 p 2) osas on kohaldatav kohtupraktika, mis käib kohustamisabinõude kohta (

§ 251lg 1 p 3).

Sellise kohtupraktika kohaselt on esialgse õiguskaitse raames esitatud abinõuna toimingu sooritamise keelamine kohustamis- või tühistamiskaebuse juures lubatav. Kohus märgib siiski, et kohtupraktika kohaselt ei saa välistada alati ja absoluutselt esialgse õiguskaitse korras haldusorgani kohustamist kindla sisuga haldusakti andmiseks ka juhul, kui haldusakti andmisel on haldusorganil kaalutlusruum, eeldusel, et puudub muu tõhus abinõu kaebaja õiguste kaitseks ning kaebajal on ülekaalukas esialgse õiguskaitse vajadus. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine tingimata välistatud.3

1. Praegusel juhul, kui kohus keelaks esialgse õiguskaitse kohaldamisega vanglal VaPo-s funktsioonide (kopeeri, lõika ja kleebi) kasutamise piiramist, oleks see ühtlasi tähendanud põhivaidluse äralahedamist olukorras, kus puudub veel halduskohtule esitatud kaebus. Esialgse õiguskaitse on siiski põhjendatud juhul, kui taotlejal oleks esinenud ülekaalukas õiguskaitse kohaldamise vajadus, ehk tema õiguste taastamine positiivse kohtuotsuse korral oleks äärmiselt raskendatud või lausa võimatu.
2. VangS § 11 lg 4 tuleneb, et kõik vaided ja taotlused haldusmenetluse algatamiseks või haldusmenetluse käigus esitatakse kirjalikult, kui valdkonna eest vastutav minister ei ole määrusega lubanud ka suulise taotluse esitamist. Turvalise tehnilise võimekuse olemasolu korral võib vangla võimaldada vaiete, taotluste ja muude pöördumiste koostamist ning esitamist kirjaliku vormi asemel elektroonilises vormis. Elektroonilises vormis esitatud vaie, taotlus või muu pöördumine kinnitatakse elektrooniliselt. VangS § 311 lg 1 sätestab, et kinnipeetaval ei ole lubatud kasutada internetti, välja arvatud turvalise tehnilise võimekuse olemasolu korral ja järelevalve all, vanglateenistuse poolt selleks kohandatud seadmetes lubatud veebilehele juurdepääsuks ning kinnipeetavale vajaliku teenuse või muu käesoleva seaduse eesmärkidega 2 3 Halduskohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaanne 2013, lk
3. RKHKm 22.09.20214 3-3-1-59-14, p-d 17-
4. 4 3-24-2196 kooskõlas oleva internetilahenduse kasutamiseks. VsKE § 522 lg 1 p 2 sätestab, et turvalise tehnilise võimekuse olemasolu korral võib vanglateenistus võimaldada interneti kaudu kinnipeetaval seadmes esitada vanglale pöördumisi.
5. Eelnevast nähtub, et turvalise tehnilise võimekuse olemasolu korral on kinnipeetaval õigus nõuda vanglat interneti kaudu elektroonilise pöördumiste esitamise võimaldamist. Kohtu hinnangul on selline õigus hõlmatud ka võimalusega kasutada levinumaks muutunud arvutitarkvara keskkonnas selliseid funktsioone kirjalike tekstide koostamisel nagu kopeeri, lõika ja kleebi. Kohus märgib, et tegemist on siiski selliste funktsioonidega, mille puudumine üldjuhul ei takista elektrooniliste pöördumiste esitamist. Võttes arvesse eelpoolnimetatut, analüüsib kohus taotlejal esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust.
6. Kohus tutvus esialgse õiguskaitse taotluse menetluse käigus kogutud materjalidega ja on seisukohal, et taotlejal puudub erakorraline esialgse õiguskaitse vajadus, mis peaks olema esitatud keelamis- või kohustamisnõude juures. Kohus on seisukohal, et taotlejal ei ole sellist esialgse õiguskaitse vajadust, mis oleks piisav selleks, et hakata hindama, kas muud esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eeldused on täidetud. Nimelt puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et taotleja saab endiselt VaPo kaudu esitada vanglale elektroonilisi pöördumisi, kuid ei saa enam kirjalike elektrooniliste pöördumiste koostades kasutada tahvelarvutis kopeeri, lõika ja kleebi funktsioone. Samas puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et elektrooniliste pöördumiste kõrval on taotlejal endiselt võimalus pöörduda vangla poole kirjalikult ehk esitades kõiki vanglas lubatud pöördumisi (vaided, kahjunõuded, taotlused, märgukirjad ja avaldused) paberkandjal, mille maht on kohtule teadaolevatel andmetel hetkel üldjoontes piiramata. Vajadusel saab kinnipeetav täiendada VaPo kaudu elektrooniliselt esitatud pöördumist paberkandjal koostatud täiendusena ja vastupidi. Järelikult nende funktsioonide (kopeeri, lõika ja kleebi) kasutamise blokeerimine VaPo keskkonnas vanglale adresseeritud elektroonilise dokumentide koostamisel mõjutab kohtu hinnangul kokkuvõttes taotleja poolt elektrooniliste pöördumiste esitamise mugavust, kuid mitte selle võimalust tervikuna. Kohus möönab, et ilma kopeeri, lõika ja kleebi funktsioonideta võiks mõne pöördumise põhjendus jääda mõnevõrra lühemaks, kuid üldist võimalust pöörduda vangla poole VaPo kaudu see ei mõjuta. Takistused interneti ühenduses ja alles arendatavas veebikeskkonna tarkvaras juhtuvad üpris tihti ka vabaduses, mistõttu nõustub kohus taotlejaga, et peaaegu koostatud elektroonilise pöördumise säilitamise funktsiooni olemasolu tagamine on tähtis veebikeskkonnas, mis on mõeldud kinnipeetavate jaoks sageli kasutamiseks, kuid siiski mitte hädavajalik selleks, et kinnipeetav saaks kaitsta enda õigusi haldusmenetluses ja saada hüvesid vangistuses olles.
7. Selles valguses ei näe kohus põhjust arvata, et taotleja õigused oleksid eelpoolkirjeldatud olukorras ülemäära riivatud ja lausa rikutud, mistõttu vajaks ta kohtupoolset kiiret sekkumist esialgse õiguskaitse kohaldamise kaudu. Kohus ei välista antud juhul taotleja subjektiivsete õiguste riivet ja nende kaitsmiseks vaide esitamise ega kaebeõigust, kuid sellest kohtu arvates ei piisa, et jaatada taotlejal erakorralist esialgse kohaldamise vajadust antud hetkel. Seega, hoolimata sellest, et vangla blokeeris VaPo keskkonnas kopeeri, lõika ja kleebi funktsioonide kasutamise, ei ole kohtule äratuntav taotluse põhjendustega tutvudes selline pöördumatult või raskelt kõrvaldatav negatiivne tagajärg, mis võiks taotlejale saabuda, kui kohus ei kohaldaks esialgset õiguskaitset. Kohus märgib, et juhul, kui VaPo-s koostatud mustandid kaovad peale väljalogimist ära, on taotlejal võimalik kasutada mustandeid paberkandjal ja hiljem ümber trükkida käsitsi paberkandjal koostatud tekstid VaPo pöördumise keskkonda. Kohus rõhutab, 5 3-24-2196 et ei välista taotlejal subjektiivsete õiguste riivet (eelkõige õigust kaalutletud ja põhjendatud otsusele piirangu kehtestamisel, mis oleks proportsionaalne), kuid sellest hetkel ei piisa, et jaatada tal esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust.
8. Kuna kohus ei jaatanud taotlejal esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust, ei analüüsi kohus järgmisi esialgse õiguskaitse kohaldamise eelduste täitmist Lähtudes eeltoodust jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. IV 15.

§ 109

lg 2 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Taotleja on esitanud kohtle ainult esialgse õiguskaitse taotluse, mis jäi tervikuna rahuldamata. Kohus vabastas taotleja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest.

§ 108lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Selline säte kohaldatav ka mõnedele määrustele, millega kohus lõpetab haldusasja menetluse. Tartu Vangla ei ole taotlenud kohtult menetluskulude väljamõistmist taotlejalt.

§ 109

lg sätestab, et kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Sellest tulenevalt jätab kohus võimalikud menetluskulud poolte endi kanda. 16.

§ 175lg 3 alusel asendatakse avaldatavas kohtumääruses taotleja nimi tähemärgiga X.

(allkirjastatud digitaalselt) 6