← Eesti

1-24-4750/5

Obsah (6)§ 424§ 68§ 50§ 73§ 69§ 75

1-24-4750 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. august 2024, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-24-4750 (24233050234) Kohtunik Mari-Liis Avikson Koht

§ 424

lg 2 järgi, kokkuleppemenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin Süüdistatav Artur Kolatsk isikukood 38701213719; elukoht XXX; XXX; XXX; emakeel XXX; ei tööta, kriminaalkorras 1 kord karistatud: - 21.06.2023 Viru Maakohtu poolt

§ 424

lg 1 järgi vangistusega 11 kuud,

§ 68

lg 1, § 73 lg 1, 3 alusel tingimisi vangistusega 10 kuud 28 päeva katseajaga 18 kuud.

§ 50

lg 1 p 1, § 424 lg 3 alusel võeti isikult ära 4 kuuks mootorsõiduki juhtimisõigus. Tõkendit pole kohaldatud. Kaitsja Vandeadvokaadi abi Andres Veski (kohtuistungil ei osalenud) Kohtuistungi toimumise aeg 22.08.2024 RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-dest 248-249, kohus otsustas: 1. Tunnistada Artur Kolatsk süüdi

§ 424lg 2 järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu vangistust.

2.

§ 73

lg 4 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 21.06.2023 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-23-3915 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 10 kuud ja 28 päeva vangistust, võrra ning mõista Artur 1

(6)1-24-4750 Kolatskile liitkaristuseks 1 (üks) aasta, 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 3.

§ 424

lg 4 p 1 ja § 69 lg 1 alusel asendada Artur Kolatskile mõistetud ärakandmata karistus, s.o 1 (üks) aasta, 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust, 718 (seitsmesaja kaheksateistkümne) tunni üldkasuliku tööga. 4.

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. 5.

§ 69

lg 4 alusel kohustada Artur Kolatskit järgima üldkasuliku töö tegemise ajal kontrollnõudeid ja kohustusi vastavalt

§ 75

lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p 5, 8 ning

§ 75

lg 4 sätestatule, nimelt Artur Kolatski on kohustatud: - elama alalises elukohas ehk aadressil XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 3 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest pöörduma psühhiaatri vastuvõtule eesmärgiga tuvastada alkoholisõltuvus ning vajadusel alluma vastavale ravile; osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. 6.

§ 75

lg 4 alusel kohustada Artur Kolatskit alates kohtuotsuse jõustumisest ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni üks kord kuus tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi, mis koosneb biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) määramisest, ning esitama vereanalüüsi vastuse kriminaalhooldusametnikule viimase määratud tähtajaks. 7. Juhul, kui Artur Kolatski PEth näit on suurem kui 50 ng/ml, peab iga järgmise analüüsi PEth näit olema eelmisest väiksem. Kui Artur Kolatsk saavutab PEth näidu, mis on 50 ng/ml või alla selle, tuleb edaspidi proove anda ja analüüsitulemusi kriminaalhooldusametnikule esitada kriminaalhooldusametniku äranägemisel ja määratud ajaks, kuid mitte tihedamini kui 1 kord kuus ja mitte harvem kui 1 kord kvartalis. Lisaks peab sellisel juhul olema iga järgmise analüüsi PEth näit samuti 50 ng/ml või alla selle. Vereanalüüsi saab läbi viia SYNLAB Eesti OÜ laborites. Uuringule minnes ei ole eelregistreerimine vajalik. Kaasa võtta isikut tõendav dokument. Uuringu eest tuleb tasuda kohapeal vastavalt SYNLAB Eesti OÜ hinnakirjale. Fosfatidüületanool on rühm glütserofosfolipiide (domineerivateks homoloogideks POPEth ja PLPEth), mis tekivad etanooli seostumisel fosfolipaas D-ga ensüümi fosfatidüülkoliini toimel. PEthi moodustumine sõltub otseselt organismis sisalduvast etanoolist. Tegemist on spetsiifilise ja tundliku biomarkeriga, mis võib tekkida juba peale ühekordset alkoholi tarbimist. PEthi on võimalik verest määrata 2-4 nädala jooksul peale suuremahulist ja pikaaegset alkoholitarvitamist. Analüüs aitab hinnata ka tarvitatavaid alkoholi koguseid - mida rohkem alkoholi tarvitatakse, seda suuremad on PEth-i kontsentratsioonid. PEthi poolväärtusaeg on 32

(6)1-24-4750 5 päeva, mille jooksul PEthi sisaldus hakkab organismis vähenema, kuid pideva tarvitamise korral jääb PEth-i tase kõrgeks
  1. Prokuratuur on seisukohal, et käesoleval juhul on oluline, et Artur Kolatsk vähendaks alkoholi tarbimist, mistõttu biomarkeri PEth muutuste dünaamika jälgimine annab täiendava võimaluse kontrollida isiku tavapärast alkoholi tarbimise hulka ning seeläbi motiveerida teda vähendama alkoholi tarvitamist.
  2. Määrata Artur Kolatsk üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.
  3. Kui Artur Kolatsk hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata talle täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega või pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Kui Artur Kolatsk paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa vahekorras üldkasuliku töö üks tund võrdub ühe päeva vangistusega. Vangistuse asendamine üldkasuliku tööga (

§ 69

) ei ole karistuse tingimisi kohaldamata jätmine, mida reguleerib karistusseadustiku

  1. peatükk („Karistusest vabastamine“), vaid hoopis karistusseadustiku
  2. peatükis ette nähtud karistuse kohaldamise erivorm (asenduskaristus). Seejuures ületab asenduskaristus oma võrdlevalt raskuselt vangistusest tingimisi vabastamist (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. juuni
  4. a otsus asjas nr 31-1-84-03, p 7). Seetõttu ei tähenda vangistuse asendamine üldkasuliku tööga (

§ 69

) niisamuti nagu ka selle asendamine elektroonilise valve (

§ 69

¹ ) või raviga (

§ 69

² ) - mitte karistuse tingimisi kohaldamata jätmist, vaid üksnes karistuse kohaldamist teises ehk asenduskaristuse vormis. Järelikult ei keela

§ 424

lg 4 p 1 sama paragrahvi teise lõike järgi mõistetud vangistuse asendamist üldkasuliku töö, elektroonilise valve või raviga (RKKKm nr 1-20- 2476, p 17). 10.

§ 50

lg 3, § 424 lg 4 p 2 alusel mõista Artur Kolatskile lisakaristuseks sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 8 (kaheksaks) kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on Artur Kolatsk kohustatud viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Kui süüdistatav jätab juhiloa loovutamata, on tema suhtes võimalik rakendada liiklusseaduse § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha.

  1. Asitõendid: kaks tõendusliku alkomeetri väljatrükki, mis asuvad kriminaalasja materjalides, jätta hoiule kriminaaltoimiku juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel.
  2. Mõista Artur Kolatskilt Eesti Vabariigi kasuks välja sundraha 1230 eurot, kaitsjatasu 273, 28 eurot ja mootorsõiduki teisaldamisega seotud kulud 155, 43 eurot, kokku 1658, 71 eurot. ---------------------------------------------1https://synlab.ee/wpcontent/uploads/2023/05/synlab_alkoholi_liigtarvitamise_laboratoo rne_diagnostika_148x210mm_bleed_5mm.pdf
  3. Kohaldada KrMS § 180 lg 3 ning määrata, et Artur Kolatskil on õigus tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud summas 1658, 71 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. 3

(6)1-24-4750 Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr SEB pangas nr EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, LUMINOR BANK EE
  1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99924700022912 ning selgitus „Artur Kolatsk, 1-24-4750, kriminaalmenetluse kulud“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku
  2. peatüki
  3. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. ASJAOLUD
  4. Artur Kolatskit süüdistatakse selles, et ta juhtis 13.03.2024 kella 08.30 paiku Narva-Jõesuus Auvere külas asuva Auvere raudteejaama juures mootorsõidukit Ford Galaxy, riikliku reg-märgiga XXX, alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et Artur Kolatski ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 1.29 mg. Teo toimepanemise ajal oli Artur Kolatskil kehtiv kriminaalkaristus

§ 424

lg 1 järgi (mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis) vastavalt Viru Maakohtu Narva kohtumaja 21.06.2023 otsusele kriminaalasjas nr 1-23-3915. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 kohaselt on alkoholijoove joobeseisund. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellise käitumisega rikkus Artur Kolatsk liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Seega Artur Kolatsk, juhtides mootorsõidukit korduvalt joobeseisundis, pani toime

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Kooskõlas Artur Kolatski, tema kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski ja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri Ragnar Plistkini vahel 14.08.2024 sõlmitud kokkuleppega

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus Artur Kolatskile karistuseks 1 aasta 1 kuu vangistust.

§ 73

lg 4 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 21.06.2023 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-23-3915 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 10 kuud ja 28 päeva vangistust, võrra ning mõista Artur Kolatskile liitkaristuseks 1 aasta, 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 424

lg 4 p 1 ja § 69 lg 1 alusel asendada Artur Kolatskile mõistetud ärakandmata karistus, s.o 1 aasta, 11 kuud ja 28 päeva vangistust, 718 tunni üldkasuliku tööga.

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel kohustub Artur Kolatsk järgima üldkasuliku töö tegemise ajal kontrollnõudeid ja kohustusi vastavalt

§ 75

lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p 5, 8 ning

§ 75

lg 4 sätestatule, nimelt Artur Kolatsk on kohustatud: elama alalises elukohas, mis kokkuleppe sõlmimise kuupäeva seisuga on teadaolevalt aadressil XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa 4

(6)1-24-4750 elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 3 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest pöörduma psühhiaatri vastuvõtule eesmärgiga tuvastada alkoholisõltuvus ning vajadusel alluma vastavale ravile; osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.

§ 75

lg 4 alusel kohustada Artur Kolatskit alates kohtuotsuse jõustumisest ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni üks kord kuus tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi, mis koosneb biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) määramisest, ning esitama vereanalüüsi vastuse kriminaalhooldusametnikule viimase määratud tähtajaks. Juhul, kui Artur Kolatski PEth näit on suurem kui 50 ng/ml, peab iga järgmise analüüsi PEth näit olema eelmisest väiksem. Kui Artur Kolatsk saavutab PEth näidu, mis on 50 ng/ml või alla selle, tuleb edaspidi proove anda ja analüüsitulemusi kriminaalhooldusametnikule esitada kriminaalhooldusametniku äranägemisel ja määratud ajaks, kuid mitte tihedamini kui 1 kord kuus ja mitte harvem kui 1 kord kvartalis. Lisaks peab sellisel juhul olema iga järgmise analüüsi PEth näit samuti 50 ng/ml või alla selle. Vereanalüüsi saab läbi viia SYNLAB Eesti OÜ laborites. Uuringule minnes ei ole eelregistreerimine vajalik. Kaasa võtta isikut tõendav dokument. Uuringu eest tuleb tasuda kohapeal vastavalt SYNLAB Eesti OÜ hinnakirjale. Fosfatidüületanool on rühm glütserofosfolipiide (domineerivateks homoloogideks POPEth ja PLPEth), mis tekivad etanooli seostumisel fosfolipaas D-ga ensüümi fosfatidüülkoliini toimel. PEthi moodustumine sõltub otseselt organismis sisalduvast etanoolist. Tegemist on spetsiifilise ja tundliku biomarkeriga, mis võib tekkida juba peale ühekordset alkoholi tarbimist. PEthi on võimalik verest määrata 2-4 nädala jooksul peale suuremahulist ja pikaaegset alkoholitarvitamist. Analüüs aitab hinnata ka tarvitatavaid alkoholi koguseid - mida rohkem alkoholi tarvitatakse, seda suuremad on PEth-i kontsentratsioonid. PEthi poolväärtusaeg on 3-5 päeva, mille jooksul PEthi sisaldus hakkab organismis vähenema, kuid pideva tarvitamise korral jääb PEth-i tase kõrgeks. Prokuratuur on seisukohal, et käesoleval juhul on oluline, et Artur Kolatsk vähendaks alkoholi tarbimist, mistõttu biomarkeri PEth muutuste dünaamika jälgimine annab täiendava võimaluse kontrollida isiku tavapärast alkoholi tarbimise hulka ning seeläbi motiveerida teda vähendama alkoholi tarvitamist. Määrata Artur Kolatsk üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kui Artur Kolatsk hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata talle täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega või pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Kui Artur Kolatsk paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa vahekorras üldkasuliku töö üks tund võrdub ühe päeva vangistusega. Vangistuse asendamine üldkasuliku tööga (

§ 69

) ei ole karistuse tingimisi kohaldamata jätmine, mida reguleerib karistusseadustiku

  1. peatükk („Karistusest vabastamine“), vaid hoopis karistusseadustiku
  2. peatükis ette nähtud karistuse kohaldamise erivorm (asenduskaristus). Seejuures ületab asenduskaristus oma võrdlevalt raskuselt vangistusest tingimisi vabastamist (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. juuni
  4. a otsus asjas nr 3-1-1-84-03, p 7). Seetõttu ei tähenda vangistuse asendamine üldkasuliku tööga (

§ 69

) - niisamuti nagu ka selle asendamine elektroonilise valve (

§ 69

¹ ) või raviga (

§ 69

² ) - mitte karistuse tingimisi kohaldamata jätmist, vaid üksnes karistuse kohaldamist teises ehk asenduskaristuse vormis. Järelikult ei keela

§ 424

lg 4 p 1 sama paragrahvi teise lõike järgi mõistetud vangistuse asendamist üldkasuliku töö, elektroonilise valve või raviga (RKKKm nr 1-20- 2476, p 17).

§ 50

lg 3, § 424 lg 4 p 2 alusel mõista Artur Kolatskile lisakaristuseks sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 8 kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on Artur Kolatsk kohustatud viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Kui süüdistatav jätab juhiloa loovutamata, on tema suhtes võimalik rakendada liiklusseaduse § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha. Kokkuleppe alusel kaks tõendusliku alkomeetri väljatrükki, mis asuvad kriminaalasja 5

(6)1-24-4750 materjalides, tuleb jätta hoiule kriminaaltoimiku juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. Kokkuleppes on kindlaks määratud ka süüdistatava poolt tasumisele kuuluvad menetluskulud. Artur Kolatskilt kuulub väljamõistmisele süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1230 eurot, kaitsjatasu 273, 28 eurot ja mootorsõiduki teisaldamisega seotud kulud 155, 43 eurot, s.o kokku 1658, 71 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel Artur Kolatsk kohustub hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude näol kokku summas 1658, 71 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole.
  1. Kohtuistungil Artur Kolatsk avaldas, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Süüdistatav nõustus kokku lepitud karistusega, asitõendite suhtes võetavate meetmetega ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega vastavalt saavutatud kokkuleppele. Ta jäi kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde.
  2. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet ning taotles kohtult kohtuotsusega kokkuleppe kinnitamist. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  3. Kohus, olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärgile. Ka muus osas on kõigis seadusega nõutud osistes kokkulepe olemas ja õiguspärane. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
  4. peatüki
  5. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni.
  6. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ning talle tuleb mõista kokkuleppekohane karistus. Ka menetluskulude küsimus tuleb lahendada vastavalt kokkuleppele. (allkirjastatud digitaalselt) 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.