Plus Capital hagi M. P. vastu põhivõlgnevuse 325,36 euro, intressivõlgnevuse 48,85 euro, lepingu haldustasu 7,50 euro, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 135,14 euro ja sissenõudmiskulude 20 euro nõuetes rahuldamata.
lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue
Kostja krediidivõimelisust hindas krediidiandja kostja laenutaotluses esitatud andmete ja MTA päringu vastuse põhjal. Krediidiandja kasutas kostja krediidivõimelisuse analüüsimisel nii sisemisi kui ka krediidiandjale kättesaadavaid avalikke andmebaase. Krediidiandja sise-eeskirjade kohaselt tehakse krediidiotsus laenu väljastamiseks automatiseeritud otsustusalgoritmi kasutades. Otsustusalgoritm teostab automaatsed päringud erinevatesse andmebaasidesse ning võrdleb automaatvastustena saadud päringute tulemusi laenutaotluses märgitud andmetega. Seejärel otsustab otsustusalgoritm saadud andmeid analüüsides, kas on vajalik esitada pangakonto väljavõtet. Antud juhul kajastas otsustusalgoritm järgnevat: rahvastikuregistrist selgus kostja elukoht ja kehtivate dokumentide andmed, kostjal puudusid kehtivad maksehäired, ametlikud teadaanded ja karistused, Creditinfo Eesti AS-i andmetel puudusid kostjal varasemad ja aktiivsed maksehäired ning krediidiskoor oli 11,8, mis on aktsepteeritav ja näitab head väljavaadet sobivate krediiditingimuste taotlemiseks, taust.ee andmebaasist selgus, et kostjal puudusid varasemad ja aktiivsed maksehäired, Maksu- ja Tolliameti süsteemist kontrolliti kehtiva töösuhte ning palgalaekumisi, mille kohaselt oli kostja laenu taotlemisele eelneva 12 kuu töötasuks oli 734 eurot netos ja tööandjaks oli M OÜ. Krediidiandja arvestas kostja taotluses toodult kostja finantskohutuse suuruseks 150 eurot. Kostjale jäi pärast elatusmiinimumi ja finantskohustuste mahaarvamist 313,60 eurot (734 - 150 - 233,57 - 36,83 = 313,60 eurot). Eeltoodu põhjal jõudis krediidiandja veendumusele, et kostja on krediidivõimeline. Kokkuvõtvalt palub hageja kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 455,32 eurot, intressivõlgnevus 48,85 eurot, lepingu haldustasu 7,5 eurot, viivisevõlgnevus 140,42 eurot, sissenõudmiskulud 20 eurot ja edasiulatuv viivis alates 10.02.2024 põhinõudelt 455,32 eurolt 23,90% aastas kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited
lg 6), siis on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingu
lg 1 mõttes.
lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. 8. Kohus peab hindama tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste ja vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist omal algatusel ka ilma kostja vastuväiteta (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23). 05.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ reguleerib ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (
) § 402421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C-154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus antud juhul hagejal (vt tulenevalt
lg 1).
lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja
lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (
Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka
Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (
Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (
See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-1421710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 25.3; 24.11.2023 Riigikohtu lahend nr 2-21-13098 p-id 18, 20, 21, 22). Tallinna Ringkonnakohus on 8. novembri 2021 otsuse (tsiviilasjas nr 2-20-106661) p-s 55 osundanud, et: „Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr 2-18-977, punkt 43). Piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et krediidiandja oleks nõuetekohaselt kostja krediidivõimelisust hinnanud“. 9. 06.02.2024 puuduste määruses andis kohus võimaluse hagejale esitada tõendid, mis kinnitavad, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja kostja oli enne 01.10.2020 krediidilepingu nr L278813 sõlmimist krediidivõimeline. Kohus juhtis hageja tähelepanu ka sellele, et hagejal on võimalik teha ümberarvestus nõude osas vastavalt
10. Hageja on kostja krediidivõimelisuse ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmise osas esitanud kohtule tõendina hagi lisa 9-1 (otsustusprotsessi parameetrid). Hagi lisas 9-1 ja hagis esitatud selgituste järgi kontrolliti rahvastikuregistrist kostja elukohta ja kehtivate dokumentide andmeid. Creditinfo Eesti AS-i ja taust.ee andmetel puudusid kostjal varasemad ja aktiivsed maksehäired Maksu- ja Tolliameti andmetel töötas kostja M OÜ-s ja tema töötasuks oli 734 eurot netos. Kostja taotluses toodult arvestas krediidiandja kostja finantskohustuse suuruseks 150 eurot. Kostjale jäi pärast elatusmiinimumi ja finantskohustuste mahaarvamist vabu vahendeid 313,60 eurot (734 - 150 - 233,57 - 36,83 = 313,60 eurot). Eeltoodu põhjal jõudis krediidiandja veendumusele, et kostja on krediidivõimeline. Kohus on seisukohal, et krediidi andmisel ei ole kontrollitud kostja tegelikke kohustusi, mistõttu ei saanud kostja suhtes enne krediidilepingu sõlmimist tekkida krediidiandjal veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud seda, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud ning märkivalt ei ole 24.11.2023 Riigikohtu lahendi nr 2-21-13098 p-ides 18, 20, 21, 22 toodud juhiseid ka täidetud. Eeltoodu põhjal tuvastab kohus, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud (
osamakse 25,27 eurot oli hagis toodult tasutud, pärast lepingu ülesütlemist tasus kostja hagejale 10 eurot, täielikult jäid kostja poolt tasumata osamaksed alates 10.07.2022 osamaksest, seega tasutuks tuleb lugeda osamaksed 1 kuni 19 (10.11.2020 kuni 10.05.2022), 19 x 36,83= 699,77 eurot; 865-25,27-10-699,77=129,96 eurot). Kohus jätab hageja põhinõude summas 325,36 eurot rahuldamata (455,32-129,96=325,36 eurot). 12. Hageja nõuab kostjalt intressivõlgnevust summas 48,85 eurot (so 10.06.2022-26.10.2022, lepingujärgses määras 23,90% aastas). Vastavalt
lg-le 7 on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas.
lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
Seega jätab kohus hageja intressinõude 48,85 eurot rahuldamata. Vastavalt
lg-le 7 on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks see, et muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastavast sättest tulenevalt jätab kohus hageja haldustasu nõude summas 7,50 eurot rahuldamata. 13. Riigikohus on osundanud, et
lg 7 kolmanda lause mõte pärast lepingu ülesütlemist on selles, et kohtumenetluses peab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKm 24.11.2023 2-21-13098, p 24) (vt Tartu Ringkonnakohtu
lg-s 1 teises lauses sätestatud määras, alates 11.10.2023, so laenu tagastamise lõpptähtajast järgnevast päevast kuni 09.02.2024). Kohus jätab hageja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 135,14 eurot (140,425,28=135,14 eurot), rahuldamata. Põhjendatud on hageja edasiulatuv viivis alates 10.02.2024
lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 129,96 eurolt kuni põhinõude täitmiseni. 14. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulusid 20 eurot (
Hagi lisas 5 toodult on kostjale 22.12.2022 edastatud vaid üks meeldetuletuskiri. Kuivõrd kohus tuvastas eelnevalt, et lepingu ülesütlemine oli tagajärjetu, siis ei lõppenud leping 27.10.2022 ja
lg 2 p 2 ei kohaldu, sh ei olnud 22.12.2022 seisuga kostjal hageja ees võlgnevust. Eeltoodud põhjendustel ei ole sissenõudmiskulud 20 eurot
15. Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja järgmised nõuded: põhivõlgnevus 129,96 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 5,28 eurot ja edasiulatuv viivis alates 10.02.2024
lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 129,96 eurolt kuni põhinõude täitmiseni. Kohus jätab rahuldamata järgmised nõuded: põhivõlgnevus 325,36 eurot, intressivõlgnevus 48,85 eurot, lepingu haldustasu 7,50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 135,14 eurot ja sissenõudmiskulud 20 eurot.
) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. 18. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.