Obsah (5)

§ 74§ 45§ 121§ 43§ 104

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-1558 Määruse kuupäev 29. juuli 2024 Kohtunik Ene Andresen Kohtuasi OÜ TH8 Arendus kaebus Viljandi Linnavalitsuse 11. märtsi 2024. a

) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte kaebaja esindajale (

§ 74lg 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viljandi Linnavalitsus algatas
2. jaanuari
3. a korraldusega nr 56 Tehnika tn 8 kinnistu detailplaneeringu. Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik on OÜ TH8 Arendus.
4. Viljandi Linnavalitsus võttis
5. märtsi
6. a korraldusega nr 135 vastu Tehnika tn 8 kinnistu detailplaneeringu (punkt 1). Korralduse punktiga 2 otsustati detailplaneeringus ette näha planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalikud ja sellega funktsionaalselt seotud kõnniteed Tehnika ja Terase tänavate ääres Tehnika tn 8 kinnistu ulatuses ning sõlmida huvitatud isikuga enne detailplaneeringu kehtestamist haldusleping kõnnitee ehitamiseks.
7. OÜ TH8 Arendus esitas
8. märtsil 2024 Viljandi Linnavalitsuse
9. märtsi
10. a korralduse nr 135 peale vaide.
11. Viljandi Linnavalitsus otsustas
12. aprilli
13. a korraldusega nr 224 rahuldada vaide osaliselt ja muuta Viljandi Linnavalitsuse
14. märtsi
15. a korralduse nr 135 punkte 2 ja
16. Linnavalitsuse
17. märtsi
18. a korralduse nr 135 punkt 2 otsustati sõnastada järgmiselt: „Liiklusohutuse suurendamiseks (mh pidades silmas, et aadressil Tehnika 12 tegutseb lasteaed) pidada vajalikuks kõnniteede rajamine Tehnika ja Terase tänavate ääres, kinnistu Tehnika tn 8 3-24-1558 ulatuses. Tulenevalt huvitatud isikuga sõlmitud halduslepingu nr DP 2023-001 punktist 2.1.9 sõlmida enne detailplaneeringu kehtestamist haldusleping kõnnitee ehitamiseks.“
19. OÜ TH8 Arendus esitas
20. mail 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, millega taotleb Viljandi Linnavalitsuse
21. märtsi
22. a korralduse nr 135 punkti 2 tühistamist. Kaebuse kohaselt on korralduse punkt 2 planeerimisseaduse (PlanS) §-ga 134 vastuolus, sest juba vastu võetud detailplaneeringut ei saa linnavalitsus uute tingimustega muuta. Detailplaneeringu kooskõlastamise ajal kinnitasid linnavalitsuse ametnikud kaebajale, et ta võib ise otsustada, millisel määral ta kõnnitee väljaehitamiskohustuse enda peale võtab. Korralduse punkt 2 on vastuolus ka detailplaneeringu seletuskirja p-ga 3.
23. ja p-ga 3.13.2, mille järgi otsustab jalakäijate liikumistee rajamise arendaja. Korralduse üheks õiguslikuks aluseks on Viljandi Linnavolikogu
24. jaanuari
25. a määrus nr 44 „Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmises kokkuleppimise kord“, kuid seda ei saa kaebaja suhtes kohaldada, sest määrust ei olnud detailplaneeringu algatamise ajaks veel kehtestatud. Kui vastustaja tahab määrata rajatiste ehitamise kohustuse, siis tuleb see sätestada korralduses, millega algatatakse detailplaneeringu koostamine, et kohustus oleks arendajale ettenähtav. Korralduse punkt 2 on ka liiga üldsõnaline, sest sellest ei nähtu, millistest materjalidest ja milliseks tähtajaks tuleb kõnnitee ehitada. Samuti kaldub nimetatud punkt kõrvale Viljandi linna arengustrateegias 2035+ ja arengukavas 2022–2028 märgitust. Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt tuleb tänavad projekteerida terviklikult, mitte ühe kinnistuga piirnevas osas. Viljandi linn pole kõnniteed isegi projekteerima asunud. KOHTU SEISUKOHT
26. Kohus leiab, et kaebuses esitatud nõue tühistada Viljandi Linnavalitsuse
27. märtsi
28. a korralduse nr 135 punkt 2 (Viljandi Linnavalitsuse
29. aprilli
30. a korraldusega nr 224 muudetud sõnastuses) ei ole lubatav.
31. Kohtu hinnangul puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus. 7.
32. Viljandi Vallavalitsuse
33. märtsi
34. a korraldus nr 135 on detailplaneeringu vastuvõtmise otsus. Detailplaneeringu vastuvõtmise otsusega ei otsustata detailplaneeringu lõpliku sisu üle ning selles menetlusetapis pole ka kindel, kas planeering üldse kehtestatakse. Detailplaneeringu vastuvõtmisele järgnevad konsultatsioonid avalikkusega (vt PlanS §-d 135– 137). Kui linn avalikul väljapanekul esitatud seisukohti ei arvesta, tuleb esitada detailplaneering heakskiitmiseks Regionaalja Põllumajandusministeeriumile, kus kontrollitakse detailplaneeringu vastavust õigusaktidele (vt PlanS § 138 lg-d 1, 2 ja 4). Detailplaneering muutub kehtivaks haldusaktiks detailplaneeringu kehtestamise otsuse tegemisel (PlanS § 139). Seejärel on igal isikul õigus pöörduda detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks halduskohtusse 30 päeva jooksul arvates päevast, mil ta sai teada või pidi teada saama detailplaneeringu kehtestamisest (PlanS § 141). 7.
35. Planeeringu vastuvõtmise otsus on menetlustoiming. Menetlustoimingute kohtus vaidlustamise õigus on piiratud (vt ka planeerimisseaduse (PlanS) eelnõu nr 571 SE (XII koosseis) seletuskiri, lk 174). Menetlustoimingute peale võib erandlikel juhtudel esitada tuvastamiskaebuse. Menetlustoimingu peale võib esitada kaebuse juhul, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata hiljem antavast haldusaktist (s.o detailplaneeringu kehtestamise otsusest), või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise (

§ 45lg 3).

2 3-24-1558 Seepärast on detailplaneeringu vastuvõtmise otsuse kohtus vaidlustamine võimalik üksnes juhul, kui juba detailplaneeringu vastuvõtmise etapis on tehtud selliseid kaebaja õigusi riivavaid menetlus- või muid vigu, mis tooksid vältimatult kaasa õigusvastase detailplaneeringu kehtestamise (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

1. mai
2. a määrus asjas nr 3-23-555, p 10). 7.
3. Kaebusest ega Viljandi Linnavalitsuse
4. märtsi
5. a korralduse nr 135 punktist 2 ei nähtu, et linn oleks teinud senise planeerimismenetluse käigus selliseid menetlusvigu, mis vältimatult tooksid vältimatult kaasa õigusvastase detailplaneeringu kehtestamise ja kaebaja õiguste rikkumise. Kaebaja väitel ei saa linnavalitsus panna talle detailplaneeringu vastuvõtmise etapis planeeringualaga piirnevate avalike kõnniteede rajamise kohustust. Kohtu hinnangul ei ole Viljandi Linnavalitsuse
6. märtsi
7. a korralduse nr 135 punktiga 2 kaebajale sellist kohustust pandud, mistõttu ei piira korraldus kaebaja subjektiivseid õigusi. Nimetatud punkti kohaselt peab linnavalitsus kõnniteede rajamist Tehnika ja Terase tänavate ääres vajalikuks ning linnavalitsus otsustas, et kaebajaga tuleb sõlmida enne detailplaneeringu kehtestamist haldusleping kõnnitee ehitamiseks. Enne halduslepingu sõlmimist kaebajal vastavat kohustust pole. Sama nähtub ka PlanS § 131 lg-st 2, mille kohaselt võib planeeringu koostamise korraldaja sõlmida planeeringust huvitatud isikuga halduslepingu, millega huvitatud isik võtab kohustuse planeeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud rajatiste väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud kulude täielikuks või osaliseks kandmiseks. Kui kaebaja ei sõlmi kõnniteede rajamise halduslepingut ning Viljandi linn otsustab seetõttu jätta detailplaneeringu kehtestamata, on kaebajal õigus vaidlustada kohtus detailplaneeringu kehtestamata jätmise otsust (PlanS § 141).
8. Seega on kaebaja pöördunud praeguse kaebusega kohtu poole ennatlikult. Kaebajal tuleks ära oodata detailplaneeringu menetluse lõpptulemus.
9. Kuna kaebajal puudub detailplaneeringu vastuvõtmise otsuse vaidlustamiseks ilmselgelt kaebeõigus, tagastab kohus kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Kohus selgitab, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Praeguses asjas kohtusse pöördumine ei mõjuta ka kaebaja õigust vaidlustada hiljem võimalikku detailplaneeringu kehtestamise otsust. 10. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 20 eurot tagastamisele ei kuulu (

§ 104lg 5 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 3