← Eesti

1-24-2374/13

Obsah (7)§ 121§ 120§ 64§ 65§ 68§ 74§ 75

1-24-2374 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. august 2024, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-24-2374 Kohtukoosseis Orvi Koik, Markus Kärner ja St

§ 121lg 2 p 2, 3 ja § 120 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 16.

kokkuleppemenetluses Apellatsiooni esitaja mai

  1. a otsus süüdistatav Ruslan Suldin (ik 37906284739; viibimiskoht apellatsiooni esitamise ajal Tallinna Vangla, elukoht: XXX) RESOLUTSIOON Jätta Ruslan Suldini apellatsioon Harju Maakohtu
  2. mai
  3. a otsuse peale menetluskulude osas läbi vaatamata. Muus osas jätta süüdistatava Ruslan Suldini apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Harju Maakohtu
  5. mai
  6. a otsusega tunnistati Ruslan Suldin kokkuleppemenetluses süüdi

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi ja mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust (teo toimepanemine 6. november 2023). Samuti tunnistati Ruslan Suldin süüdi

§ 120lg 1 järgi (teo toimepanemine 6.

november 2023) ja mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 10 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Harju Maakohtu 18. veebruari 2021 otsusega kriminaalasjas nr 1-21-969 1

(3)1-24-2374 mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 1 aasta 6 kuu ja 28 päeva võrra (katseaeg 18.02.2021-17.02.2024) ning määrati liitkaristuseks vangistus 2 aastat 4 kuud ja 28 päeva. Ruslan Suldin tunnistati süüdi ka

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi (teo toimepanemine 4.

märts 2024) ja mõisteti karistuseks vangistus 8 kuud ning

§ 120lg 1 järgi (teo toimepanemine 4.

märts 2024) ja mõista karistuseks vangistus 4 kuud.

§ 64

lg 1 järgi suurendati karistust mõistes liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg, so 2 päeva, ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 2 aastat 5 kuud ja 28 päeva.

§ 74

lg 1, 2 ja 3 kohaselt määrati, et Ruslan Suldinil tuleb mõistetud vangistusest koheselt ära kanda 4 kuud vangistus, mille kandmise alguseks arvestada kinnipidamise aeg, s.o 4. märts 2024. Ülejäänud vangistuse osa, 2 aastat 1 kuu ja 28 päeva, jäeti

§ 74

lg 1-5 alusel täitmisele pööramata 2 aasta ja 8 kuu pikkuse katseajaga, kui Ruslan Suldin ei pane selle aja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle katseajal

§ 75

lg 1 alusel määratud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2 p 9 ja § 751 lg 3 ja 4 alusel allub elektroonilisele valvele vastavalt eelnevalt antud nõusolekule oma elukohas Tüve 18, Haapsalu 6 kuu jooksul alates elektroonilise valveseadme kinnitamisest tema keha külge. Lisaks täidab

§ 75lg 2 p 2 ja 8 määratud kohustusi.

Ruslan Suldini suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel või koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse osa ärakandmisel.

  1. Kohtuotsusega kohaldati Ruslan Suldinile ka lähenemiskeeld 3 aastaks keelates temal läheneda Xle isiklikult ja avalikes kohtades lähemale kui 50 meetrit; läheneda X elukohale XXX lähemale kui 50 meetrit; läheneda X töökohale XXX lähemale kui 50 meetrit; suhelda Xga vahetult, võtta temaga ühendust telefoni või muude sidepidamisvahendite kaudu, interneti suhtluskeskkondade vahendusel või tavaposti teel.
  2. Sama kohtuotsusega mõisteti Ruslan Suldinilt välja riigituludesse menetluskuludena sundraha II astme kuriteo teoimepanemise eest summas 1230 eurot ja kaitsjatasu summas 556,32 eurot. Menetluskulud kokku summas 1786,32 eurot võimaldati Ruslan Suldinil tasuda 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste võrdsete maksetena (igakuiselt 148,86 eurot). Sõidukulud summas 7.32 eurot jäid riigi kanda.
  3. Ruslan Suldin esitas apellatsiooni ning palub temalt välja mõistetud menetluskulud ümber vaadata, sest kaitsja oli ebakompetentne ja ei täitnud oma ülesandeid piisava hoolsusega, mis tingis temale mittesobiva kokkuleppe sõlmimise. Lisaks ei ole tal piisavalt sissetulekut sellel ajal kui ta viibib elektroonilise valve all. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  4. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, kaebusega, leiab, et Ruslan Suldini apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.
  5. Kuna süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad kokkuleppe esemesse, kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste lahendamisel − KrMS § 248 lg-st
  6. Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste puudumise KrMS § 199 lg 1 pde 2-6 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS § 318 lg 3 p2

(3)1-24-2374 s 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku
  1. peatüki
  2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata (RKKKm nr 3-1-1-7-16).
  3. Ruslan Suldin, tema kaitsja ja prokuröri vahel ning tõlgi osavõtul on sõlmitud kokkulepe (II kd, tl 102-103), milles muuhulgas on ära näidatud tasumisele kuuluvad menetluskulud, sh kaitsjatasu 556,32 eurot, ja nende hüvitamine KrMS § 180 lg 3 alusel 12 kuu jooksul igakuiste võrdsete osadena. Ruslan Suldin nõustus tasumisele kuuluvate menetluskuludega, olles kokkuleppe kohaselt nõus nende tasumise ajal tema suhtes kohaldatava elektroonilise valvega 6 kuu jooksul. Ruslan Suldin kinnitas enda soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga. Seega on nii prokurör, süüdistatav kui ka kaitsja menetluskulude osas jõudnud kokkuleppele. Kokkulepe on avaldatud ka kohtuistungil, kus Ruslan Suldin kinnitas, et ta jääb kokkuleppe juurde, sh menetluskulude osas. Vastuväiteid Ruslan Suldin ei avaldanud. Seega on maakohus teinud otsuse vastavalt kokkuleppes märgitule ning kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused.
  4. Apellatsioonis, mille on esitanud Ruslan Suldin, ei ole viidatud ühelegi kokkuleppemenetlust reguleeriva kriminaalmenetluse seadustiku sätte rikkumisele, mistõttu tuleb Ruslan Suldini apellatsioon jätta läbi vaatamata.
  5. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 318 lg 3 p-st 4, § 326 lg 2 p 3 jätab ringkonnakohus Ruslan Suldini apellatsiooni menetluskulude osas läbi vaatamata.
  6. Ruslan Suldin ei ole apellatsioonis viidanud küll ühelegi kokkuleppemenetlust reguleeriva kriminaalmenetluse seadustiku sätte rikkumisele, kuid apellatsiooni sisust võib teha järelduse, et Ruslan Suldin viitab asjaolule, et justkui oleks rikutud tema kaitseõigust, sest kokkuleppemenetluses ei teinud kaitsja oma tööd hoolsalt.
  7. Kolleegium, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on selles osas ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Kolleegiumil tuleb märkida, et ei ole alust väita, et Ruslan Suldini poolt väljendatud kokkuleppe sõlmimise tahe oleks kujunenud õigusvastaste mõjutuste tulemusena või ta oli eksimuses kokkuleppe sisust või selle õiguslikest tagajärgedest, seoses kaitsja puuduliku tööga.
  8. Kohtupraktika kohaselt süüdistatava kokkuleppe sõlmimise tahet ei saa pidada KrMS § 247 lg 2 teise lause mõttes tõeliseks esmajoones siis, kui süüdistatav on eksimuses kokkuleppe sisu või õiguslike tagajärgede osas; kui süüdistatavat on mõjutatud kokkulepet sõlmima pettuse, ähvarduse või muu vägivallaga või kui süüdistatav (kahtlustatav) polnud kokkulepet sõlmides otsustusvõimeline. Muudel juhtudel ei ole tähtsust, millistel sisemistel kaalutlustel süüdistatav kokkuleppe sõlmimisega nõustub (vt nt RKKKo nr 3-1-1-81-11, p 26.1). Süüdistatav Ruslan Suldin ei ole märkinud ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti, mis võiks seada kahtluse alla kokkuleppe sõlmimisel väljendatud tahte tõelisuse seoses kaitsja puuduliku tööga. Piisab sellest, kui süüdistatav nõustub kokkuleppega, sh temale süüksarvatud kuriteo kvalifikatsiooniga ning seeläbi asjaoluga, et kokkuleppemenetluses tehtava süüdimõistva kohtuotsuse korral käsitatakse teda kokkuleppes märgitud kuriteo 3
(3)1-24-2374 toimepanemises süüdi olevana. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kuidagi võimalik lugeda KrMS
  1. peatüki
  2. jao rikkumiseks (vt ka RKKKo nr 3-1-1-79-05). Seejuures on sõlmitud kokkuleppest võimalik loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Selline kolleegiumi seisukoht on kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis nr 3-11-81-11 p 27 tooduga. Süüdistatav ei märkinud kordagi kohtuistungil, et ei ole rahul kaitsja tööga kohtueelses menetluses või kohtumenetluses. Seega puudub alus asuda seisukohale, et kaitsja ei ole kohusetundlik või on teinud oma tööd hooletult ja jätnud süüdistatava ilma kaitseõigusest.
  3. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 326 lg 3 jätab ringkonnakohus süüdistatava Ruslan Suldini apellatsiooni selles osas kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.