← Eesti

2-23-6797/18

Obsah (10)§ 438§ 173§ 162§ 174§ 477§ 138§ 144§ 175§ 218§ 434

2-23-6797 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse kuupäev Rakvere, 31. jaanuar 2024 Tsiviilasja number 2-23-6797 Tsiviilasi Hagihind J. S. ja Mittetulu

) § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

§ 438

lg 1 tulenevalt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus: 1) milles on pooled kasutusõiguse seadmisel kokku leppinud, kas ehitise üldises kasutamises või ehitise üksnes sepikojana kasutamises; 2) kas kostja on rikkunud kasutusõiguse seadmise lepingutest tulenevaid kohustusi; 3) kas esinevad lepingust või seadusest tulenevad alused kasutusõiguse lõpetamiseks. 38. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Käesolevas vaidluses poolte vaheline õigussuhe on tekkinud lepingust. Mõlema lepingu punktides 3.1 toodud kokkleppe kohaselt omanik ja õigustatud isik lepivad kokku seada õigustatud isiku kasuks kinnistule tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus ehitisele. Täiendavaid tingimusi lepingus kokku lepitud ei ole. Seega õiged ei 9

(12)2-23-6797 ole hageja väited, et kasutusõiguste sisuks oli lubada kostjal teha üksnes sepatööd kinnistul. Üldjuhul on sepipada mõeldud sepatööde tegemiseks, kuid pooled ei ole lepingutes piiranud kostja kasutusõigust üksnes sepatööde tegemisega. AÕS § 214 lg 1 järgi kasutusvaldajal on õigus asja vallata ja kasutada. Kuna lepinguga ei ole piiratud, millisel ajal ning mitu korda kuus või nädalas ning millistel kellaegadel võis kostja kui õigustatud isik kasutusõigust realiseerida, siis kostjal on õigus kasutada ehitist igal ajal oma äranägemise järgi.
  1. Menetluses on selgunud, et tegelikult ei ole hagejad kostjale sepipaja võtit andnud. Võti alguses asus kokkulepitud kohas, kuid pärast võtit enam sinna ei jäetud ja kostjale tehti ettepanek kasutusõiguse realiseerimisest ette teatamiseks. Kuna kasutusõiguse seamise lepingud ei ole kostja kasutusõigust selliselt piiranud, siis kostja poolt sepipaja kasutamata jätmine on tingitud mitte kostja soovimatusest asja kasutada, vaid enamasti hagejate kehtestatud kasutamise piirangustest. Vastuseks hageja 2 02.06.2021 nõudekirjale isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu lõpetamiseks 18.06.2021 S. P.-M. notaribüroosse ilmumisele või isikliku kasutusõiguse tähtsust mittekaotamisest teatamisele (dtl 37-40) on kostja juba 09.06.2021 vastanud, et ei nõustu hageja 2 väidetega pikema aja jooksul sepipada kasutamata jätmise kohta. Kostja teatas, et käis kevadel ja valmistas neli nuga ja ka nugadele vutlarid. Samuti vastas kostja, et temal kui kasutusvaldajal puudub hagejaga 2 leping kuna hageja 2 ei ole seda suutnud teha 10-ne kalendrikuu jooksul. Kostja ei ole sepipajas midagi olulist ümber kujundanud. Kostja rõhutas, et niikaua kui sepipada kasutatakse peale sepatöö ka muudeks avalikeks üritusteks ja töötubadeks, oleks meelevaldne nõuda ainult kostjalt vajalike paranduste ja uuenduste tegemine. Kostja heitis hagejale 2 ette elektrikatkestusest teatamata jätmist, millest tingituna sõitis kostja 08.05.2021 Võsule, et sepipada koristada, kuid kohale tulles selgus et sepikojas ei olnud elektrit. Kostja teatas, et hageja 2 viis ära katusel oleva redeli (dtl 41-45). Kohtuistungil hageja 1 on kinnitanud katuselt redeli äraviimist, kuid lubanud vajadusel seda tagasi tuua (dtl 138). Sellega on kohus tuvastanud, et kostja on nii kohtumenetluses ja ka menetluse väliselt toimunud kirjavahtuses on teatanud, et tal endisel on huvi kasutusvalduse vastu ja ta ei ole nõus kasutusvalduse lõpetamisega.
  2. Lisaks eelmises punktis toodule, puudub alus ka mõislikult eeldada, et kasutusvaldaja loobub tema kasuks seatud tasuta kasutamisõigusest. Kasutusõiguse lõpetamist taotlevad hagejad kui kinnisasja omanikud. Hagejate viidatud AÕS § 212 lg 2 punkti 1 kohaselt kinnisasja omanik võib nõuda kasutusvalduse lõpetamist, kui kasutusvaldus on kaotanud kasutusvaldaja jaoks igasuguse tähtsuse. Viidatud sätte kohaldamisel on oluline tuvastada, et esiteks, asjaolud, millede tõttu kostjal kasutusvalduse seadmise ajal huvi esines, on ära langenud, ja teiseks, kasutusvaldajal vastava huvi tekkimist tulevikus enam ei saa mõistlikult eeldada. Maakohtu arvates hagejate väited, et nugade valmistamine ei ole sepatöö ning et kostja ei ole pärast 2021.a ka nuge valmistanud, ei ole kostjal kasutusvalduse jätkamise vastu huvi puudumise tõendavaks asjaoluks. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-46-08 10.06.2008 tehtud otsuse punktis 12 asunud seisukohale, et arvestades praegusel juhul ka kasutusvalduse väga pikka aega ja selle seadmise asjaolusid, ei saa kasutusvaldaja tegevusetusest 3-4 aasta kestel järeldada, et kasutusvaldus on kasutusvaldaja jaoks kaotanud igasuguse tähtsuse. Maakohtu arvates, isegi kui kostja ilma igasuguste mõistlike põhjusteta ei oleks kasutusõigust kasutanud, ei annaks see hagejatele õigust tähtajatu kasutusõiguse lõpetamiseks, mis hagi esitamise seisuga oli kestnud vähem kui 6 aastat.
  3. 22.11.2023 esitatud seisukohas on hageja asunud seisukohale, et kuna hoonestusõigus on seatud
  4. aastaks, siis isiklik kasutusõigus on seatud kuni hoonestusõiguse lõppemiseni, sest see on piiratud kostja elueaga. Kuna kasutusõiguse seadmise ajal oli kostja
  5. aastane ja Eesti meeste oodatav eluiga oli Statistikaameti andmetel
  6. aastal 73,6 aastat, siis kasutusõiguse seadmisel sai eeldada, et seda 10
(12)2-23-6797 ei seatud pikemaks kui 18,6 aastaks. Hagejate hinnangul tuleb arvestada ka kostja tegelikku võimekust sepatöid teha, st kõrges vanuses ja east tingitud terviseprobleemide korral ei oleks eluliselt usutav, et kostja saaks ja teeks sepatöid kui füüsilist jõudu nõudvat tööd kuni 73,6 eluaastani. Kohus ei nõustu ka hagejate selliste väidetega, sest nendest ei ole võimalik järeldada, et kostja kaotas võimet sepatööd teha. Lepinguga määratud kasutusvalduse tähtajatus ei võimalda lugeda lepingu sõlmimisest läinud 6 aastat kasutusõiguse lõpetamist õigustavaks asjaoluks. Hagejad on teinud kostjale takistusi ehitise kasutamisel, on seadnud tingimusi võtme saamiseks, kasutamisest ette teatamiseks, mis omakorda on piiranud kostja poolt kasutusõiguse teostamist. Poolte esitatu alusel saab järeldada, et neil tegelikult on tekkinud erinevad arusaamised kostja poolt asja kasutamise viisis ja korras, kuid menetluses esitatu alusel ei võimalik isegi kaudselt järeldada, et kostja on kaotanud huvi kasutusõige vastu. Sellepärast kohus jätab hagi rahuldamata. Kohus ei nõustu ka hagi rahuldamisega kohustades kasutusõiguse lõpetamisel hagejaid solidaarselt hüvitama kostjale isikliku kasutusõiguse väärtus selle kustutamise eest hagejate arvutatud summas 2 935.36 eurot. Kostja on menetluses ja ka kohtuistungil avaldanud, et kostja ei ole kaotanud huvi sepatööde tegemise vastu. Kostja ei ole hagejate pakutud hüvitise suurusega nõus, põhjusel et samaväärse sepipada leidmine on võimalik hinnaga umbes 20 000 eurot. Olukorras, kus kostja huvi kasutuvalduse vastu ei ole vähenenud, jätab kohus ka kasutusvalduse selle lõpetamise eest hüvitist mõistes lõpetamata. 42. Hagejad on leidnud, et kostja ei taga sepipada korda. AÕS § 218 lg 1 tulenevalt kasutusvaldaja on kohustatud säilitama asja senise majandusliku otstarbe ning kasutama seda korrapäraselt ja heaperemehelikult. Ta ei või asja oluliselt muuta ega ümber kujundada. Poolte vahel ei ole kasutuskorda määratud ja kostja ei ole asja saanud kasutada vastavalt oma nägemisele iseseivalt. Kostja vastuväidete järgi kasutusõiguse realiseerimine on takistatud hagejate seatavate takistuste ja nende poolt kinnistul korraldavate ürituste tõttu. Maakohtu arvates sellises olukorras ei ole võimalik asuda seisukohale, et kostja on AÕS § 218 lg 1 sätestatud kohustuse rikkunud. Hagejad saavad selle rikkumist kostjale ette heita kui kostja ka ilma takistusteta sepipada ei korista ja ei taga selle tavapärase kasumiseks vajaliku korda. Menetluskulud 43.

§ 173

lg 1 esimese lause järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 162lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi jäetakse rahuldamata, siis jätab kohus menetluskulud hagejate kanda. 44. Kostja on esitanud avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks kohtulahendis sisalduva kulude jaotuse alusel vastavalt

§ 174lg 1 ls 1.

Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7).

§ 138

lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144p 1 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulud kohtuväliseks kuluks. 11

(12)2-23-6797 45.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt. Käesolevas tsiviilasjas esindas kostjat

§ 218lg 1 p 2 sätestatud nõuetele vastav esindaja.

46. Asja materjalidest nähtub, et kostja esindaja on esitanud kohtule: 1) 29.05.2023 vastuse hagiavaldusele; 2) osalenud 06.11.2023 toimunud kohtuistungil, mis kestis 1 tund, 3) 04.12.2023 seisukoha hageja 21.11.2023 menetlusdokumendile. Kostja taotleb menetluskulude väljamõistmist kokku summas 475 eurot, s.h hagimaterjalidega tutvumine, kliendi konsultatsioon – 1 tund, tasu 95 eurot, 2 hagiavaldusele vastuse koostamine ja esitamine – 3 tundi, tasu 285 eurot ja kliendi konsultatsioon hagejate täiendavate materjalide esitamisel – 1 tund, tasu 95 eurot. 47.

§ 174

lg 1 esimeses lausest tulenevalt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Menetluskulude rahalise suuruse määramine kujutab ennast kohtu diskretsiooniõigust. Kohus ei analüüsi iga nimekirjas oleva menetluskulu vajalikkust ja põhjendatust eraldi, vaid annab kogumis hinnangu esitatud menetluskuludele suurusele.

  1. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, nr 3 2-1-92-13, p 14) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, nr 3 2-1-93-13, p 12). Seega on kostja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Küll aga ei nõustu kohus kostja 31.05.2023 arve 183456 (dtl 130) alusel konsultatsiooni eest nõutava summaga 45 eurot. Sama kuupäeva arve nr 183456 (dlt. 131) alusel hagiavalduse esitamise eest nõutava summaga 285 eurot kohus nõustub. Kostja ei nõua tasu istungil osalemise eest ja pärast istungit tehtud menetlustoimingute eest. Sellepärast kohus nõustub kostja 31.08.2023 arve 189834 alusel nõutava summaga 95 eurot. Lähtudes eeltoodust, menetluskulude ettenähtavuse printsiibist ja kostja poolt esitatud menetluskulude nimekirjadest, leiab kohus, et kostja lepingulise esindaja põhjendatud kulud on kokku 390 eurot (285 + 95), milles sisaldub käibemaks.
  2. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt.

/digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 30.05.2024 kohtuotsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata. Riigikohtu 09.09.2024 kohtumäärusega jäeti kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. 31.01.2024 kohtuotsus 2-23-6797 jõustus 09.09.2024 Riigikohtu kohtumäärusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne referent 12

(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.