KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2024.a. Kärdla Tsiviilasja number 2-22-12861 Tsiviilasi M.A. hagiavaldus L.N. vastu kaaso

) § 68 lg 5 alusel palutakse kohtul asendada tahteavaldus jõustunud kohtulahendiga.

§ 68

lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. KRS § 341 lg 8 kohaselt puudutatud isiku nõusolekut võib asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus.

§ 68

lg 5 alusel kohustab kohus hagejat M.A.a ja kostjat L.N.it andma tahteavaldus registriosade nr xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxx II jao omanikukande kustutamiseks ning uue omanikukande tegemiseks, millega tehakse alljärgnevad kanded. Registriosade nr xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxx ainuomanikuna tuleb kinnistusraamatusse kanda hageja M.A. ning registriosa nr xxxxxxxxxxx ainuomanikuna tuleb kinnistusraamatusse kanda kostja L.N..

1. Riigikohus lahendi 2-20-17088 punktis 9.4 märgib, et kaasomandi lõpetamise menetluses on võimalik esitada tingimuslik protsessuaalne tasaarvestuse avaldus, kui hageja hagi või kostja vastuhagi nõudena taotleb kaasomandi lõpetamist viisil, mille tulemusena tekib kellelgi menetlusosalistest teise menetlusosalise kasuks raha maksmise kohustus. Kui kohus otsusega kaasomandi sellisel viisil lõpetab, saab raha maksma kohustatud menetlusosalise tasaarvestuse avaldust kohus otsuse tegemisel arvestada ning väljamõistetavat rahalist hüvitist vastavalt vähendada, kui tasaarvestus on põhjendatud, st kui raha maksma kohustatud menetlusosalisel on raha saama õigustatud menetlusosalise vastu mingi rahaline nõue. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 sätestab, et kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Eeltoodu alusel tasaarvestab kohus poolte vastastikused rahalised nõuded, mis neil on teineteise vastu tekkinud teisele kaasomanikule tema osa rahas väljamaksmise kohustusest. Hageja on kohustatud kostjale välja maksma kokku 56 000 ( 20 000+3 000+4 500+4 000+3 500+21 000) eurot. Kostja on kohustatud hagejale välja maksma 78 000 eurot. VÕS § 197 lg 1 alusel tasaarvestuse tulemusena tuleb kostjalt L.N.ilt hageja M.A. kasuks välja mõista 22 000 eurot.
2. Lahendi 2-19-18320 punktis 15.
3. Riigikohus selgitab, et kaasomanikul, kes hagi rahuldamise korral jääks oma kaasomandi osast ilma, on õigus keelduda VÕS § 110 lg 5 alusel kaasomandi lõpetamiseks vajalike tahteavalduste andmisest seni, kuni talle hüvitatakse tema kaasomandi osa õiglane väärtus. Sellise vastuväite esitamise korral ei jäta kohus haginõuet rahuldamata, vaid teeb § 110 lg 5 järgi otsuse, millega kaasomanikku kohustatakse andma kaasomandi lõpetamiseks vajalikud tahteavaldused üksnes juhul, kui kaasomandi lõpetamist nõudev kaasomanik on oma hüvitise maksmise kohustuse täitnud või kaasomanik on täitmise vastuvõtmisega sattunud viivitusse. Kui kaasomandi ese on kinnisasi, kohustatakse sellisel 6 juhul kohtuotsuse resolutsioonis kaasomandi osa kaotavat kaasomanikku kinnistusraamatu omanikukande muutmise nõusolekut andma ning kinnisasja valdust üle andma üksnes tingimuslikult, s.o juhul, kui kaasomanikule samal ajal hüvitatakse tema kaasomandi osa väärtus. Sellise otsustuse tegemine on menetluslikult ühtlasi otsuse täitmise viisi kindlaksmääramine TsMS § 445 lg 1 esimese lause mõttes ja sellise täitedokumendi täitmisele kohaldatakse TMS §-e 21 ja
4. Kuna pooled ei ole kohtule esitanud vastavasisulisi vastuväiteid, siis ei saa kohus tulenevalt TsMS § 439 teha tingimuslikku otsust.
5. Pooled vaidlevad Xxxxxxxxxxxx, registriosa nr xxxxxxxxxxxx, kaasomandi lõpetamise üle. Nii hageja kui ka kostja soovivad Xxxxxxxxxxxxt endale //V kd tl 7, 19/. Hageja on nõus alternatiivselt Xxxxxxxxxxxx osas kaasomanike vahelise enampakkumisega /V kd tl 9/. Kostja on alternatiivselt nõudnud Xxxxxxxxxxxx müüki avalikul enampakkumisel /V kd tl 27/. Kohtuistungil oli kostja seisukohal, et Xxxxxxxxxxxx tuleks panna kaasomanike vahelisele enampakkumisele /V kd tl 89/. Riigikohus lahendi 2-17-11516 punktis 30 märgib, et olukorras, kus mitu kaasomanikku (ühisomanikku) soovivad jagatavat asja või õigust endale hüvitise maksmise vastu, on vähemasti üldjuhul mõistlik panna asi või õigus kaasomanike (ühisomanike) vahelisele enampakkumisele. Kaasomanike (ühisomanike) vaheline enampakkumine võimaldab eseme omandamisest huvitatud kaasomanikel (ühisomanikel) endil otsustada, kes neist on valmis eseme omandamisse enam rahaliselt panustama, ja toob paremini välja ka eseme väärtuse (vt Riigikohtu
6. aprilli
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 24). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Seega on Riigikohus korduvates lahendites viidanud, et kui mõlemad kaasomanikud soovivad kinnisasja endale, siis kõige rohkem kaasomanike huve arvestav on kaasomanike vaheline enampakkumine. Eeltoodu alusel lõpetab kohus Xxxxxxxxxxxx osas hageja ja kostja kaasomandi, pannes kinnisasja kaasomanike vahelisele enampakkumisele.
8. Hageja leidis, et kinnisasja alghind enampakkumisel võiks olla 15 000 eurot ning pakkumise samm 1 000 eurot. Kostja leiab, et kinnistu alghind peaks olema 40 000 eurot vastavalt turuväärtusele. Kostja nõustub enampakkumise sammuga 1 000 eurot /V kd tl 89/. Xxxxxxxxxxxx turuväärtus on 40 000 eurot /III kd tl 43-90/.

§ 65

kohaselt eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). AÕS § 77 lg 2 mõtte kohaselt kaasomanik, kes kaotab asjale omandi peab saama omandi kaotuse eest õiglase hüvitise. Eelduslikult on õiglane hüvitis kaasomandi osa suurusele vastav osa asja turuväärtusest. Kohus on seisukohal, et juhul, kui mõlemad kaasomanikud soovivad asja endale, siis kaasomanike vahelise enampakkumise mõte on, et asja saab kaasomanik, kes on valmis eseme omandamisse rahaliselt rohkem panustama. Pooled ei ole kohtule esitanud andmeid ega tõendeid, mis seaks kahtluse alla ekspert R. Lubi poolt antud arvamusele kinnistu turuväärtuse kohta. Mõlemad pooled on olnud valmis teisele poolele hüvitama vähemalt ½ asja turuväärtusest. Kostja on olnud nõus hagejale hüvitama 21 000 eurot /V kd tl 85/. Seega ei ole ühtegi mõistlikku põhjendust, miks enampakkumise alghind peaks olema 37,5% madalam 7 kinnistu turuväärtusest. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Xxxxxxxxxxxx tuleb panna kaasomanike vahelisele enampakkumisele alghinnaga 40 000 eurot. Hageja ja kostja on mõlemad nõustunud, et enampakkumisel tehtavate pakkumiste samm on 1 000 eurot. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 445 lg 1 määrab kohus kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra enampakkumise tingimuste ja tulemi jaotamise korra osas. Kui asi müüakse kaasomanikevahelisel enampakkumisel, on kohtuotsus täitedokumendiks ja asi müüakse täituri poolt täitemenetluses (Riigikohtu lahend 3-2-1-110-09). Saadud raha tuleb jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Registriosa nr xxxxxxxxxxxx tuleb panna kaasomanikevahelisele enampakkumisele alghinnaga 40 000 eurot, enampakkumisel tehtavate pakkumiste samm on 1 000 eurot ja saadud raha tuleb jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. 19.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus osaliselt nii hagi kui vastuhagi. 20.Hagihind hageja M.A. nõuete puhul on TsMS § 132 lg 11 ja lg 4 p 4 alusel 28 000 eurot. Kostja nõuete puhul on hagihind samuti 28 000 eurot. Kokku tsiviilasja hind 56 000 eurot. 21. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Riigikohus lahendi 321-70-10 punktis 14 märgib, et eelduslikult lõpetatakse kaasomand mõlema poole huvides ja menetluskulude jagamisel ei saa lähtuda sellest, et kohus lõpetas kaasomandi ühe poole soovitud viisil. Kolleegiumi arvates on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Menetlusökonoomikast lähtuvalt ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 8