Obsah (6)

§ 121§ 28§ 263§ 136§ 120§ 2

1-24-4003 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 6. september 2024, Tallinn Kriminaalasja number 1-24-4003 (24274050079) Kohtunik Sten Lind Vaidlus

§ 121lg 1 tunnustel kriminaalmenetlust selles, et 29.

märtsil 2024 kella 17.00 paiku lõi Q XXX XXX maaüksusel paikneval teel ATV-ga sõitnud Xt vastu vasakut kätt ja keha, põhjustades valu ja tervisekahjustuse: hematoomi käelabal. Lääne Ringkonnaprokuratuuri loal lõpetati

1. aprillil 2024 menetlus KrMS § 199 lg 1 p-i 1 alusel. Põhistatud määruses tuuakse välja, et
2. märtsil 2024 kell 17.27 teatas X hädaabinumbril, et 15 minutit tagasi tungis talle kallale XXX külas FFF kinnistu piiril varitsenud Q. Tema sõitis ATV-ga ja Q takistas tema liikumist servituudiga kasutataval erateel. Qst mööda sõitmisel hüppas viimane talle kallale ja tõukas nii, et X põrkas peaga taga istuva poja W pea vastu.
3. aprillil 2024 esitatud kuriteokaebuses märkis X, et Q takistas oma autoga tema liikumist, tuli autost välja, asus filmima ja küsis: “Kas kirjad ei tule kohale?” või midagi sarnast. X asus paremalt üle teeperve autost mööduma. Ta pööras juhtraua tugevalt paremale ja veendus, et takistusest riivamata mööda saab, kui tundis äkki tugevat lööki vasakult vastu keha ja kätt. X 1 1-24-4003 maha ei kukkunud, aga paiskus vastu poega, kes sai seeläbi samuti „korraliku löögi“. X tundis tugevat valu ja karjus: "Sa tuled mulle jälle kallale!" Q ehmus röögatusest, X sai autost mööda tee peale tagasi ja põgenes. Öösel hakkas Xl käsi valutama ja hommikul fikseeriti EMO-s käel löögist saadud verevalum. Ka poeg oli juhtunust tugevalt häiritud. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruses tuuakse välja, et sama sündmuse kohta alustati
4. aprillil 2024 Q suulise kuriteokaebuse alusel samuti kriminaalmenetlust. Menetlust alustati

§ 121lg 1 tunnustel selles, et 29.

märtsil 2024 kella 17.10 ajal sõitis X ATV-ga XXX külas XXX maaüksusel, viibides seal ilma loata, üle Q vasaku jalalaba ja vastu vasakut põlve, mille tulemusel tundis Q valu. Q suulise kuriteoteate protokolli ja kannatanuna antud ütluste kohaselt muutus X teel tekkinud olukorra ja nendevahelise vestluse tulemusena verbaalselt agressiivseks, mistõttu ei olnud võimalik temaga suhelda. X oli ATV-ga tagurdanud ja seejärel edasi sõitnud, mille käigus sõitis ta üle Q vasaku jalalaba ja varvaste ningilmselt tabas ATV ka tema vasakut põlve. Selle tulemusel tundis Q valu ja ebamugavustunnet ning proovis instinktiivselt Xt ATV juhtrauast kinni võttes eemale tõugata. X oli korraks seisma jäänud, kuid siis edasi sõitnud. Politsei saabudes andis Q sündmuse kohta selgitusi ja politsei tegi tema jalast pilti. Q sõnul tema varvastel vigastusi polnud, kuid põlv oli katsudes pisut valus. Kannatanuna ütlusi andes täpsustas Q, et pärast seda, kui X oli tagurdanud, liikus ta ATV küljele, juhtrauast ta otse kinni ei võtnud, vaid lihtsalt instinktiivselt lükkas seda, et ATV sõidusuunda muuta. Selle käigus läks Q käega vastu Xt. Ta ei saanud aru, millise kehaosa vastu ta läks, aga see võis olla X käsi. Q sõnul ei soovinud ta Xga mingisugust füüsilist kontakti ega teha vasturünnakut. Ä edastatud videosalvestuselt, mida asitõendina vaadeldi, nähtub, et X jääb ATV-ga auto tagaosa ja värava posti juures seisma. ATV-l on taga järelhaagis, millel küttepuud. ATV tagumisel istmeosal istub teine mees. X ütleb: „Eriline kuradi idioot noh, vaata teda“. Filmiv meeshääl küsib: „Kirjad ei jõua kohale vä“? X vastab: „Mis kuradi kirjad, sa ei oska ju kirjutada – sa oled kirjaoskamatu“. Samal ajal paneb X ATV-l tagumise käigu sisse ja tagurdab mitu meetrit taha poole, keerates esirattad nii, et muuta sõidu trajektoori paremale teeperve poole ja ütleb: „Kuradi pooletoobine“. Samal ajal liigub filmiv isik ATV suunas. X paneb ATVl sisse esimese käigu ja alustab sõitu ning möödub filmijast lähedalt. Selle käigus on näha, et filmija muudab järsku filmitavat suunda endast paremale. ATV jääb samal hetkel korraks seisma. Üks ATV-l olevatest meestest ütleb „ … (arusamatu sõna) tuled kallale“. Filmija ütleb: „Sõidad otsa, sõidad üle“. Üks ATV-l olevatest meestest, ütleb „mis mõttes otsa“. Samal ajal on X vasak käsi, mis on töökindas, ATV juhtrauast lahti. X ütleb: „Kao minema“. Samal ajal suunab filmija kaamera jalgade peale ja ütleb: „Näe vaata“. X ütleb: „Sa tuled mulle kallale, haige vend“ ning sõidab ATV-ga paremale teeperve suunas. Filmija ütleb: „Sa tuled mulle vastu, sa sõidad mulle otsa“. X ütleb ATV-ga edasi liikudes: „Mis mõttes otsa“ ja lükkab käega väravat endast jõuga eemale, mis läheb hääle järgi vastu mingit eset, ja ütleb: „Kao perse, idioot raisk. Tuleb mulle kuradi kallale“. Filmija ütleb: „Vaata, mida sa teed“. Samal ajal juhib X ATV paremalt teepervelt väravaposti kõrvalt mööda, suundub tagasi sõiduteele ning lahkub. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruses jõuti menetluses kogutud tõendite põhjal järeldusele, et X on kuriteokaebuses ja häirekeskusele tehtud kõnes sündmusi tugevalt liialdanud ning tõlgendanud neid alusetult rünnakuna tema vastu. Videosalvestiselt on näha kogu sündmuste käik. Muuhulgas nähtub sellelt, et Q pole Xt tahtlikult füüsiliselt rünnanud. X liikus hirmu tundmata ATV-ga Q poole, kes ei olnud ründav, vaid üksnes filmis Xt. ATV liikus Qst mööda 2 1-24-4003 väga lähedalt, mistõttu pidi ta sõiduki eest ära liikuma. Videosalvestusele ei ole jäänud ATVga üle Q jalalaba sõitmine ega ATV juhtraua eemale lükkamine, kuid arvestades videolt nähtuvat värskelt määrdunud Q jalanõu, on arusaadav, et ATV ratas sõitis üle Q jalalaba. Samuti on videost järeldatav, et Q ja X puutuvad ATV möödumisel omavahel minimaalselt kokku. Video kinnitab ütlustes väidetut, et kokku puutusid X kindas vasak käsi ja Q vasak käsi. Uurija leidis, et videosalvestis kinnitab Q ütlusi, mille kohaselt püüdis ta ATV juhtrauda lükates muuta sõiduki sõidusuunda ja selle käigus puutus vastu X kätt. Uurija hinnangul oli seega tegemist olukorraga, kus X ohustas Q tervist ja viimane pidi enda kaitsmiseks ATV-d juhtrauast eemale lükkama. See tähendab, et Ä tõrjus vahetut õigusvastast rünnet tema vastu, mille käigus kahjustas ta minimaalselt ründaja õigushüvesid. Q tegevus vastas seega

§ 28

lg-s 1 nimetatud hädakaitse regulatsioonile, mistõttu polnud tema tegu õigusvastane ning puudub

§ 121lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseis.

1. Kriminaalmenetluse lõpetamise peale esitas X esindaja Maksim Greinoman kaebuse Riigiprokuratuurile, taotledes kriminaalmenetluse jätkamist. Kaebuses heidetakse ette, et osa materjale on kriminaaltoimikust puudu: Q ütluste kohaselt pidi ta esitama e-posti teel kõnede logi selle kohta, et ta helistas sündmuste järgselt hädaabisse. Samuti väitis ta, et andis kohale tulnud politseile suulise selgituse ja politsei pildistas tema jalga. Lisaks pidi Q edastama politseile tema advokaadi
2. märtsil 2024 Xle saadetud kirja. Kaebaja hinnangul on nende tõendite puudumisega kriminaaltoimikust rikutud KrMS § 1601 lg-t 1, millest tulenevalt ei põhine kriminaalmenetluse lõpetamise määrus kõikidel saadaolevatel tõenditel ja on seega vastuolus KrMS § 145 lg 3 p-ga
3. Kaebuses leitakse, et kriminaalmenetluse lõpetamisel on rikutud ka KrMS §-s 211 sätestatud nõudeid, kuivõrd kogutud pole kõiki võimalikke tõendeid ja kontrollimata on jäetud võimalik

§-s 263 sätestatud kuriteokvalifikatsioon. Kaebaja on seisukohal, et lõplikku otsust ei saa vastu võtta kannatanut üle kuulamata. Samuti on üle kuulamata X poeg W, kes viibis sündmuste juures. Menetluses asitõendina vaadeldud videofaili on kaebuse esitaja arvates töödeldud, kuivõrd asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on salvestise pikkus 44 sekundit, kuid kannatanule tutvustatud salvestise pikkus 42 sekundit. Kaebuses leitakse, et uurimisasutus pidanuks kontrollima, kas Q pani toime

§ 263

järgi kvalifitseeritava kuriteo: kas tegu pandi toime avalikus kohas, kas sellega rikuti avalikus kohas käitumise üldnõuet ja kas häiriti asjasse mittepuutuvat isikut Wt. Nimelt leiab kaebaja, et Q rikkus sündmuste toimumise ajal liiklusseaduse § 20 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht peatada ega parkida sõidukit nii, et see võib sulgeda teiste sõidukite liikluse sissesõiduks või väljasõiduks hoovi, garaaži, õuealale ja teega külgnevale alale. KorS § 55 lg 1 keelab avalikus kohas käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil. Kaebaja hinnangul on liiklusseaduse nõuete tahtlik rikkumine viisil, mis ebaseaduslikult piirab isiku liikumisvabadust, teist isikut häiriv ja ohtu seadev käitumisviis KorS § 55 lg 1 mõttes. Kuivõrd W ei olnud konflikti osapool, saab vaid tema ise ülekuulamise käigus öelda, kas aset leidnud vägivald teda häiris või mitte ehk kas

§ 263koosseis on realiseerunud.

3 1-24-4003 Veel leitakse kaebuses, et Q ei tegutsenud hädakaitses. Nimelt puudus õigusvastane rünne, mida tõrjuda. Q takistas kannatanu liikumist, rikkudes seejuures õigusaktidest, kohtulahenditest ja kokkuleppest tulenevaid kannatanu õigusi, ning nähes tagurdavat ATV-d, hakkas hoopis sellele lähenema. Riigiprokuratuuri määrus

1. Riigiprokurör jättis
2. juuni 2024 määrusega X esindaja kaebuse rahuldamata, leides, et kriminaalmenetluse lõpetamine on seaduslik ja põhjendatud. 3.
3. Prokuröri hinnangul on lõpetatud kriminaalmenetluses välja selgitatud kõik tähtsust omavad asjaolud ning kaebus puudutab üksnes olemasolevate tõendite hindamist ning tõusetunud kahtluste tõendatust. Määruses selgitatakse, et kannatanu ülekuulamine ei ole kohustuslik menetlustoiming. Kriminaalmenetluse eesmärgiks pole mitte võimalikult suure arvu menetlustoimingute teostamine, vaid tõendamise seisukohalt olulise teabe hankimine. Seega tuleb mingi menetlustoimingu teostamist taotledes või selle tegemata jätmist senisele menetluse ette heites selgitada, mida olulist, menetlusotsust muuta võivat teavet selle läbi tema hinnangul võiks saada. X esindaja kaebuses seda tehtud pole. Riigiprokurör X ülekuulamist vajalikuks ei pidanud, kuivõrd kuriteokaebus ja häirekeskusesse tehtud kõne olid piisavalt informatiivsed. Ka ei nähtu kaebusest asjaolusid, mida tuleks ja saaks täpsustada või tuvastada just Xt üle kuulates. Kuivõrd sündmuste käik oli jälgitav Q esitatud videosalvestiselt, puudus prokuröri hinnangul vajadus ka W ülekuulamiseks. Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ning tõendeid tuleb hinnata kogumis oma siseveendumuse kohaselt. See tähendab muuhulgas, et kannatanu ütlused rohkem usaldusväärsed kui muud tõendid. Riigiprokurör leidis, et kohtueelne menetlus on viidud läbi erapooletult, tõendeid on hinnatud objektiivselt nende kogumis, eelistamata ühtesid tõendeid põhjendamatult teistele, ning kannatanu ütlusi pole jäetud tähelepanuta. 3.
4. Vastupidiselt kaebuse esitajale videosalvestist usaldusväärseks. pidas Riigiprokurör asitõendina vaadeldud Kaebaja väide, et salvestis on töödeldud, on prokuröri hinnangul subjektiivne väide, kuivõrd pole selgitatud, milles see töötlemine seisneb ja mis selliseks väiteks alust annab: kas mingi hetk salvestisel ei vasta tegelikult aset leidnule, kas ja midagi on salvestiselt puudu, kas salvestise ajaline kulg ei vasta reaalselt toimunule vms. Riigiprokurör salvestisega tutvudes midagi sellist ei tuvastanud, kuivõrd sündmus ja selle taustal toimunud suhtlus kulges katkematult. Pelgalt asjaolu, et vaatlusprotokollis on salvestise pikkuseks märgitud 44 sek, kuigi tegelikult on video 42 sek pikk, prokuröri arvates salvestise muutmist ei näita. Protokollis märgitut peab prokurör menetleja eksimuseks. Ühtlasi tähendaks see, et 2 sekundit salvestiseks oleks saanud kaduda vaid ajal, kui see on menetleja valduses, st salvestist muuta oleks saanud vaid menetleja. Seda ei pidanud prokurör eluliselt usutavaks. 4 1-24-4003 3.
5. Menetluse jätkamist ei pidanud riigiprokurör vajalikuks ka kaebuses nimetatud materjalide (kõnelogi Q hädaabinumbrile helistamise kohta, tema suulised selgitused politseile, foto Q jalast ja Q advokaadi
6. märtsi 2024 kiri Xle) lisamiseks kriminaaltoimikusse. Kaebuses pole selgitatud, miks need materjalid pidanuks toimikus olema. 3.
7. Vaidlust pole selles, et Q ja ATV-l istunud X vahel toimus füüsiline kontakt. Küll aga on prokuröri hinnangul X toimunut avaldanud valikuliselt ja endale soodsas suunas: seda kinnitavad videosalvestis ja Q ütlused, kuivõrd kuriteokaebuses ja häirekeskusele tehtud kõnes X otsasõitu Qle ei maini. See aga annab riigiprokuröri hinnangul aluse suhtuda X ütlustesse kriitiliselt, mistõttu ei ole need niivõrd usaldusväärsed, et neile tuginedes oleks võimalik Qt süüstada. 3.
8. Karistusseadustiku kohaselt on karistatav üksnes tahtlik tegu, kui seadus ei näe ette karistust ettevaatamatu teo eest.

§ 121

koosseis eeldab subjektiivsest küljest tahtlust, ettevaatamatu teo eest

§ 121vastutust ei sätesta.

Riigiprokuröri hinnangul ei nähtu Q tahtlust Xle füüsilise valu ja/või tervisekahjustuse põhjustamiseks. Kuigi X kirjeldas häirekeskusele, et Q „hüppas kallale“ ja „tõukas teda nii, et teine, kes mul taga istus, ma põrkasin talle vastu“, siis videosalvestis seda ei kinnita: sealt ei nähtu, et X oleks põrkunud tugevalt vastu Wt – tema kehakeeles pole valuaistingule iseloomulikku reaktsiooni (karjatust, haiget saanud kohast kinni haaramist vms). Kuivõrd pole tuvastatud Q poolt kuriteo toimepanemist, puudub ka vajadus hinnata võimalikku hädakaitset. Niisamuti puudub alus analüüsida võimaliku avaliku korra raske rikkumise toimepanemist, kuivõrd

§ 263

lg 1 p 1 sätestab vastutuse avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest, kui see on toime pandud vägivallaga. Vägivald selle paragrahvi kontekstis on

§-des 120 ja 121 sätestatud kuriteod. 3.

1. Kaebusest märkimisväärse osa moodustanud argumendid ja tõendid selle kohta, kas Xl oli õigus viibida kohas, kus väidetav kuritegu toime pandi, jättis riigiprokurör tähelepanuta. Prokurör märkis, et kuritegusid ei tohi kuskil toime panna. Kaebus Riigiprokuratuuri määruse peale
2. Riigiprokuratuuri
3. juuni 2024 määruse peale esitas kaebuse X esindaja M. Greinoman. Kaebusega taotletakse Riigiprokuratuuri määruse tühistamist ja prokuratuuri kohustamist kriminaalmenetluse jätkamiseks. Lisaks taotleb kaebaja, et kaebuse lahendamisel: − ringkonnakohus tutvuks kriminaaltoimikuga; − võtaks asja juurde ja arvestaks Q ütluste lisa kriminaalasjas nr 24274050078 ning Q videosalvestist; − kohustaks Riigiprokuratuuri koguma ja esitama ringkonnakohtule kaebuse lahendamiseks järgmised tõendid: helisalvestis, mida Q enda väitel tegi hädaabinumbrile 112 5 1-24-4003 helistades
4. märtsil 2024 kl 17.11 paiku, Q
5. aprillil 2024 kl 11.57 politseiuurija NTle saadetud e-kiri koos selle lisaks oleva kuvaritõmmisega; Q
6. aprillil 2024 kl 09.43 politseiuurija NTle saadetud e-kiri; sündmuskohale saabunud politseiametnike vormikaamerate videosalvestised; − kohustaks prokuratuuri üle kuulama kannatanu ja W ning esitama ülekuulamise protokollid ringkonnakohtule. 4.
7. Kuriteo asjaolude kirjelduses leitakse esmalt, et Ql oli õiguslikult vale ettekujutlus, et X ei tohtinud viibida tema (kaasomandis oleval) maatükil ja üritas jõudu kasutades takistada kannatanu võimalust lahkuda. Sellele järgnevalt kirjeldatakse õiguslikke aluseid, mille järgi on Xl õigus sellel teelõigul viibida. Ning miks Ql ei olnud õigust lahkumist takistada. Kaebaja hinnangul järeldub sellest, et Q ootas varitsedes kannatanut, et kehtestada „rusikaõigust“, käitus provotseerivalt ja takistas X edasiliikumist. Demonstratiivset filmimist käsitletakse kohtupraktikas provotseeriva tegevusena. Nende asjaolude valguses on kaebuse kohaselt usutav, et Q lõi Xt. Q on ka ise möönnud, et proovis instinktiivselt lenksust kinni võttes kannatanut eemale tõugata. Kuivõrd ATV lenkstang oli pööratud möödasõiduks Qst eemale, ei ole väide tõukamise kohta kaebaja hinnangul eluliselt usutav. Lisaks väitis Q teisel ülekuulamisel, et lenksust ta otseselt kinni ei võtnud. Kaebuses leitakse, et see viitab endale ebasobiva tõe varjamisele. Arvestades Q füüsist ja varasemat töökohta ööklubi uksehoidjana, on kaebaja arvates Q harjunud jõudu kasutades oma üleolekut kehtestama ega teadvusta füüsilise jõu kasutamise lubamatust. Lisaks leiab kaebaja, et kannatanu karjutud „tuled kallale“ viitab valu tundmisele. Seda karjet kuulis ka X teine poeg, kes viibis u 30m eemal asuvas hoovis. Kaebuses märgitakse, et X hematoom oli nii suur, et valvearst määras röntgeni, mis aga omakorda viitab luumurru kahtlusele. Seejuures ei nõustuta, et Q ei tegutsenud tahtlikult – kuivõrd Q takistas ähvardaval viisil X edasiliikumist, on tegemist varjatud ründega võrdsustatud teoprovokatsiooniga, kui eemalduvale isikule tekitatakse valu ja tervisekahjustuse näiliselt tema enda tegevuse tulemusena. 4.
8. Kaebaja leiab, et vale on Riigiprokuratuuri väide, et W ei tundnud valu. Videosalvestiselt nähtub hetk, kui ATV-l kannatanu taga istuv W liigub X saadud löögist tagasi. Seejuures politsei ei tuvastanud, kes ja mida löögi ajal karjub, mis viitab ehmatusele või valukarjele. Selgitusi selle kohta saab anda vaid W ise. 4.
9. Kaebaja hinnangul on põhjendamatu uurimisasutuse käsitlus, et Q teostas hädakaitset. Ql puudus õigus takistada X lahkumist enda maatükilt. Seepärast tuleb lisaks

§-le 121 Q tegevust kvalifitseerida ka

§ 136lg 1 katsena.

Lisaks võib edasistest tõenditest tõusetuda küsimus teo ümberkvalifitseerimisest

§ 263järgi.

Selleks on vajalik W ülekuulamine. 4.

1. Kaebuse esitaja arvates on Riigiprokuratuuri määrus X ülekuulamata jätmise osas vastuoluline: kannatanule heidetakse ette enda ülekuulamise taotlemata jätmist, samas peetakse 6 1-24-4003 tema ütlusi juba ette ebausaldusväärseteks ning leitakse, et puudub asjaolu, mida menetlejal oleks olnud vajadus kannatanult küsida või täpsustada. Kaebuses märgitakse esmalt, et
2. aprilli 2024 kannatanuks tunnistamise määruse allkirjastas X alles
3. aprillil 2024., s.o neli päeva enne kriminaalmenetluse lõpetamise kättesaamist. Määruses polnud tähtaega, mis ajaks taotlusi esitada ning
4. aprilliks 2024 ei olnud möödunud isegi selle määruse vaidlustamise tähtaeg. Määruses märgitud hoiatusest, et kannatanu peab ilmuma menetleja kutsel, saab mõistlik isik aru nii, et kriminaalmenetlus kestab, mitte ei valmistata ette selle lõpetamist mõne päeva jooksul. 4.
5. Kaebaja ei nõustu prokuröri väitega, et X kuriteokaebusega oleks põhjalikult arvestatud. Kontrollimata on jäetud kannatanu viibimisõigus ja seega Q kuriteo toimepanemise motiiv ning üle kuulamata on jäetud sündmuste juures viibinud W. Riigiprokuratuurile osutatud vajadusele W üle kuulata, prokurör määruses vastanud ei ole. Olukorras, kus Riigiprokuratuuri arvates on kannatanu kõne häirekeskusesse ja kuriteokaebus vastuolus teiste tõenditega, on kannatanu ülekuulamine vältimatult vajalik. 4.
6. Kaebuses ei nõustuta prokuröri seisukohaga, et kõnelogi Q hädaabinumbrile helistamise kohta, tema suulised selgitused politseile, foto Q jalast ja Q advokaadi
7. märtsi 2024 kiri Xle ei pidanud olema kriminaalasja toimikus. Sündmuste ajal tekkinud tõenditel on omistatud kõrgendatud tähendus, mistõttu pidi Riigiprokuratuur need KrMS § 211 lg-st 2 tuleneval koguma ja hindama kogumis teiste tõenditega. 4.
8. Kaebaja leiab, et arvestades videotöötlemisevahendite kättesaadavust, tuleb salvestise puhul eeldada töötlemist, kui see ei pärine erapooletust allikast. Sellele viitavad tihtipeale metaandmete ebakõlad ja nendega tuleb usaldusväärsuse hindamisel arvestada. 4.
9. Kaebuses märgitakse, et seadus ei võimalda menetlejal arvestada kriminaalmenetlustoimiku välise materjaliga ning kui teises kriminaalasjas kogutud tõendid omavad menetletavas asjas tähtsust, tuleb need võtta koopiatena toimikusse ja tagada kannatanu õigus nendega tutvuda. X sai Riigiprokuratuuri määruses viidatud kriminaalasja nr 24274050078 toimikuga tutvuda alles pärast mitut meeldetuletust
10. juunil
11. Tutvumise järgselt esitas X esindaja
12. juunil 2024 kell 10.58 kriminaalmenetluse lõpetamise määrusele esitatud kaebuse täienduse, mille kättesaamist kinnitas Riigiprokuratuuri kantselei samal päeval kell 13.
14. juunil 2024 kell 21.12 allkirjastas riigiprokurör vaidlustatud määruse. Järgmisel päeval teatas Riigiprokuratuuri kantselei, et kaebuse täiendusega ei olnud võimalik arvestada, kuna kaebus oli selleks ajaks juba lahendatud. Kaebaja selgitab, et kaebuse täienduse viivitus oli tingitud PPA viivitusest kriminaalasja nr 24274050078 toimiku tutvustamisel. Samas oli kaebuse täienduste saamisest määruse allkirjastamiseni 7 tundi, mistõttu pidanuks Riigiprokuratuur kaebuse lahendama koos selle juurde esitatud täienduste, tõendite ja taotlustega. Seda tegemata jättes on Riigiprokuratuur rikkunud kannatanu õigust ausale ja õiglasele menetlusele. 7 1-24-4003 Lisaks märgitakse, et toimikus olid kaetud asja lahendamiseks olulised tõendid: Q telefoniekraani kuvaritõmmis, Q e-kiri, politseiametnike vormikaamerate salvestised, politseiametnike poolt kohapeal tehtud fotod Q jalast. Kannatanu esindaja on seisukohal, et Riigiprokuratuur on kaebust lahendades selgelt eksinud, jättes kogumata ja hindamata selgelt asjakohased tõendeid. 4.
15. Eelnevast tulenevalt on kaebaja hinnangul prokuratuuril kohustus: − võtta arvesse kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid ja vaagida ka lisatõendite kogumise perspektiivi, arvestades ka lisatõendite kogumise väljavaateid; − kontrollida, sealhulgas kannatanu kaebuse alusel, kas teo toimepanija tegevus täitis lisaks prokuratuuri poolt määratletud kvalifikatsioonile ka mõne muu süüteokoosseisu tunnused. Kaebuses leitakse, et Riigiprokuratuur ei ole seda teinud. Prokuratuuril on kohustus kuulata üle X ja W ning koguda kaebuses viidatud tõendid ja võtta asja juurde
16. juunil 2024 esitatud tõendid. Kaebaja hinnangul on prokuratuuri ja uurimisasutuse tegematajätmised nii mahukad, nende parandamine ringkonnakohtu menetluses väljuks KrMS § 208 lg 4 p-i 2 eesmärgist, mistõttu tuleb prokuratuuri kohustada menetlust jätkama. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17. Määruskaebuse argumendid ei anna alust Riigiprokuratuuri määruse tühistamiseks ja Riigiprokuratuuri kohustamiseks kriminaalmenetlust jätkama.
18. Esitatud kaebuses on taotletud, et ringkonnakohus tutvuks kaebuse lahendamisel Ä kriminaalasjas nr 24274050078 antud ütluste ja Ä videosalvestisega. Lisaks sellele on kaebuses taotletud, et ringkonnakohus kohustaks Riigiprokuratuuri koguma ja esitama ringkonnakohtule helisalvestise, mille Q enda väitel tegi
19. märtsil
20. a kell 17.11 paiku hädaabinumbrile helistades, Q
21. aprillil 2024.a kl 11.57 politseiuurija NTle saadetud e-kirja koos selle lisaks oleva kuvaritõmmisega, Q
22. aprillil 2024.a kell 09.43 politseiuurija NTle saadetud e-kirja ning sündmuskohale saabunud politseiametnike vormikaamerate videosalvestised. Sellega seoses märgib ringkonnakohus, et küsis sündmusest ja selle kohta kogutud tõenditest võimalikult parema ülevaate saamiseks prokuratuurilt välja nii Ä suhtes alustatud kriminaalmenetluse 24274050079 kui ka X suhtes alustatud kriminaalmenetluse 24274050078 materjalid. Viimane sisaldab nii Q videosalvestist, Qe Häirekeskusele tehtud kõne helisalvestist ja stenogrammi, Q politseiuurijale saadetud e-kirju kui ka politseiametnike vormikaamerate videosalvestisi. Kuna see ei mõjuta otsustust, kas kriminaalmenetlust tuleb jätkata, ei näe ringkonnakohus vajadust eraldi lahendada küsimust, kas kriminaalasja nr 24274050078 toimikus olevad tõendid peaksid olema ka kriminaalasja 24274050079 toimikus. Veel on kaebuses taotletud, et ringkonnakohus kohustaks Riigiprokuratuuri kuulama üle X ja W ning esitama ülekuulamise protokollid ringkonnakohtule. Ringkonnakohus tõdeb, et vastavalt KrMS § 208 lg 4 p-le 2 on ringkonnakohtul õigus anda Riigiprokuratuurile korraldusi 8 1-24-4003 täiendavateks menetlustoiminguteks. Praegusel juhul ei näe ringkonnakohus selleks aga vajadust. X on kirjeldanud oma versiooni väidetavast ründest piisavalt põhjalikult Häirekeskusele tehtud telefonikõnes ja kuriteokaebuses. Kuivõrd ringkonnakohtu hinnangul annavad kogutud tõendid sündmusest piisava ülevaate, et hinnata, kas Q tegevuses on kuriteo tunnuseid, ei pea ringkonnakohus ka vajadust lasta kaebuse lahendamiseks üle kuulata W. Ühtlasi pole alust kohustada prokuratuuri menetlust jätkama pelgalt põhjusel, et X ja W on üle kuulamata. Nagu Riigiprokuratuuri määruses märgitud, ei ole kannatanu ülekuulamine kohustuslik. Ka kellegi tunnistajana üle kuulamiseks on põhjust vaid juhul, kui kriminaalasja lahendamiseks on vaja koguda teavet. See, kas menetlust on põhjust jätkata, sõltub omakorda sellest, kas kogutud tõenditest nähtuvad kuriteokaebuses kirjeldatud kuriteo tunnused või mitte. Kui tõendid kuriteokaebuse väiteid ei toeta, nagu on leidnud menetlejad, ei ole menetluse jätkamiseks alust. Kokkuvõttes tähendab see, et X ja W üle kuulamine sõltub sellest, kas menetlust on põhjust jätkata, mitte vastupidi.
23. X kuriteokaebuse alusel alustati kriminaalmenetlust

§ 121

lg 1 järgi selles, et Q lõi XXX XXX maaüksusel paikneval teel ATV-ga sõitnud Xt vastu vasakut kätt ja keha, põhjustades valu ja tervisekahjustuse: hematoomi käelabal. Riigiprokuratuuri määruses on mööndud, et „füüsiline kontakt Q ja ATV-l istuva X vahel toimus“ ning Xl fikseeriti järgmisel päeval raviasutuses „vasakul labakäel 4x3 cm hematoom“. Võimalust, et hematoom tekkis Q teo tulemusel, Riigiprokuratuuri määruses välistatud pole. Samas ilmneb Riigiprokuratuuri määrusest, et riigiprokurör ei nõustunud X väitega, nagu oleks Q Xt löönud. Riigiprokuratuuri määrusest võib aru saada, et sisuliselt on nõustutud vaidlustatud määruses tuvastatud asjaoludega, mida ei peetud vajalikuks üle korrata (p 3.1.). Menetluse lõpetamise määruse kohaselt „on video põhjal järeldatav, et kuna ATV liigub Qst mööda väga lähedalt, puutuvad X ja Q minimaalselt kokku. Ütluste järgi on puutumuses X kinnastatud vasak käsi ja Q vasak käsi (paremas käes on filmiv mobiiltelefon), mida saab järeldada ka videosalvestuse järgi“. Kokkuvõttes leidis riigiprokurör, et tuvastatav pole, et Q oleks tekitanud Xle tahtlikult füüsilist valu ja/või tervisekahjustuse. Ühtlasi leidis riigiprokurör: „Salvestiselt nähtu ei kinnita ka X väidet nagu oleks ta tugevalt põrkunud vastu W ja viimasele seeläbi valu tekitamist. Ka W kehakeel ei viita mingile valu tekitavale tegevusele tema suhtes – pole valuaistingule iseloomulikku reageerimist (karjatust, haiget saanud kohast kinni haaramist vms).“ Vaieldes vastu riigiprokuröri seisukohale, et Ql ei olnud tahtlust Xle valu tekitada, on kaebuses toodud välja, et „Q ootas kannatanut, teda varitsedes ja soovides kehtestada rusikaõigust“. Ta takistas ähvardaval viisil X edasi liikumist. Sellisel juhul oli tegemist varjatud ründega võrdsustatud teoprovokatsiooniga, kui eemalduvale isikule tekitatakse valu ja tervisekahjustuse näiliselt tema enda tegevuse – põgenemise – tulemusena. Q on rünnanud kannatanut ettekavatsetult. Sellega seoses juhib ringkonnakohus esiteks kannatanu esindaja tähelepanu sellele, et teo kui süüteokoosseisu tunnuse kontekstis on asjakohatu rääkida teoprovokatsioonist. Teoprovokatsioon on hädakaitsega seotud õiguslik termin, kuuludes seega õigusvastasuse tasandi juurde. Küsimus, kas Q käitumine võis olla käsitatav teoprovokatsioonina, tõusetuks niisiis alles pärast seda, kui on tuvastatud, et ta on pannud toime kuriteokoosseisule vastava teo. 9 1-24-4003 Just hädakaitse ja teoprovokatsiooni kontekstis on käsitletud küsimust, kas filmimine võib olla provotseeriv tegevus. Kuidas saaks filmimine näidata seda, et filmijal oli tahe vastaspoolt füüsiliselt rünnata, jääb aga kaebusest selgusetuks – filmides looks filmija ju võimaliku tõendi ka enda vastu. Mis puutub aga väitesse, et Q tahtlust tekitada Xle valu ja tervisekahjustus näitab see, et ta varitses X Q, siis ringkonnakohtu hinnangul pole ka selliseks järelduseks alust. Kriminaalasja 24274050078 aluseks oleva Q kuriteoteate protokolli kohaselt on Q seisukoht, et X ei või tema maal sõita, ja nähes Xt sõitmas, tahtis ta küsida, kas info, et ta ei tohi seal sõita, pole temani jõudnud. Seda kinnitab ka Q telefoniga tehtud videosalvestis. Viimast võibki pidada keskseks sündmuste käiku kajastavaks tõendiks. Mis puutub kaebaja väidet, et videosalvestis on töödeldud, siis ringkonnakohtu hinnangul on riigiprokurör ammendavalt selgitanud, miks on salvestis tõendina usaldusväärne. Esitatud kaebuses on lihtsalt korratud väidet, et video on töödeldud, ilma et Riigiprokuratuuri argumentidele oleks sisulisi vastuväiteid esitatud. Lisaks ei ole Riigiprokuratuurile ega ringkonnakohtule esitatud kaebuses selgitatud, mis on see teave, mis on kannatanu hinnangul salvestiselt välja jäetud. Salvestise alguses pärib filmija: „Kirjad ei jõua kohale vä?“ Ei saa eitada, et selline pöördumine on konfliktne (sama kehtis aga ka X kohta, kes veel enne kommenteeris: „Eriline kuradi idioot, noh. No vaata teda.“), kuid see ei tähenda veel, et ta oleks plaaninud füüsilist konflikti. Fakt on see, et ainus füüsiline kokkupuude Q ja X vahel oli siis, kui X edasi sõita soovides ATV-ga Qst mööda trügis. Salvestiselt pole näha, et Q oleks mingil moel väljendanud valmisolekut Xt füüsiliselt rünnata. Ka ei pea ringkonnakohus eluliselt usutavaks kaebuses esitatud väidet, nagu olekski Q plaan olnud provotseerida Xt talle otsa sõitma, et siis omakorda viimase suhtes vägivalda tarvitada (videosalvestisest nähtuvalt möödus ATV Qst nii lähedalt, et kokkupuude oli vältimatu; seda kinnitab ka videolt

1. sekundil nähtav Q vasaku jala asukoht ATV kõrval). On raske uskuda, et keegi end vabatahtlikult nii ohtu seab, et provotseerib teist isikut endale mootorsõidukiga otsa sõitma. Pealegi tuleb varasemate menetlejatega nõustudes tõdeda, et salvestiselt paistev ei viita sellele, et oleks Q ka siis Xt löönud. Kuigi liigutus ise kaadrisse ei jää, ei ole videolt näha ega kuulda midagi, mis viitaks sellele, et oleks toimunud tugev teist isikut tabanud löök. Pole kuulda löögi heli ega haiget saamisele viitavat reaktsiooni. Ringkonnakohtu hinnangul haakub videolt näha ja kuulda olevaga Q selgitus, et ta püüdis ATVd juhtrauast tõugates endast eemale suunata. Mis puutub kaebuse väitesse, et Q on püüdnud oma tegu varjata või pisendada, esitades erinevaid väiteid selle kohta, kas ta võttis juhtrauast kinni või mitte, siis ei ole see selline vastuolu, mis seaks Q versiooni tervikuna kahtluse alla. Inimese mälu ei ole salvestis, mis kajastab kogu sündmuste käigu ammendavalt ja objektiivselt. Seetõttu on mõningased vastuolud ja ebaselgused mõistetavad. Ühtlasi jääb arusaamatuks, kuidas avaldub ses vastuolus oma teo varjamine, kui ka X ei ole heitnud Qle ette ATV juhtrauast kinni võtmist ning seda, et ta käsi võis minna vastu X kätt, ei eita Q ka ütlustes, milles ta väitis, et juhtrauast kinni ei võtnud. Märkimata ei saa jätta, et oma versiooni juhtunust on muutnud ka X: hiljem esitatud versioonis kirjeldab ta Q väidetavat rünnakut intensiivsemana. Häirekeskusele helistades ütles X, et kallaletung seisnes selles, et Q tõukas teda nii, et tema põrkas tema taga istunule otsa. Kuriteokaebuses on ta aga väitnud, et tundis äkki tugevat lööki vastu keha ja kätt, toonitades veel kord, et löök oli tugev. Ta tundis tugevat valu ja paiskus vastu poega, kes sai samuti 10 1-24-4003 korraliku löögi. Ringkonnakohus tõdeb, et kõrvutades neid väiteid videolt nähtava ja kuuldavaga, on põhjendatud riigiprokuröri seisukoht, et X esitatud sündmuste kirjeldus on liialdatud ja enda kasuks tõlgendatud, mis muudab tema väited ebausaldusväärseks. Seda hinnangut ei kummuta kaebuses esitatud valu tundmist ja tervisekahjust puudutavad argumendid. Kui riigiprokurör leidis, et salvestiselt ei ole näha-kuulda haiget saamisele viitavat reaktsiooni, siis kaebuse kohaselt näitab seda X karjumine, et „tuled mulle kallale“. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Selline karjumine ei ole tüüpiline valuväljendus, pigem väljendatakse nii ärritust (mida näitab seegi, et X kordab edasi sõites veel „… sa tuled mulle kallale, haige vend!“). Ühtlasi on see, et konfliktses olukorras niimoodi oma hinnangust toimunule teada antakse (st deklareeritakse et mingit füüsilist kokkupuudet võetakse rünnakuna), kohtu kogemuse järgi tavaline. Kaebuse kohaselt näitab seda, et Q pani X suhtes toime tahtliku kehalise väärkohtlemise, viimase tõsine tervisekahjustus – hematoom, mis oli nii suur, et valvearst määras röntgeni, kahtlustades seega luumurdu. Ringkonnakohus nendib, et kahetsusväärselt pole kriminaalasjas hematoomist fotot ja ainus tõend selle kohta, milline hematoom Xl oli, on ambulatoorne epikriis. Selle tõttu ei pea ringkonnakohus perspektiivikaks tervisekahjustuse tekkemehhanismi välja selgitamiseks menetluse jätkamist ja kohtuarstliku ekspertiisi määramist. Ambulatoorse ekspertiisi alusel võib siiski öelda seda, et X tervisekahjustus ei olnud nii tõsine, kui seda kaebuses kirjeldatakse. Hematoomi suurus oli 4x3 cm, st hematoomi mõõtmed olid tegelikult suhteliselt väiksed. Hematoom paiknes vasaku käe II metakarpaalluu keskmises ja distaalses (st kaugmises) kolmandikus. Metakarpaalluu on sõrmeluu, II metakarpaalluu nimetissõrme luu. Seega oli sisuliselt tegemist sõrmevigastusega. On mõistetav, et kui sõrm või selle liiges läheb paiste ja tekib hematoom, kontrollitakse, ega luu pole murdunud. Kuigi, nagu öeldud, ei pea ringkonnakohus tõenäoliseks, et kõnealuse tervisekahjustuse tekkemehhamism oleks võimalik välja selgitada, tuleb tõdeda, et selgusetu on see, kuidas selline vigastus kätte ja kehasse tabanud löögi puhul tekkida sai. Küll ei saa välistada sellise vigastuse tekkimist Q ja X füüsilisel kokkupuutel, kui viimane Qst ATV-ga mööda trügis. On võimalik, et selline vigastus tekkis, kui sõrm sai kuhugi vahele jäädes muljuda või läks X ja – kaebaja väitel suurt kasvu ja suure massiga – Q kokkupuutel n-ö tagurpidi. Kriminaalmenetluses tuleb tõlgendada kõrvaldamata kahtlused vastavalt KrMS § 7 lg-le 3 kahtlustatava või süüdistatava kasuks. Seega praegusel juhul tuleb just lähtuda võimalusest, et X tervisekahjustus tekkis tema ja Q juhuslikust kokkupuutest, kui X trügis ATV-ga Qst mööda, viimane aga üritas ATV-d endast eemale suunata. Kokkuvõtvalt nendib ringkonnakohus, et välistada ei saa, et Q tegevus (ATV endast eemale suunamine) oli põhjuslikus seoses X hematoomi ja paistetuse tekkimisega (kumulatiivselt X enda tegevusega, sest nende kokkupuude oli tingitud sellest, et X trügis ATV-ga temast mööda) ja sellise tervisekahjustuse põhjustamine tekitas ka valu. Küll aga puudus Ql sellisel juhul tervisekahjustuse ja valu tekitamiseks tahtlus. Ringkonnakohus nõustub riigiprokuröriga ka selles, et videolt ei ole näha, nagu oleks X tugevalt põrkunud vastu Wt. Samuti peab paika riigiprokuröri väide, et W reaktsioon ei viita sellele, et 11 1-24-4003 ta tundis valu (polnud karjatust, haiget saanud kohast kinni haaramist vms). Kaebuses on sellele vastu väidetud, et videosalvestisele on jäänud ka hetk, kui tagumine ATV-l kannatanu taga istuv meesterahvas „liikus FFFd löögist tagasi“. Samuti on leitud, et kuna politsei ei suutnud tuvastada, kes löögi ajal mida karjub, pole teada, kas karjuti valust või ehmatusest. Ringkonnakohus, olles vaadanud videosalvestist korduvalt nii normaalkiirusel kui aeglustatult, leiab, et esitatud väide pole täpne. Märkida tuleb, et konkreetselt väidetava löögi hetkel jäävad ATV-l olijad kaadrist välja. Seejärel on näha ATV-l taga istunud meest kehaga kergelt filmija poole nihutamas ja käega tema poole vehkimas. Tegemist ei ole liigutusega, mis viitaks sellele, et isik on äsja tugevalt ja valusalt pihta saanud, samahästi võis sellele liigutusele eelneda lihtsalt Qst eemale tõmbumine. Märkida tuleb sedagi, et kui ATV-ga hakati Qst mööduma, oligi video kohaselt W keha kallutatud Qst eemale – ta vaatas üle X parema õla. Kuigi pärast väidetavat lööki rääkisid kõik asjaosalised samaaegselt, nii et kogu jutt pole selgelt eristatav, on osaliselt kuulda W sõnad, kes küsib „Mis te teete?“. Nii tema intonatsioon kui ka kehakeel väljendavad pigem nördimust kui valu. Kuna olemasolevad tõendid ei osuta sellele, et X oleks paiskunud niimoodi vastu Wt, et see oleks põhjustanud valu, ja et W oleks kuidagi haiget saamisest märku andnud, ei ole alust jätkata menetlust uurimaks Wlt, kas ta tundis valu. Lisada tuleb, et isegi kui W sai selle vahejuhtumi käigus haiget, on ka talle valu tekitamise puhul välistatud Q tahtlus. Kui tuvastatav pole juba seegi, et Ql oleks olnud tahtlus tekitada Xle tervisekahjustus ja valu, siis pole alust järelduseks, et tal oli tahtlus tekitada valu Wle sellega, et X läheb talle pihta.
2. Kaebuses heidetakse ette, et prokuratuur ei ole kaalunud teisi kuriteokoosseise, täpsemalt seda, kas Q tegu võiks kujutada endast avaliku korra rasket rikkumist (

§ 263

) või ebaseadusliku vabaduse võtmise katset (

§ 136lg 1 - § 25 lg 1).

8.1. Sellega seoses nendib ringkonnakohus, et Riigiprokuratuurgi on vaidlustatud määruses selgitanud, et

§ 263

lg 1 p 1 koosseisutunnus on vägivald, st

§ 120–121 tunnustele vastav tegu.

Sellest tulenevalt tähendab seisukoht, et tegu ei vasta

§ 121

tunnustele, seda, et see ei saa vastata ka

§ 263lg 1 p 1 tunnustele.

Seetõttu puudub ilmselgelt vajadus pärast

§ 121

lg 1 välistamist eraldi analüüsida seda, kas tegu võiks vastata

§-le 263 lg 1 ple

1. 8.
2. Kohtu hinnangul puuduvad Q tegevuses ilmselgelt ka

§ 136lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseisu tunnuseid.

Olukord, kus isikul on üks tee liikumiseks takistatud, ent muud liikumissuunad on jäänud vabaks, ei moodusta vabaduse võtmist

§ 136koosseisu mõttes (M.

Kurm: § 136 komm. 3.2.

1. – J. Sootak, P. Pikamäe (toim.) Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne, 2021). Videost ei nähtu, et Q takistaks Xl lahkuda. Ta on küll auto peatanud teel asuvas väravas, kuid ta ei takista Xl liikuda, kui see ATV-ga teises suunas lahkuda soovib: ei seisa sõiduki ees ega püüa mingilgi viisil Xt kinni hoida.
2. Kaebusest märkimisväärse osa võtavad argumendid selle kohta, et Xl oli õigus seda teed kasutada, mille kasutamist Q tal takistas. Kaebuse esitaja heidab ette, et Riigiprokuratuur pole kontrollinud X õigust sel maatükil viibida. Kaebusest ei selgu, miks on see küsimus kriminaalmenetluse lõpetamise või jätkamise otsustamisel oluline. Sellele hinnangu andmisel, kas Q teos on kehalise väärkohtlemise tunnused, sel asjaolul, kas Xl oli õigus krundil viibida, tähtsust ei ole. See, kas Ql oli õigus keelata Xl teed kasutada, võiks omada tähtsust Q käitumise 12 1-24-4003 õigusvastasuse hindamisel. Õigusvastasus on vastavalt

§ 2lg-le 2 deliktistruktuuri teine tasand.

See tähendab, et õigusvastasuse kontrollimiseks tekib vajadus alles siis, kui teo vastavus kuriteokoosseisule on tuvastatud. Praegusel juhul oli aga Riigiprokuratuur seisukohal, et Q tegu ei vasta

§ 121lg 1 kuriteokoosseisule.

Nagu eespool selgitatud, jagab ringkonnakohus seda seisukohta. Seega puudub tegu, mille õigusvastasust hinnata.

1. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et Riigiprokuratuur on võtnud arvesse kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid, arvestades lisatõendite kogumise väljavaateid, ning kontrollinud, kas Q tegevus võis täita mõne teise süüteokoosseisu. Prokuratuuri kriminaalmenetluse jätkama kohustamiseks alust ei ole. Juhindudes KrMS § 208 lg-st 5 jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri
2. juuni 2024 määruse muutmata ja kannatanu esindaja kaebuse rahuldamata. Allkirjastatud digitaalselt 13