RIIGIKOHUS ÜLDKOGU KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine 3-24-2147 9. september 2024 Eesistuja

) § 95 lg 1 alusel, ja talle anti võimalus esitada oma seisukoht ajutise ametist kõrvaldamise kohta. Kaebaja esitas

1. juulil 2024 seisukoha enda võimaliku teenistusest kõrvaldamise kohta.
2. Kolleegium tegi
3. juulil 2024 määruse, millega kõrvaldas

§ 95

lg 1 alusel kaebaja teenistusest distsiplinaarasja menetlemise ajaks ning vähendas tema palka poole võrra

§ 95lg 4 alusel.

5. Määruse põhjenduste kohaselt tuleb

§ 95

lg 1 alusel ajutiselt ametist kõrvaldamisel hinnata etteheidetavate distsiplinaarsüütegude raskust, laadi ning nende võimalikku tõendatust. Kohtute infosüsteemist on selgelt näha, et distsiplinaarsüüdistustes nimetatud menetlused on veninud. Kaebaja ei ole menetluste venimise põhjuste kohta selgitusi esitanud. Kuna õigusemõistmine on kohtu põhifunktsioon, siis tuleb neid rikkumisi pidada raskeks. Samuti on kaebajale süüks pandud rikkumised korduvad ja samalaadsed. Praeguses asjas arutatakse kaebajale esitatud neljandat ja viiendat distsiplinaarsüüdistust tema kümneaastase teenistusaja jooksul, mis viitab väljakujunenud käitumismustrile. Seetõttu on kaebajale esitatud süüdistustes taotletud tema ametist tagandamist. 3-24-2147 Arvestades kaebajale distsiplinaarsüüdistuses tehtud etteheidete raskust, mahtu ja korduvust, on kohane kaebaja distsiplinaarasja menetluse ajaks teenistusest kõrvaldada koos palga vähendamisega. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. Kaebaja esitas kolleegiumi määruse peale kaebuse, milles palub muuta määruse resolutsiooni tema teenistusest kõrvaldamise osas ja lubada ta teenistusse palga vähendamisega poole võrra. 7. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole

§ 95

lg 1 kohaldatav olukorras, kus kohtunikule etteheidetav ametikohustuste mittekohane täitmine seisneb asjade menetlemisega viivitamises. Isegi kui see säte oleks praegusel juhul kohaldatav, oleks teenistusest kõrvaldamine kõiki asjaolusid arvesse võttes ebaproportsionaalne meede. Kaebaja teenistusest kõrvaldamisega on teda karistatud enne, kui distsiplinaarasjas on jõustunud süüdimõistev otsus. Kaebajale ei antud ka sisulist võimalust ärakuulamiseks ning arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Lisaks karistatakse kaebajat sama distsiplinaarsüüteo eest korduvalt. Kaebaja teenistusest kõrvaldamisega suureneb teiste Viru Maakohtu kohtunike töökoormus ja halveneb kohtu võimekus asju menetleda. ÜLDKOGU SEISUKOHT 8. Üldkogu leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja distsiplinaarkolleegiumi määrus muutmata. Kolleegium ei rikkunud kaebaja ajutisel teenistusest kõrvaldamisel menetlusnorme ega kohaldanud valesti materiaalõigust. Vastuseks kaebuse väidetele märgib üldkogu järgmist. 9. Esmalt leiab kaebaja, et

§ 95lg 1 ei ole praegusel juhul kohaldatav.

Kaebaja arvates saaks kohtuniku menetluse ajaks teenistusest kõrvaldada vaid juhul, kui kohtunik on toime pannud vääritu teo (

§ 87lg 2 teine lause).

Üldkogu selle seisukohaga ei nõustu.

§ 95

lg-t 1 on võimalik kohaldada ka juhul, kui kohtunikule etteheidetav distsiplinaarsüütegu seisneb ametikohustuste täitmata jätmises või mittekohases täitmises (

§ 87

lg 2 esimene lause).

§ 95

lg 1 kohaselt võib distsiplinaarkolleegium kohtuniku distsiplinaarasja menetlemise ajaks oma määrusega teenistusest kõrvaldada. Seejuures arvestab kolleegium selle distsiplinaarsüüteo laadi ja raskust, milles kohtunikku süüdistatakse. 10. Üldkogu hinnangul on kohtuniku menetluse ajaks teenistusest kõrvaldamise üheks eesmärgiks vältida uute distsiplinaarsüütegude toimepanemist. Seda preventiivset eesmärki on võimalik saavutada viisil, et kohtunikule ei jagata enam uusi kohtuasju ning tema menetluses olevad asjad jagatakse ümber. Kaebajat süüdistatakse ulatuslikus venitamises kohtuasjade menetlemisega. Kaebajale uute asjade jagamise lõpetamine ning juba tema menetluses olevate asjade ümberjagamine aitab vältida tema kohtuasjade edasist venimist. Seega on kaebaja teenistusest kõrvaldamine kooskõlas

§ 95lg 1 eesmärgiga.

11. Üldkogu hinnangul saab

§ 95

lg 1 tõlgendamisel arvestada sarnase sisuga avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 78 lg-t 1, mis näeb ette võimaluse kõrvaldada ametnik distsiplinaarmenetluse ajaks teenistusest, kui distsiplinaarsüütegu esialgu hinnates võib eeldada, et distsiplinaarmenetluse tulemusel määratakse ametnikule karistusena teenistusest vabastamine. Kolleegium on

1. juuli
2. a määruses hinnanud distsiplinaarsüüdistustes esitatud etteheidete põhistatust, samuti kaebajale süüks pandavate rikkumiste hulka, raskust ja nende järjepidevust. Distsiplinaarsüüdistuse esitajad on palunud kaaluda kaebaja ametist tagandamist. Lisaks märgib üldkogu, et

§ 95

lg 2 võimaldab kohtuniku ajutiselt teenistusest kõrvaldada isegi juba enne distsiplinaarmenetluse algatamise otsustamist, kui kohtunikuga seostuvad asjaolud, mis oluliselt kahjustavad kohtu mainet. Üldkogu nõustub kolleegiumiga, et kuna õigusemõistmine on kohtu keskne funktsioon, siis kahjustab kohtuniku ametiülesannete järjepidev täitmata jätmine oluliselt kohtu mainet. Kui kohtu mainet kahjustavate tegude tõttu on võimalik kohtunik ametist kõrvaldada juba enne distsiplinaarmenetluse algust, siis on see samal põhjusel võimalik ka

§ 95lg 1 järgi distsiplinaarmenetluse ajal.

Järelikult on kolleegium õigesti leidnud, et kohtuniku ajutist teenistusest kõrvaldamist reguleeriv norm on praegusel juhul kohaldatav. 2

§ 95

lg 1 on kohaldatav olukorras, kus kohtunikule pannakse süüks menetlusega venitamist, ei olnud tema teenistusest kõrvaldamine praeguse juhtumi asjaolusid arvestades proportsionaalne meede. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 2 alusel on kõigil menetlusosalistel õigus eeldada, et kohus lahendab tsiviilasja mõistliku aja jooksul. Distsiplinaarsüüdistuste kohaselt ei ole kaebaja suutnud menetlusosalistele seda õigust tagada. Üldkogu leiab, et käesoleval juhul ei ole ühtegi teenistusest ajutiselt kõrvaldamisest leebemat meedet, mis oleks andnud kolleegiumile võimaluse kaitsta sama tõhusalt kaebaja menetletavate asjade menetlusosaliste õigust saada oma kohtuasjale lahendus mõistliku aja jooksul. Üldkogu hinnangul on praegusel juhul kaebaja ametist kõrvaldamise eesmärk – tagada menetlusosaliste õigus menetlusele mõistliku aja jooksul – kaalukam kui kaebaja õiguste riive. Seda põhjusel, et tegemist on vaid ajutiselt ametist kõrvaldamisega, mis kestab distsiplinaarasjas lõpliku otsuse jõustumiseni. Samuti on kaebajale selleks perioodiks tagatud pool ametipalgast. Seega oli kaebaja ametist kõrvaldamine proportsionaalne. 13. Kaebaja leiab, et teenistusest kõrvaldamine on tema karistamine enne süüdimõistva otsuse jõustumist. Üldkogu selgitab, et kohtuniku ajutine teenistusest kõrvaldamine

§ 95

lg 1 alusel ei ole ametist tagandamine

§ 88

lg 1 p 4 mõttes, vaid ajutine abinõu, mida kohaldatakse üksnes distsiplinaarasja menetluse ajaks ning mille puhul on nähtud ette leevendavad meetmed (

§ 98lg-d 1 ja 2).

Sarnased menetluse tagamise abinõud on olemas ka teistes menetlusliikides (vt nt ATS § 78 ja kriminaalmenetluse seadustiku § 141). Seega ei ole teenistusest kõrvaldamine kaebaja karistamine enne tema distsiplinaarsüüteo eest süüdi mõistmist ega ka süütuse presumptsiooni rikkumine.

1. Kaebaja on seisukohal, et distsiplinaarkolleegium rikkus tema ärakuulamisõigust enne võimalikku teenistusest kõrvaldamist. Üldkogu sellega ei nõustu. Kaebajal oli piisavalt teada, mille kohta ta oma seisukoha peab esitama. Distsiplinaarkolleegiumi kirjast oli üheselt mõistetav, et vaagimisel oli üksnes kaebaja ajutiselt teenistusest kõrvaldamine, mitte distsiplinaarsüüdistus tervikuna. Arvestades selle küsimuse piiritletust ning lahendamise kiireloomulisust, oli kahepäevane vastamise tähtaeg piisav.
2. Üldkogu ei nõustu kaebaja väitega, et teda on karistatud sama distsiplinaarsüüteo eest korduvalt. Esiteks selgitas üldkogu eespool (vt määruse p 13), et distsiplinaarasja menetlemise ajaks teenistusest kõrvaldamine ei ole karistus, seega ei saa kaebaja kõrvaldamine olla ka kaebaja mitmekordne karistamine sama distsiplinaarsüüteo eest. Teiseks, kuigi kaebajat on kolleegiumi
3. septembri
4. a otsusega karistatud ametikohustuste mittekohase täitmise eest tsiviilasja nr 2-20-16862 menetlemisel, heidetakse praeguses distsiplinaarasjas kaebajale ette uusi rikkumisi nimetatud tsiviilasja menetlemisel, st menetlemisega venitamist pärast kolleegiumi
5. a otsust. Kolmandaks ei võta üldkogu seisukohta, kas kaebajale
6. a määratud distsiplinaarkaristus on

§ 88lg 6 alusel kustunud või mitte.

Isegi kui karistus on kustunud, on ka varasematele kustunud distsiplinaarkaristustele võimalik siiski tugineda kui isikut iseloomustavale teabele, et hinnata, kas varasemad mõjutusvahendid on olnud kaebaja käitumise suunamisel edukad. 16. Kuigi üldkogu nõustub kaebajaga, et tema teenistusest kõrvaldamisega võib kaasneda teiste Viru Maakohtu kohtunike töökoormuse kasv ning ajutiselt ehk ka keskmise menetlusaja pikenemine, ei ole teenistusest kõrvaldamise võimalik negatiivne mõju teiste kohtunike või kohtu kui terviku tööle praegusel juhul asjakohane kaalutlus. (allkirjastatud digitaalselt) 3