← Eesti

1-19-8267/84

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg

  1. august 2024 Kriminaalasja number 1-19-8267 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik, Mario Truu Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
  2. juuni
  3. a määrus, millega rahuldati erakorraline ettekanne Reijo Erlend Rehemale (ik 39708302725) Tartu Maakohtu
  4. novembri
  5. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks Määruskaebuse esitaja Kaitsja advokaat Anne Vissak Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
  6. juuni
  7. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse prokuratuur, süüdimõistetu advokaadist kaitsja ja teised kohtumenetluse pooled advokaadi vahendusel. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
  8. Reijo Erlend Rehema vabastati tingimisi enne tähtaega talle Tartu Maakohtu
  9. novembri
  10. a otsusega KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 185 lg 2 p 2 järgi ja Tartu Maakohtu
  11. oktoobri
  12. a otsusega § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 ning KarS § 185 lg 2 p 2 järgi mõistetud liitkaristusest – 4 aasta 6 kuu ja 10 päeva pikkusest vangistusest Tartu Maakohtu
  13. jaanuari
  14. a määrusega. Katseaeg määrati kuni karistusaja lõpuni (
  15. juunini 2024). Katseajaks pandi kohustus järgida KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatut ning lisakohustused KarS § 75 lg 2 p-de 21, 4, 5 ja 7 järgi. Määrus jõustus
  16. jaanuaril
  18. Tartu Maakohtu
  19. oktoobri 2023 määras kohus erakorralise ettekande alusel süüdlasele kohustuse käia kahe kuu kestel kord nädalas narkootiliste ainete tarvitamise kontrollis ja osaleda MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskuse SÜTIK-programmis, mille kohta esitada dokumendid kriminaalhooldajale.
  20. Tartu Maakohtu
  21. veebruari
  22. a määrusega jättis kohus erakorralise ettekande rahuldamata – R. E. Rehemale anti võimalus kanda karistust vabaduses.
  23. Kolmas erakorraline ettekanne, milles taotleti karistuse täitmisele pööramist, esitati kohtule
  24. mail
  26. Maakohtu
  27. juuni
  28. a määrusega rahuldati erakorraline ettekanne ja R. E. Rehemale Tartu Maakohtu
  29. novembri
  30. a otsusega mõistetud ärakandmata karistus – 1 aasta 4 kuud ja 9 päeva vangistust – pöörati täitmisele.
  31. Kohus märkis, et tegemist on kolmanda erakorralise ettekandega. Varasemalt on R. E. Rehemale määratud lisakohustusi ning jäetud tema lubadusi uskudes karistus täitmisele pööramata. Eelmisel korral manitses kohus R. E. Rehemad, et edasise sõltuvusainete tarvitamise korral pööratakse karistus täitmisele. Hoiatusele ja eelnevatele võimalustele vaatamata on R. E. Rehema rikkumisi jätkanud.
  32. Kuigi R. E. Rehema on jätkanud psühhiaatri ja vaimse tervise õe juures käimist, saanud kokku SÜTIKu programmi tugiisikuga ja alustanud 12 sammu programmi, ei tee see rikkumisi olematuks.
  33. R. E. Rehemal tuvastati
  34. märtsil 2024 uriinitesti abil kanepi tarvitamine. Ükski objektiivne tõend ei kinnita süüdlase vastuväidet, et tegemist on politseiametniku vea ja eksimusega. Kontroll teostati kehtiva indikaatorvahentiga. R. E. Rehema kinnitas allkirjaga, et nõustub indikaatorvahendi tulemusega. Ta on tarvitanud narkootilist/psühhotroopset ainet ega nõua ekspertiisi. Hilisema kaitsepositsiooni võis tingida hirm karistuse täitmisele pööramise ees.
  35. Lisaks tuvastati, et R. E. Rehema viibis
  36. märtsil 2024 sõidukis kanepit tarvitanud naisterahvaga. Kohus jättis kõrvale süüdlase selgitused, mille kohaselt võttis naisterahvas ta vägisi kaasa. Nimetatud naisega on R. E. Rehema olnud tuttav 20 aastat, mistõttu ei saanud tema kanepitarvitamine R. E. Rehema jaoks saladus olla. Politsei vastuse kohaselt oli autos kanepilõhn, mis ei saanud süüdlasele varasema kanepitarvitajana märkamatuks jääda. Lävides teadlikult sõltuvusaineid tarvitava isikuga, rikkus R. E. Rehema KarS § 75 lg 2 p-s 7 nimetatud kohustust.
  37. Kriminaalhooldus on ammendunud, kuivõrd R. E. Rehema ei ole suuteline talle pandud kohustusi täitma. MÄÄRUSKAEBUS
  38. Kaitsja palub tühistada Tartu Maakohtu määruse ja jätta uue määrusega R. E. Rehema karistus täitmisele pööramata.
  39. R. E. Rehema katseaeg lõppes
  40. juunil
  41. Erakorraline ettekanne esitati seoses R. E. Rehemal tuvastatud kanepi tarvitamise tunnustega ning autos koos kanepit tarvitanud naisterahvaga viibimise tõttu. Kaitsja palub R. E. Rehema selgitusi mitte kõrvale lükata. Ta teadis, et tuttav naine tarvitab narkootikume. Samas tunnistas ta puhtsüdamlikult, et tuttav naine soovis rääkida eraelulistest probleemidest. R. E. Rehema ei mõelnud võimalusele erandkorras pöörduda kriminaalhooldaja poole loa saamiseks, et aidata tuttavavat.
  42. E. R. Rehema on tervikuna katseajal siiski positiivselt hakkama saanud ning kohus nimetas need sooritused lahendis ära.
  43. Rõhutamist väärib veel gümnaasiumi lõpetamine, psühhiaatri ja vaimse tervise õe vastuvõtul ning aktiivsus- ja tähelepanuhäirete uuringutel käimine ning võimalus saada psühhiaatri soovitusel ja abil psühhoterapeudi teenust. Seega suhtub R. E. Rehema oma vaimset tervist puudutavatesse kohustustesse vastutustundlikult ja tegeleb nendega ka pärast katseaja lõppemist. 2
  44. R. E. Rehema on läbinud „Eluviisitreeningu“. Ta jätkab SÜTIK-programmis osalemist kuni
  45. a detsembrini ning omab tugiisikut. Määruskaebusele lisatud Johannes Mihkelsoni keskuse iseloomustuse kohaselt on R. E. Rehema viisakas, aus ja avameelne ning tema käitumine liigub paremuse poole. Ta ei suhtle enam narkootikume tarvitavate isikute (sh kõnealuse naistuttavaga). Ta jätkab 12 sammu programmis osalemist ning üritab anda endast kõik seaduskuuleka elu elamiseks, ehkki taasühiskonnastumine on olnud raske.
  46. Positiivseks asjaoluks on ametlik töötamine kaubapaigutajana. Sellega saab ta suurepäraselt hakkama, olles suhtlemisel tähelepanelik, abivalmis ja viisakas.
  47. Maakohtu määrusest jääb mulje, nagu ei oleks R. E. Rehema teinud mingeid pingutusi narkootiliste ainete tarbimise probleemi lahendamiseks. Sellega ei saa nõustuda. Teda on korduvalt (kahe kuu jooksul kord nädalas) kontrollitud narkootiliste ainete tarbimise osas ning kui mõned korrad välja arvata, on ülejäänud testitulemused negatiivsed. Seega on R. E. Rehema teinud pingutusi oma sõltuvusprobleemiga võitlemiseks. Proportsionaalne oleks jätta R. E. Rehemale mõistetud karistus tema pingutusi arvestades täitmisele pööramata. Karistuse täitmisele pööramine annaks tagasilöögi ja positiivsed tulemused ei pruugi kestma jääda.
  48. R. E. Rehema lisas määruskaebusele omapoolse motivatsioonikirja ja elukaaslase kirjaliku tunnistuse; esitas ekraanitõmmised, mis tõendavad õppima asumist Sõiduõppe ABC-sse (BC kategooria omandamiseks) ning kandideerimist Eesti Maaülikooli maamajanduse ja finantsjuhtimise erialale. Samuti saatis R. E. Rehema ringkonnakohtule
  49. juulist
  50. a määruse, millest nähtub, et tema suhtes lõpetati kriminaalmenetlus kahtlustuses KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi KrMS § 199 lg 1 p 1 ja § 200 alusel. Vastavalt KrMS § 206 lg-le 4 eraldati kriminaalasjast materjalid, mis on seotud R. E. Rehema narkootilise aine tarvitamisega ja need saadeti Lõuna Prefektuuri Tartu politseijaoskonnale väärteomenetluse läbi viimiseks NPALS § 15¹ järgi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  51. Kohtukolleeegium leiab, et maakohus on õigesti tuvastanud kaks erakorralises ettekandes R. E. Rehemale ette heidetud rikkumist: ta ei hoidunud suhtlemisest narkootikume tarvitava isikuga (viibis
  52. märtsil 2024 sõiduautos kanepit tarvitanud naisterahvaga) ning tarvitas narkootilist ainet kanepit. Kui esimest rikkumist R. E. Rehema tunnistab, siis teist ta omaks ei võta. Kaitsja arvates ei tohiks esimese rikkumise puhtsüdamliku tunnistamise tõttu kergekäeliselt kõrvale lükata R. E. Rehema selgitusi kanepi tarvitamise osas.
  53. Ringkonnakohtu hinnangul on kohus põhjalikult vaaginud süüdlase väidet ning leidnud õigustatult, et ükski objektiivne tõend ei kinnita viga ja eksimust narkootikumide tarvitamise tuvastamise protsessis – kontroll teostati kehtiva indikaatorvahendiga, R. E. Rehema nõustus selle tulemusega, kinnitas narkootilise/psühhotroopse aine kasutamist ega nõudnud ekspertiisi. Lisaks sellele olid R. E. Rehemal täheldatavad narkootilise aine tarvitamisele viitavad tunnused (nt suurenenud pupillid, suured ja läikivad silmad ning tema käitumine oli rahutu, värises).
  54. Tuvastades normi kohaldamise eeldused, peab seejärel valima kõige sobivama õigusliku tagajärje. Praegusel juhtumil on R. E. Rehema katseaeg lõppenud, mis välistab katseaja pikendamise või temale täiendavate kohustuste panemise. Sellises olukorras kriminaalhooldaja erakorralise ettekanne rahuldamata ning karistuse täitmisele pööramata jätmine on õigustatud üksnes siis, kui karistuse täitmisele pööramine tooks kaasa õiguslikult ebasobiva tagajärje ja viiks ülemäärasuse keelu rikkumiseni.
  55. R. E. Rehema puhul ei ole maakohus kaalutlusõigust rikkunud ja on veenvalt põhjendatud, miks tuleb R. E. Rehema katseaeg lugeda luhtunuks ning karistus täitmisele pöörata. Ringkonnakohus ei soostu kaitsja hinnanguga, et E. R. Rehema on tervikuna katseajal positiivselt hakkama saanud. Tõsi – mõningaid kohustusi on E. R. Rehema täitnud (kohus 3 nimetas need sooritused lahendis ära). Siiski väärib märkimist, et R. E. Rehema vabastati tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt liitkaristusest, mis oli talle määratud rahvatervisevastaste kuritegude (KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 ja § 185 lg 2 p 2) toimepanemise eest. Tema katseaeg on kulgenud üle kivide ja kändude – esimese erakorralise ettekande esitas ametnik seoses R. E. Rehema narkootikumide (kanep, kokaiin, amfetamiin) tarvitamise ja narkootikumide käitlemise eest karistatud isikuga ühes autos viibimise keelu rikkumise tõttu. Lisaks karistati teda karistusregistri
  56. oktoobri 2023 väljavõtte kohaselt kriminaalhoolduse perioodi jooksul ühel korral väärteokorras -
  57. augustil 2023 NPALS § 151 lg 1 järgi rahatrahviga 400 eurot. Teise erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli taas narkootikumide tarvitamise keelu rikkumine. Kolmandat korda esitatud erakorraline ettekanne näitab, et R. E. Rehema kriminaalhooldus paraku luhtus – ta rikkus taas samu nõudeid.
  58. Seda tõdemust ei väära tõsiasi, et R. E. Rehema on aktiivselt läbinud „Eluviisitreeningu“ ning jätkab SÜTIK-programmis osalemist. R. E. Rehema ei ole suutnud vaatamata programmidele, töötamisele ja tugiisiku kaasabile kriminaalhoolduse nõudeid täita. Määruskaebuses mööndakse, et taasühiskonnastumine on R. E. Rehema jaoks osutunud raskeks.
  59. Määruskaebemenetluses peab ringkonnakohus hindama, kas rikkumised olid süüdimõistetule vältimatud või vähemalt vabandatavad või näitavad need tema tahet kohtulahendiga määratud kohustuste täitmisest kõrvale hoida. Käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik, takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Mõjuv on põhjus, mille tõttu pole süüdlasel objektiivselt võimalik käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi täita (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  60. juuni
  61. a määrus asjas nr 3-1-1-61-13, p 9.2).
  62. Kohtukolleegiumi hinnangul ei olnud rikkumised süüdimõistetule vältimatud ega vabandatavad. Narkootikumide tarvitamine katseajal oli tahtlik ja kanepihõngulisse autosse sisenemine välditav. R. E. Rehema rikkumised on rasked ennekõike tema varasema käitumise kontekstis. Vaatamata sellele, et R. E. Rehemad on kaks korda kriminaalkorras karistatud narkootiliste ainete käitlemise eest ja ta vabanes karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega, on kõik tema käitumiskontrolli nõuete rikkumised (seda vaatamata erinevate kriminaalhoolduslike meetmete rakendamisele) olnud samalaadsed - ta ei ole suutnud narkootikumidest eemale hoiduda. Seetõttu pöörati täitmisele ka talle esimese kohtuotsusega tingimisi kandmisele jäänud karistuse osa. Selline käitumine ei anna alust loota, et R. E. Rehema hoiduks edaspidigi ükskõik milllisel viisil narkootiliste ainete käitlemisest, mistõttu on maakohtu järeldus, et tema korduvatele kriminaalhoolduse nõuete rikkumisele ei ole võimalik enam reageerida muul viisil kui karistuse täitmisele pööramisega, igati põhjendatud. Sellest lähtuvalt tuleb leida, et R. E. Rehemast lähtub küllaltki kõrge uute kuritegude oht: tema kui narkokuriteod toime pannud isik võib jälle hakata sooritama samasuguseid kuritegusid. Positiivsed asjaolud, millele viidatakse käesolevaski määruskaebuses esinesid juba varasemalt – ometi ei hoidnud need rikkumisi ära.
  63. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja kaitsja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.