1-24-1309/21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus

1. august 2024 1-24-1309 Ingeri Tamm, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Remii Vannus (isikukood 37906285213) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu
2. juuli
3. a määrus Remii Vannus Viru Ringkonnaprokuratuur, esindaja Ragnar Plistkin RESOLUTSIOON Jätta Remii Vannuse määruskaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Remii Vannus tunnistati süüdi ja ta kannab karistust Viru Maakohtu
5. veebruari
6. a otsuse alusel. KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 121 lg 2 p 3 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud algusega
7. november
8. Karistuse lõpptähtaeg saabub
9. veebruaril
11. Viru Maakohtu
12. juuli
13. a määrusega jäeti R. Vannus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Formaalsed eeldused R. Vannuse tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks KarS § 76 lg 1 p 2 järgi on täidetud. Materiaalsed eeldused täidetud ei ole. Karistusaja pikkuse tõttu ei ole R. Vannusele individuaalset täitmiskava koostatud – tema kahjuks seda asjaolu arvestada ei saa. R. Vannuse käitumise vangistuses luges kohus heaks – tal puuduvad distsiplinaarkaristused, ta töötab, osaleb kunstiringis ja õpib kitarri – enesearenguga tegelemine võimaldab vabaduses tähendusrikkamalt elada.
14. Pärast vangistust on R. Vannusel elukoht ning tugiisik abikaasa näol. Samas elas R. Vannus varem samas elukohas ning tal oli lähedase tugi. See ei takistanud tal toimepanemast vara- ja isikuvastast kuritegu, olles eelnevalt edukalt läbinud „Viha juhtimise“. Varavastaste kuritegude toimepanemisest on kujunenud R. Vannuse elustiil. Isikuvastaseid kuritegusidki on R. Vannus varem toime pannud. Seega ei maanda elukoht ja abikaasa toetus uute kuritegude ohtu. R. Vannusel on küll garanteeritud töökoht, ent tal on tasumata nõudeid ligikaudu 40 734 eurot – see raskendab tema vabanemisjärgset toimetulekut. Kindel ei saa olla töösuhte pikaajalisuses. R. Vannus paneb kuritegusid toime materiaalsete raskuste korral. Suur võlg üksnes suurendab selliste raskuste tekkimise tõenäosust. Arvestades, et R. Vannuse elutingimused ei muutu, tema töökogemus on olnud katkendlik ning ta võib majanduslike raskuste korral hakata uusi kuritegusid sooritama, pole põhjust arvata, et uute kuritegude oht oleks väike. R. Vannusel on 9 kehtivat kriminaalkaristust ning tema varasemast käitumisest nähtub, et ta ei suuda õiguskuulekalt elada. R. Vannuse õiguskorrast irduv käitumine on juba pikemat aega süstemaatilise iseloomuga.
15. R. Vannust on karistatud kriminaalkorras 22 korda, neist kehtivaid karistusi on
16. Vanglas viibib ta
17. korda. Varasemalt on ta toime pannud kuritahtliku huligaansuse, mitmeid varguseid, kehalised väärkohtlemised, võimuesindaja solvamise, mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Praegu kannab R. Vannus karistust süstemaatiliste varguste ning kehalise väärkohtlemise eest. Kuritegude toimepanemise ajenditeks on kehv majanduslik olukord, oskamatus lahendada probleeme ning impulsiivsus. Kuritegusid R. Vannus ette ei planeeri ning nende laad on jäänud samaks.
18. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on R. Vannus varasemalt kriminaalhoolduse ajal rikkunud käitumiskontrolli kontrollnõudeid ning katseajal pannud toime uue kuriteo. Kohtuistungil ilmnes, et R. Vannuse kuritegelikud hoiakud on kinnistunud. Ta pidas täiesti tavapäraseks võlgniku suhtes vägivalla kasutamist lootuses, et viimane jätab toimunu enda teada. Ebaseaduslik käitumine on muutunud R. Vannuse käitumise lahutamatuks osaks. Vaatamata tema igati kiiduväärt aktiivsusele kinnipidamisasutuses ning viisakale ja mõistlikule käitumisele kohtuistungil, ei saa olla kindel süüdlase mõttemaailma muutumises selle vangistuse jooksul.
19. Kohtupraktika näitab, et varavastaste kuritegude toimepanijad on tihti ka samal ajal alkoholi kuritarvitajad. Varavastaste kuritegude toimepanemine toimub tihti joobeseisundis, kui isik ei ole suuteline kriitiliselt hindama oma käitumist. Kinnipeetaval on varasemalt diagnoositud alkoholisõltuvus ning tal on olnud probleeme alkoholi tarvitamisega. R. Vannus tunnistab, et nooremana esines tal probleeme alkoholi tarvitamisega ning ta pani selle tõttu toime enamuse oma kuritegudest. Kuigi praegu eitab R. Vannus vägivaldset käitumist seoses alkoholi tarvitamisega, puudub kohtul alus kahelda vangla andmetes, et kinnipeetava varasemast riskihindamisest nähtuvalt on R. Vannus alkoholijoobes toime pannud kehalisi väärkohtlemisi ning huligaansuse vägivallaga (kuriteod arhiveeritud). Käesolevate varavastaste kuritegude objektideks olid mh mitmel korral alkohoolsed joogid. Arvestades kinnipeetava elukäiku, mh KarS §-s 424 sätestatud kuritegude toimepanemist, ei ole välistatud, et alkoholi varastas ta isiklikuks tarvitamiseks. MÄÄRUSKAEBUS
20. R. Vannus palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada end tingimisi enne tähtaega vangistusest.
21. Isiku tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetluses peaks eelkõige lähtuma kriminaalhooldaja arvamusest ja vangla iseloomustusest. Kohus pidanuks arvestama prokuratuuri seisukohta – sarnaselt võistleva menetlusega ei pea kohus asja arutama, kui prokurör süüdistusest loobub. R. Vannus on käitunud vanglas hästi. Mis peaks teda 2 õiguskuulekaks käitumiseks motiveerima, kui seda ei arvestata ja leitakse, et vangistus mõjub talle hästi.
22. Ennetähtaegse vabastamise instituut on loodud selleks, et kinnipidamisasutuses hästi käitujad saaksid näidata, et nad suudavad vabaduses õiguskuulekalt käituda. Eeskujulik käitumine ja vangla ning prokuratuuri toetus peaksid olema määrava tähendusega. Pikaajaline vangistus ei täida karistuse eesmärke. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetlus ei eelda erandlikke asjaolusid. Kohus tegi kaalutlusvea. Otstarbekas on R. Vannus tingimisi enne tähtaega vabastada, sest siis säilib tema käitumise üle kontroll. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
23. Riigikohus on
24. novembri 2023 lahendi nr 1-17-6026 p-s 9 leidnud, et kaebus on KrMS § 326 lg 3 mõttes ilmselt põhjendamatu siis, kui ringkonnakohus on maakohtu otsuse ja apellatsiooni põhjal jõudnud järeldusele, et a) kriminaalasjas ei ole ühtegi KrMS §-s 338 loetletud alust maakohtu otsuse tühistamiseks; b) ilma täiendava selgituseta on üheselt mõistetav, et kaebaja asjakohastele väidetele on olemas nõustumisväärne ja ammendav vastus juba maakohtu lahendis, ning c) ringkonnakohtul ei ole seadusest tulenevat alust kaebuse piiridest väljumiseks (RKKK 16.12.2022, 1-22-510/38, p 13). Samasugustest põhimõtetest tuleb lähtuda ka määruskaebuse läbi vaatamata jätmisel KrMS § 390 lg 1 ja § 326 lg 3 alusel (vt ka RKKK 07.11.2023, 1-22-7792/21, p 8).
25. Vangla ja prokuratuuri seisukohaga on kohus seotud üksnes põhistamiskohustuse läbi. Otsustus selle üle, milline asjasse puutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kaalukam, on kohtu kaalutlusõiguse tuum. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus R. Vannuse ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist kaalunud erinevatest aspektidest veenvalt ning arusaadavalt. Ringkonnakohtu hinnangul on kohus asjakohaselt argumenteerinud, miks tal puudub veendumus R. Vannuse edasises õiguskuulekuses. Määruskaebuses on R. Vannus peamiselt refereerinud riigikohtu seisukohti ning veelkord välja toonud enda positiivsed pingutused vangistuses. Kohtukolleegiumi hinnangul on kaebaja väidetele olemas nõustumisväärne vastus maakohtu lahendis. Maakohtu määruses välja toodud uute kuritegude riskitegurite tõttu ringkonnakohtus lahendi tühistamiseks edulootust ei oleks.
26. Eeltoodud põhjustel jätab ringkonnakohus juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3 määruskaebuse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3