lg 1 järgi Süüdistatav V.I , isikukood XXX, elukoht xxxx; Eesti Vabariigi kodanik; keskeriharidus; emakeel eesti keel; töötu; varem väärteokorras karistamata, kriminaalkorras karistatud 1-l korral - 10.10.2011 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt
järgi rahaline karistus 96 eurot Kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban RESOLUTSIOON: Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, § 254, kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada V.I
lg 1 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 60 (kuuekümne) päevamäära ulatuses, s.o summas 600 (kuussada) eurot.
lg 1 ja 3 alusel mõista rahalise karistuse tasumine ositi alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe aasta jooksul igakuiselt vähemalt 50 eurot. Rahaline karistus tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB Pank), nr EE502200221014193355 (Swedbank), nr EE401700017002872300 (Luminor Bank), nr EE873300333499990003 (Danske Bank) viitenumbriga 99917400007998 ning selgitusega: „V.I, 1-17-6717, rahalise karistuse osamakse“. Kui rahalise karistuse osamakse pole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täies ulatuses täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista V.I-lt menetluskuluna sundraha summas 705 (seitsesada viis) eurot riigituludesse. 1 KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista V.I-lt menetluskuluna kaitsjatasu 96 (üheksakümmend kuus) eurot riigituludesse vandeadvokaadi Arvo Suubani poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulud kokku summas 801 (kaheksasada üks) eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Luminor Bank EE401700017002872300 või Danske Bank EE873300333499990003, viitenumbriga 99917700067502 ja selgitusega: „V.I , 1-17-6717, menetluskulud“. Kui menetluskulud ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: Süüdistataval ja kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I Kuriteo asjaolud V.I olles hoiatatud teadvalt valeütluste andmise eest, andis Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas 15.03.2016 tunnistajana kriminaalasjas 1-15-10435 valeütlusi tõendamiseseme seisukohalt oluliste asjaolude kohta, soovides päästa K. V kriminaalvastutusest. Ta kinnitas seda, et K. V on tema sõber, ja sündmusi, mille kohaselt
V ja tunnistajate A. L, A. K ja V.I ütlused on ebausaldusväärsed, kuna need on ebaloogilised ja eluliselt mitteusutavad ja ei haaku asja kohtuliku uurimise käigus kogutud muude tõenditega. Seega V.I , andes kohtumenetluses tunnistajana teadvalt valeütlusi, millega rikkus õigusmõistmise põhimõtteid, pani toime
2 III Prokuröri ettepanek: Prokurör teeb ettepaneku tunnistada V.I süüdi
lg 1 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 60 päevamäära ulatuses, s.o summas 600 eurot.
lg 1 ja 3 alusel mõista rahalise karistuse tasumine ositi alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe aasta jooksul igakuiselt vähemalt 50 eurot. IV Kohtu põhjendused: KrMS § 251 lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. KrMS § 253 p 1 kohaselt kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest, teeb kohtunik pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist kohtuotsuse käskmenetluses käesoleva seadustiku § 254 järgi. KrMS § 254 lg 1 sätestab, et kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse. Kriminaalasi ning süüdistusakt V.I süüdistuses saabusid kohtusse 12.07.
lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava V.I puhul karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.
lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära.
lg 2 kohaselt rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot. Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on V.I puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega. Kohus on seisukohal, et asjaoludele tuginedes tuleb V.I süüdi tunnistada
lg 1 järgi ning karistuseks mõista talle rahaline karistus 60 päevamäära ulatuses ehk 600 eurot arvestades
Kohus nõustub prokuröri ettepanekuga ja vastavalt
lg 1 ja 3 määrab rahalise karistuse 3 tasumise ositi alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe aasta jooksul igakuiselt vähemalt 50 eurot. IV Kohtu seisukoht menetluskulude osas: KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, s.t 705,00 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 96,00 eurot. Menetluskulud kokku summas 801 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.