1-22-1957/50

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2024, Tartu Kriminaalasja number 1-22-1957 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Aarne Sarjas ja Mario Truu Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. juuli 2024 määrus Dmitrii Neculcea (isikukood: 39111090292; Moldova, Rumeenia ja Venemaa kodanik) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Dmitrii Neculcea kaitsja vandeadvokaat Valeriy Gimaev, määruskaebus Dmitrii Neculcea, määruskaebus Menetluse vorm kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Tühistada Viru Maakohtu
4. juuli 2024 määrus ja vabastada Dmitrii Neculcea temale Tartu Maakohtu
5. juuli 2022 otsusega kriminaalasjas nr 1-22-1957 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi.
6. Jätta Dmitrii Neculceale tema Eestist väljasaatmise tõttu kohaldamata. käitumiskontroll
7. Määrata Dmitrii Neculceale katseaeg kuni karistusaja lõpuni, s.o
8. veebruarini
10. Määruskaebused rahuldada. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on prokuratuur). PÕHIOSA Menetluse käik
11. Tartu Maakohtu
12. juuli 2022 otsusega tunnistati Dmitrii Neculcea süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p 1 järgi ja teda karistati 5 aasta 4 kuu pikkuse vangistusega. Karistuse kandmise alguseks loeti
13. oktoober
14. Kohtuotsus jõustus
15. jaanuaril
17. Viru Vangla esitas
18. juunil 2024 Viru Maakohtule materjalid, otsustamaks D. Neculcea ennetähtaegse vabastamise üle elektroonilise valve kohaldamisega. Vangla toetab D. Neculcea vabastamist tingimusel, et viimane saadetakse kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 426 lg 3 alusel Eestist välja. Samal seisukohal on prokuratuur. Maakohtu määrus
19. Viru Maakohtu
20. juuli 2024 määrusega jäeti D. Neculcea tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtumääruses esitatud põhjendused olid lühidalt sellised.
21. D. Neculcea on kandnud ära enam kui poole oma karistusest. Ta soovib minna elama Moldovasse. Hoolimata sellest, et D. Neculcea saadetakse Eestist välja, eeldab tema vabastamine KarS § 76 lg 4 eelduste täidetust.
22. On positiivne, et D. Neculcea täidab täitmiskava. Ta on vanglas olles töötanud koristaja ja toidujagajana. Kinnipeetav osales riskikäitumist puudutavatel grupivestlustel. Ta ei ole rikkunud vangladistsipliini. Sellest hoolimata lähtub temast uute kuritegude oht.
23. D. Neculcea pani toime raske rahvatervisevastase kuriteo: ta tõi kooskõlastatult väljaspool Eestit tegutsenud isikutega Eestisse 105 kg kanepist valmistatud hašišit eesmärgiga toimetada see edasi Venemaale. Vangla iseloomustuse kohaselt on D. Neculcea kõrgohtlik. D. Neculcea lootis teenida hõlptulu ja võib seda soovida edaspidigi. Sellisele soovile viitab ka asjaolu, et D. Neculcea enne kuriteo toimepanemist ei töötanud, vaid oli oma sõnul mitu kuud abikaasaga pulmareisil. D. Neculceal on vaid keskharidus – ühtegi eriala ta omandanud ei ole. D. Neculceal on tema enda sõnul Moldovas töökoht, ent see väide on paljasõnaline. Süüdimõistetul on Moldovas küll elukoht ja lähedaste toetus, kuid need asjaolud ei pruugi olla tema õiguskuulekaks käitumiseks piisavad. Samas elab tema abikaasa D. Neculcea väitel Itaalias. Enne oma kuritegu aga elas D. Neculcea oma sõnul üksinda peamiselt Venemaal. D. Neculcea kuritegu oli pikalt ette planeeritud ja selle põhjal saab öelda, et D. Neculcea suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud. Vangla iseloomustuses tuuakse esile, et D. Neculceal on kuritegelikud hoiakud: ta ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ega ole näinud mõtet oma käitumist teiste heaolu nimel piirata. Kuriteo asjaolud viitavad sellele, et tal on vähene empaatiavõime. Neid asjaolusid arvestades pole kindel, et D. Neculcea käitub edaspidi õiguskuulekalt ja seetõttu ei saa teda vabastada. Määruskaebused
25. juulil 2024 esitas D. Neculcea kaitsja vandeadvokaat Valeriy Gimaev Viru Maakohtu
26. juuli 2024 määruse peale kaebuse, milles märgib kokkuvõtvalt järgnevat. Maakohus tegi kaalutlusvea: ta vastandas D. Neculcea ennetähtaegse vabastamise kasuks rääkivate rohketele teguritele ainult kuriteo toimepanemise asjaolud. Vangla peab D. Neculcead küll kõrgohtlikuks, ent toetab ikkagi tema vabastamist. D. Neculcea osaleb täitmiskava täitmisel. Vangistuses on ta olnud tööga hõivatud. Ta osales grupiviisilistel vestlustel riskikäitumise tagajärgedest. D. Neculceale on tema vabanemisel tagatud elukoht ja toetav lähikondsete võrgustik. D. Neculcea põhjendas usutavalt seda, et tal on vabanemise järgselt töökoht. D. Neculcea käitumine vangistuse ajal on olnud korrektne. D. Neculcead ei ole varem kriminaalkorras karisatud. Ta pani toime vaid ühe kuriteo. D. Neculcea on väljasaadetav. Eestisse ta tagasi ei pöördu. Sellest lähtuvalt tuleks D. Neculcea ennetähtaegselt vabastada. 2
28. augustil 2024 esitas määruskaebuse ka D. Neculcea ise, märkides lühidalt järgmist. Kinnipeetav palub end vabastada. Ta on valesti käitunud ja kahetseb tehtut. Ta tahab olla koos oma perega. Enam ta kuritegusid toime ei pane. Ringkonnakohtu seisukoht
29. D. Neculcea on kandnud ära poole talle mõistetud vangistusest – nagu KarS § 76 lg 2 p 1 ennetähtaegse vabastamise ühe eeldusena ette näeb.
30. Üldreeglina tuleb kinnipeetava suhtes tema ennetähtaegse vabastamise korral kohaldada käitumiskontrolli – vt KarS § 74 lg 5 ls
31. Käitumiskontrolli üks tingimus on KarS § 75 lg 1 p 1 järgi see, et vabastatu elab kohtu määratud alalises elukohas. Niisiis ei saa reeglina vabastada ennetähtaegselt niisugust kurjategijat, kellel elukohta ei ole (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus nr 1-15-2671/174, p 7). Kõne alla saab tulla üksnes elukoht Eestis, sest välismaal elava inimese suhtes Eesti riik (tõhusat) kontrolli teostada ei saa. D. Neculceal Eestis elukohta pole, mistõttu ei ole tema puhul ennetähtaegse vabastamise kõik formaalsed eeldused täidetud. Reeglina tuleks niisugusel puhul edasine kontroll lõpetada, sest inimese ennetähtaegne vabastamine niikuinii võimalik ei ole. KrMS § 426 lg-s 3 on siiski nähtud ette erand n-ö tavakorrast. Selle sätte kohaselt võib täitmiskohtunik loobuda süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise korral käitumiskontrolli kohaldamisest, kui süüdimõistetu antakse välja välisriigile või saadetakse riigist välja. D. Neculcead tuleb toimikumaterjalide kohaselt pidada Eestist väljasaadetavaks isikuks – tema kui Moldova kodanik saadetakse Moldovasse. Väljasaatmise puhul ei pea kurjategijal Eestis elukohta olema – seda sõltumata sellest, kas tegemist on n-ö tavapärase või elektroonilist valvet ette nägeva ennetähtaegse vabastamise menetlusega (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus nr 1-15-2671/174, p 7 ja määrus nr 1-20-1503/111, p 16). Küll aga eeldab KrMS § 426 lg-s 3 sätestatu kohaldamine – nagu maakohus õigesti leidis – et täidetud oleksid KarS § 76 lg-s 4 ette nähtud tavapärased materiaalsed eeldused süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus nr 1-15-2671/174, p 13). Eelöeldut silmas pidades ei saa pidada õiguslikult korrektseks vangla iseloomustuses avaldatud seisukohta: D. Neculcea vabastamist saab toetada (vaid) tingimusel, et viimane saadetakse Eestist välja. Kui isikust lähtub piisavalt madal uute kuritegude oht (vt selle kohta all), on ta vaja vabastada, sõltumata sellest, kas ta riigist välja saadetakse või mitte. Viimasel juhul – inimene jääb Eestisse – maandatakse edasiste kuritegude (madalat) riski muu hulgas käitumiskontrolli abil.
32. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise kõige olulisem materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid. Mida raskemaid kuritegusid on süüdimõistetult karta, seda väiksem peab uute kuritegude toimepanemise tõenäosus tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema. KarS § 76 lg 4 alusel on kohtul niisugust prognoosi püstitades ulatuslik kaalutlusõigus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
33. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Siiski ei ole see kaalutlusõigus absoluutne: kui maakohus teeb kaalutlusvea, mille tagajärjel jääb kinnipeetav ebaõigesti vabastamata, tuleb ringkonnakohtul sekkuda. Praegusel juhul nii ongi – maakohus on KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid vaagides teinud kaalutlusvea, andes ebaõige hinnangu D. Neculceast lähtuvale uute kuritegude riskile. Sellega on esimese astme kohus rikkunud KrMS § 339 lg 2 mõttes oluliselt kriminaalmenetlusõigust.
34. Maakohus viitas sellele, et D. Neculcea edasine õiguskuulekas käitumine ei ole kindel. Seesugust seisukohta ei saa pidada korrektseks. Mitte ühegi inimese – saati siis kurjategija 3 puhul – ei saa olla kindel, et ta jääb õiguskuulekaks: isegi seni seadust järginud inimesed võivad halbade asjaolude kokkusattumisel panna toime mõne õigusrikkumise. Seetõttu ei tohi retsidiivsusriski hinnates (prognoosides, ennustades) nõuda täielikku kindlust: inimese vabastamiseks piisab sellest, kui tema õiguskuulekas käitumine on tõenäoline.
35. D. Neculcea pani toime (küllaltki) raske kuriteo. Ta üritas transportida Venemaale enam kui 100 kilogrammi hašist. Seda tegi ta ette planeeritult ja koostöös teiste kurjategijatega. Mida raskemaid kuritegusid inimeselt karta on, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema uute kuritegude aset leidmise tõenäosus. Edasiste kuritegude iseloomu ja raskust saab suuresti prognoosida seniste kuritegude põhjal. Seda silmas pidades viitas maakohus õigesti sellele, et D. Neculcea retsidiivseks muutumise võimalusele viitab tema sooritatud kuritegu.
36. Maakohus leidis, et D. Neculcea elutingimused tulevikus ei saa olema optimaalsed: tal ei pruugi olla tööd ja tema abikaasa elab Itaalias. See, et süüdimõistetu abikaasa elab temast lahus, ei võimalda vähemalt üldjuhul eeldada uute narkokuritegude ohtu – seda vähemasti siis, kui kurjategijal endal pole narkosõltuvust (mis võiks teada n-ö üksildusvalu tõttu panna uimasteid tarbima ja see omakorda võiks tingida uued narkokuriteod). Tõele vastab see, et D. Neculceal ei pruugi vabanemisjärgselt (Eestist välja saatmise järgselt) töökohta olla – mingit kinnitust töökohale Moldovas keegi andnud ei ole. Üldjuhul saab tõesti eeldada, et töökoha puudumine kätkeb endas uute kuritegude ohtu – seda eriti olukorras, kus inimene on varem sooritanud kuritegusid varalise kasu saamiseks (nagu D. Neculcea). Samas ei saa seesugust abstraktset ohutegurit pidada ülearu tõsiseks.
37. Ringkonnakohtu hinnangul miski peale eelöeldu – tõsine kuritegu ja töökoha (võimalik) puudumine – D. Neculcea vabastamise vastu ei räägi.
38. Ebaõige on maakohtu viide D. Neculcea kõrgohtlikkusele. See termin tuuakse välja vangla iseloomustuses. Samas pole selles iseloomustuses arusaadavalt selgitatud, mida niisuguse mõiste all silmas peetakse. Kõrgohtlikkuse terminile järgnevad selgitused, mis oleksid paslikud väga paljude narkokurjategijate puhul: isik võib ohustada rahvatervist, võib soovida teenida tulu, võib jätkata suhtlemist teiste kurjategijatega, võib käituda riskivalt jms. Seega näib, et D. Neculcea „kõrgohtlikkuse“ on vangla tuletanud sellest, et D. Neculcea sooritas narkokuriteo. On lubamatu jätta kedagi vabastamata seetõttu, et ta pani toime mingit laadi kuriteo: seadusandja on näinud ennetähtaegse vabanemise võimaluse ette kõigi kuritegude, sh narkokuritegude puhul.
39. Arusaamatuks jääb maakohtu seisukoht, et kuriteo asjaoludest tulenevalt on D. Neculceal vähene empaatiavõime. Empaatia on võime tajuda teiste inimeste emotsioone, tundeid ja vajadusi. Uimastite vedamine pole vahetult seotud ühegi teise inimesega (ohvriga), kelle emotsioone, tundeid ja vajadusi kurjategija rikuks. Tõsi, kaude saab teiste inimestega seostada ka narkokuriteod, sest lõppastmes rikuvad narkootikumid paljude inimeste elu. See seos on aga liiga kaudne, et jaatada narkokurjategijate (tõsist) empaatialünka per se. Vastasel juhul võiks ilmselt öelda, et empaatiavõime on puudulik igal kurjategijal. See aga tähendaks seda, et ennetähtaegse vabastamise menetluses ei saaks empaatiavõimega seonduvat üldse arvesse võtta: see võime oleks alati vähene.
40. Ehkki D. Neculcea kuritegu oli tõsine (vt käesoleva määruse p 13), tuleb siiski silmas pidada seda, et D. Neculcea polnud selles kuriteos – narkootikumide Euroopast Venemaale toimetamine – keskne figuur. Tuleb eeldada, et D. Neculcea oli üksnes n-ö kuller – uimastid 4 hankis keegi teine ja see keegi teine (teised) organiseeris ka selle, kuidas ja kuhu täpselt narkootikumid vedada tuleb. Niisiis ei saa öelda, et D. Neculcea oleks mänginud organiseeritud rahvusvahelises narkokäitlemises olulist rolli – ja ta võiks oma teadmiste, oskuste, kogemuse ja kontaktide tõttu uuesti mastaapset uimastikaubandust organiseerima hakata.
41. Tõsi on see, et D. Neculcea kui Eestiga peale oma kuriteo mitte mingeid sidemeid omava inimese puhul ei saa olla kindel, et ta on enne oma kuritegu – st väljaspool Eestit – käitunud õiguskuulekalt. Kummatigi ei saa ringkonnakohtu meelest eeldada, et D. Neculcea seda teinud pole – st pole võimalik lähtuda sellest, et D. Neculcea on ka varem kuritegusid sooritanud. Millegi sellise väitmiseks peaks olemas olema vähemalt kaudsetki laadi kasvõi mõningal määral konkretiseeritavat infot. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole D. Neculcea kuritegeliku mineviku jaatamiseks piisav süüdimõistetu väide, et ta oli enne Eestis aset leidnud kuritegu mitu kuud pulmareisil – millele maakohus aga D. Neculcea ohtlikkust analüüsides viitab. Isegi kui see fakt vastab tõele, ei võimalda see teha järeldust, et raha selle reisi tarvis pärines kuritegudest või et viidatud reis üldse eeldas väga suurte rahasummade kulutamist. Seetõttu tulebki leida, et D. Neculcea pole varem vangistust kandnud ega isegi mitte kuritegusid toime pannud. See on äärmiselt oluline, kuivõrd annab aluse eeldada, et D. Neculcea kui varem vangistust mitte kandnud inimese puhul on vangistuse täideviimise peamine eesmärk (vt vangistusseaduse § 6 lg 1) täidetud: ta on suunatud õiguskuulekale käitumisele. Seesugust hüpoteesi kinnitab ka tõik, et D. Neculcea on end vanglas pidanud üleval väga hästi: ta on töötanud, osalenud retsidiivsusriske maandavates vestlustes ja järginud vangladistsipliini.
42. Eeltoodust tulenevalt on D. Neculceast lähtuv uute kuritegude toimepanemise risk kriminaalkolleegiumi hinnangul piisavalt madal, et lugeda tema ennetähtaegse vabastamise eeldused täidetuks.
43. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb sellises olukorras KrMS § 426 lg 3 alusel D. Neculcea suhtes käitumiskontrollist loobuda. KarS § 76 lg 5 ja § 78 p 2 alusel tuleb D. Neculceale määrata katseaeg – seda kohtumääruse jõustumisest kuni
44. veebruarini
46. Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 4, tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu
47. juuli 2024 määruse, vabastab D. Neculcea vangistusest tingimisi enne tähtaega ja jätab talle KrMS § 426 lg 3 alusel käitumiskontrolli kohaldamata. Määruskaebused kuuluvad rahuldamisele. (allkirjastatud digitaalselt) 5