← Eesti

1-24-1309/18

Obsah (6)§ 76§ 199§ 121§ 64§ 218§ 75

1-24-1309 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. juuli 2024, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-24-1309 (23259050553) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Marju P

§ 76ja Kr

MS §-dest 426, 383, 384 ja 387, kohus määras: Jätta Remii Vannus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel Remii Vannuselt menetluskuluna riigituludesse 131 (ükssada kolmkümmend üks) eurot 76 senti kaitsjatasu riigi õigusabi osutamise eest, mis tuleb tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004; Swedbank nr EE502200221014193355; Luminor pangas nr EE401700017002872300. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99924700006679 ning selgitus „Remii Vannus, 1-24-1309, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määrus edastada süüdimõistetule, tema kaitsjale, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord 1

(10)1-24-1309 Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  1. Viru Vangla esitas 09.07.2024 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R. Vannuse vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
  2. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 29.02.2024 otsusega tunnistati R. Vannus süüdi

§ 199

lg 2 p 9 ja

§ 121

lg 2 p 3 järgi ning talle mõisteti karistuseks

§ 64lg 1 kohaldamisega liitkaristus 1 aasta 3 kuud vangistust.

Vangistusaja alguseks loeti 25.11.

  1. Kohtuotsus jõustus 16.03.
  3. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 29.02.2024 otsusega tunnistati R. Vannus süüdi selles, et ta olles varasemalt karistatud 10.03.2021 Viru Maakohtu otsusega nr 1-21-1826

§ 199

lg 2 p 9 järgi, 14.01.2021 Viru Maakohtu otsusega nr 1-21-235

§ 199

lg 2 p 9 järgi, 17.09.2020 Viru Maakohtu otsusega nr 1-20-6581

§ 199

lg 2 p 9 järgi, 21.06.2017 Viru Maakohtu otsusega nr 1-17-4017

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi, 15.11.2016 Viru Maakohtu otsusega nr 1-16-10007

§ 199

lg 2 p 9 järgi, 13.04.2016 Viru Maakohtu otsusega nr 1-163027

§ 199

lg 2 p 9 järgi ja 27.03.2023 Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri otsusega väärteoasjas nr 259023000765

§ 218

lg 1 järgi (vargus 02.03.2023) ning kelle jaoks on kujunenud vargused harjumuspäraseks eluviisiks, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil: 30.10.2023 kella 10:23 paiku Lääne-Viru maakonnas Rakvere linnas Tallinna tn 11 asuvast kauplusest Maxima viis pakki žiletiterasid „Gilette Fusion“ koguväärtusega 110,95 eurot (tüki hind 22,19 eurot); 12.11.2023 kella 19:40 paiku Lääne-Viru maakonnas Rakvere linnas Tallinna tn 11 asuvast kauplusest Maxima kolm pakki žiletiterasid „Gillette Fusion 4“ koguväärtusega 66,57 eurot (tüki hind 22,19 eurot) ja ühe paki žiletiterasid „Gillette Mach 5“ väärtusega 17,15 eurot; 16.11.2023 kella 12:28 paiku Lääne-Viru maakonnas Rakvere linnas Tallinna tn 11 asuvast kauplusest Maxima ühe 1l pudeli viskit „JIM BEAM“ väärtusega 20,99 eurot, ühe 1l pudeli viskit „J.WALKER“ väärtusega 19,99 eurot, kaks 0,7l pudelit rummi „MATUSALEM“ koguväärtusega 39,98 eurot (tüki hind 19,99 eurot); 19.11.2023 kella 15:10 paiku Lääne-Viru maakonnas Tamsalu linnas Koidu tn 16 asuvast Maxima kauplusest ühe 0,7l pudeli konjakit „Cognac Courvoisier VSOP“ väärtusega 42,9 eurot, ühe 0,5l pudeli konjakit „Cognac Courvoisier VSOP“ väärtusega 36,89 eurot, ühe 0,7l pudeli konjakit „Cognac De Pradiere VS“ väärtusega 24,99 eurot, kaks 0,7l pudelit konjakit „Cognac Larsen VS“ koguväärtusega 64,30 eurot (tüki hind 32,15 eurot), kaks 0,5l pudelit konjakit „Cognac Courvoisier VS“ koguväärtusega 55,98 eurot (tüki hind 27,99 eurot); 21.11.2023 kella 14:22 paiku Lääne-Viru maakonnas Rakvere linnas Tallinna tn 11 asuvast kauplusest Maxima ühe 0,7l pudeli viskit „GLENFIDDICH“ väärtusega 29,99 eurot, kaks 0,7l pudelit viskit „JACK DANIELS“ koguväärtusega 55,98 eurot (tüki hind 27,99 eurot), kaks 0,7l pudelit konjakit „Alexandre Leopold“ koguväärtusega 59,98 eurot (tüki hind 29,99 eurot); 25.11.2023 kella 16:13 paiku Lääne-Viru maakonnas Rakvere linnas Tallinna tn 11 asuvast kauplusest Maxima kaks 0,7l viina Finlandia koguväärtusega 25,98 eurot (tüki hind 12,99) – kuritegu jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu, kes pidas R. Vannuse enne kauplusest väljumist kinni. Sellise tegevusega pani R. Vannus toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, s.o

§ 199lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tunnistati R. Vannus süüdi selles, et tema, olles varasemalt karistatud 04.04.2018 Viru Maakohtu otsusega nr 1-18-2672

§ 121lg 2 p 3 järgi, 17.10.2023.

a kella 11:00 paiku tungis Rakvere linnas Laada tn 18a hoone taga asuvate pinkide juures kallale J T ning lõi pingil istuvat J T kahel korral jalaga näopiirkonda, põhjustades seeläbi kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused – pindmine nina vigastus ja pindmine 2

(10)1-24-1309 peavigastus. Sellise tegevusega pani R. Vannus toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt, s.o

§ 121lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

  1. Kinnipidamisasutuses R. Vannuse kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et ta on väheohtlik ametnike (risk vanglas) ning ohtlik vangide (risk vanglas) ja avalikkuse (risk ühiskonnas) suhtes. Oht seisneb mootorsõiduki juhtimises olles joobeseisundis, millega võib tekitada liiklusohtliku olukorra, samuti esineb oht füüsilise vägivalla kasutamises, millega võivad kaasneda kerged kehavigastused. Oht on kõige tõenäolisem kui isik on tarvitanud alkoholi, käitub riskivalt ning impulsiivselt, ei leia probleemidele sobilikke lahendusi. Arvestades eeltoodut, tuginedes süüdimõistetu uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele ning asjaolule, et tegemist on R. Vannuse viimase tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalusega, toetab vangla kinnipeetava karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all.
  2. Juhul kui kohus peab otstarbekaks R. Vannus vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata R. Vannusele tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest katseaeg ja käitumiskontroll tuginedes

§ 76lg 5 mitte lühemana kui 6 kuud.

6. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas kohustada R. Vannust järgima

§ 75

lg 1 pdes 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning kohaldada tema suhtes järgmiseid kohustusi:

75 lg 2 p 2 - mitte tarvitama alkoholi;

§ 75

lg 2 p 4 - asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul peale vabanemist.

  1. Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin nõustus oma 26.07.2024 kirjalikus arvamuses vangla argumentidega ning toetab samuti R. Vannuse ennetähtaegset vabastamist, lisades, et R. Vannuse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest osa võtta ei soovi. Süüdimõistetu ja tema kaitsja poolt kohtuistungil välja toodu
  2. R. Vannus teatas 29.07.2024 toimunud kohtuistungil seoses enda vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisega, et ta kindlasti soovib seda. Ta tõi kohtuistungil välja, et Viru Vangla iseloomustuses ära toodud kõik andmed vastavad tegelikkusele. Iseloomustuses tuuakse väga vanu asju välja. Ta plaanib koheselt tööle asuda. Ta töötas enne vangistus ka E OÜ-s. Ta töötab jätkuvalt vanglas aednikuna, mis on parem kui niisama istumine kambris ning ta õpetab ka kaaskinnipeetavaid. Samuti osaleb ta kunstiringis kolm korda nädalas ning õpib kitarrimängu. Varasemalt elas ta samas elukohas, ta on seal juba üle 5 aasta elanud. Võlgnevuse kustutamisega ta juba tegeleb. Ta soovib eraisiku pankroti väljakuulutamist. Tal on 15 aastat tagasi diagnoositud alkoholisõltuvus. Ta joob paar korda aastas alkoholi ning see ei ole probleemiks, tal ei ole tsükleid. Tal on võimalikult vähe suhtlusringkonnas varem kriminaalkorras karistatud isikuid. Mingid aastad tagasi tuli ta subkultuurist välja. Tal oli selgroolüli katki ja ta ei suutnud tööl käia ja sealt tulid need vargused. Ta ei osanud arvata, et võlgnik politseisse jookseb. Vargil käis ta raha saamise eesmärgil ning vargustega ta otseselt kellegile liiga ei teinud, ta ei varastanud inimestelt. Ise ta plaanis pakkuda kriminaalhooldajale välja, et võiks käia psühholoogi juures. Tema jaoks ei oleks probleemiks üldse alkoholi tarvitamise keeld ja ta tuleks sellega toime. Kindlasti ta ei lahenda enam vägivallaga enda probleeme, lihtsam on võlast üldse lahti öelda.
  3. R. Vannuse kaitsja Leelo Viil leidis, et põhjendatud on vabastada tema kaitsealune vangistusest tingimisi enne tähtaega. Ta kindlasti ühineb prokuratuuri ja Viru Vangla seisukohtadega. Kõik alused ja tingimused on täidetud R. Vannuse vabastamiseks. Kaitsealusel on varasemalt eriliigilisi kuritegusid elus olnud, aga tuleb arvestada ka seda, et kui mingit võimalust vabanemiseks ei anta, siis ju kaob ära ka motivatsioon muutusteks enda elus ning 3

(10)1-24-1309 käituda vanglas korrektselt ja võtta osa rehabiliteerivatest tegevustest. R. Vannus on selle vangistuse jooksul teinud kõik, et vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kaitsealusel ei ole kunagi olnud töötamisega probleeme, tal on töökoht garanteeritud ning kaitsja ei näe suuri riske vabaduses. Mis puutub R. Vannuse käitumisse, siis kaitsja loodab, et viimasest karistusest ta ikkagi mingisugused järeldused edaspidise elu osas teeb. Kõigi nende rehabiliteerivate tegevuste tulemusena suudab R. Vannus enda tegevusi kontrollida. Viimatised kuriteod ei ole ka väga suure raskusastmega, et öelda, et isik ohtlik teistele. Ilma järelvalveta vabanedes on suurem oht vanglasse tagasi sattuda. Käitumiskontrolli ja lisakohustustega on võimalik neid riske maandada. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  1. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja ning arvestades vangla ja prokuröri kirjalikke seisukohti, leiab, et R. Vannuse vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud.
  2. Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse otsustamisel on prokuratuuril võimalik väljendada seisukohta süüdlase ennetähtaegse vabastamise kohta, kuid sarnaselt teiste menetlusosalistega on kohus selle seisukohaga seotud vaid üldise põhjendamiskohustuse kaudu (Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 31). Käesoleval juhul on prokuratuur selgitanud, et prokuratuuril puuduvad andmed, mille pinnalt oleks võimalik kujundada arvamust isiku ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste olemasolu kohta. Prokuratuur leidis, et ei ole põhjust vangla vastavas hinnangus kahelda. Seega prokuratuuri arvamuses puuduvad sisulised argumendid, mis võimaldaks hinnata prokuratuuri seisukoha kujunemise põhjendatust. Kohtupraktika järgi aga prokuratuuri põhistamata arvamusel ei saagi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel sisulist kaalu olla (Tartu Ringkonnakohtu 27.11.2017 määrus asjas nr 1-15-1167, p 23). Samuti on vangla iseloomustuses protsendina (üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 58%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 51%) väljendatud hinnang uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kohta juriidiliselt kasutu, kuna seda ei saa selle põhjendamatuse, metoodika kontrollimatuse ning märgitust tingitud üldise ebausaldusväärsuse tõttu süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel arvesse võtta, mida kinnitab asjakohane kohtupraktika. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 12.

§ 76

lg-te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, ei saanud kohus karistuse kandmise täpset kuupäeva otsuse resolutsioonis kajastada ja selle arvutamisel võetakse KrMS § 414 lg 2 järgi aluseks süüdimõistetu vanglasse jõudmise aeg (vt Riigikohtu

  1. aprilli 2011 otsus asjas nr 3-1-1-18-11, p 9.2). Sellest algusajast lähtub vangla vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 järgi kohtule tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalide saatmisel ning ka VangS § 73 kohaselt kinnipeetava vangistusest vabastamisel seoses karistuse ärakandmisega.
  2. Käesoleval juhul tunnistati R. Vannus Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 29.02.2024 otsusega süüdi

§ 199

lg 2 p 9 ja

§ 121

lg 2 p 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks

§ 64lg 1 kohaldamisega liitkaristus 1 aasta 3 kuud vangistust.

Vangistusaja alguseks loeti 25.11.

  1. Kohtuotsus jõustus 16.03.
  2. 14.

§ 76

lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on R. Vannus temale mõistetud karistusajast, s.o vangistusest 1 aasta 3 kuud 4

(10)1-24-1309 ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on eeltoodud formaalne alus tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud.
  1. Vabastamaks isiku enne tähtaega vangistuse kandmiselt peab tal olema ka elukoht, kuna eeltoodu on käitumiskontrolli kohaldamise vältimatu eeltingimus. Elukoha olemasolu on käsitatav süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise formaalse eeldusena, kuna elukoha puudumisel pole võimalik kohaldada ennetähtaegsel vabastamisel obligatoorset käitumiskontrolli (Tartu Ringkonnakohtu
  2. augusti
  3. a määrus asjas nr 1-16-6694, p-d 12–20). Vabanemise korral asub kinnipeetav Viru Vangla iseloomustuse kohaselt elama aadressile XXX, mida kinnitas süüdimõistetu ka kohtuistungil. Tegemist on kahetoalise üürikorteriga, mis e-kinnistusraamatu andmetel kuulub ettevõttele V OÜ. Antud elukohas elab abikaasa M V koos oma alaealise pojaga. 23.05.2024 toimus telefonivestlus M V, kes on nõus sellega, et R. Vannus vabaneb antud aadressile. Seega nähtub vangla iseloomustusest, et isikul on olemas kindel elukoht, mis võimaldab käitumiskontrolli kohaldamist. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 16.

§ 76

lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt

§ 76

lg-le 5 katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. 17. Riigikohus on kuni 01.07.2019 kehtinud

§ 76

lg 4 sisustamisel leidnud, et see õigusnorm annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr 3-1-1-12-17 nähtuvalt tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab hindama eri- ja üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul.

§ 76

lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Kohus leiab, et eeltoodud kõrgema astme kohtu seisukohad on aktuaalsed ka alates 01.07.2019 kehtiva

§ 76lg 4 sisustamisel.

18. Riigikohus on ka seoses ennetähtaegse vangistusest vabastamisega välja toonud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKo nr 3-1-1-12-17). Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele 5

(10)1-24-1309 seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda. Süüdimõistetu käitumine vangistuses olles
  1. Käesoleval juhul ei ole tulenevalt vangistusseaduse (edaspidi VangS) §-st 16 individuaalset täitmiskava koostatud, kuna R. Vannusele mõistetud karistus on selleks liiga lühike. Kohus ei saa seega hinnata, kas süüdimõistetu on eeltoodud täitmiskava eesmärgid täitnud. Arusaadavalt ei saa seda asjaolu hinnata R. Vannuse kahjuks. Samas ei saa märkimata jätta, et vanglas viibib R. Vannus üheteistkümnendat korda, sh tema elus olid ka pikemad karistused, mille kandmise ajal olid kinnipeetava suhtes koostatud ka täitmiskavad. Vaatamata sellele jätkas kinnipeetav eriliigiliste kuritegude toimepanemist. Seega on põhjendatud järeldada, et eelnevad vangla sekkumised ei ole paraku täitnud lõppkokkuvõttes oma eesmärki. Järelikult on veelgi väiksem tõenäosus, et käesolev vanglas karistuse kandmine on mõjutanud kinnipeetava mõttemaailma selliselt, et edaspidiselt on ta võimeline vabaduses olles olema orienteeritud õiguskuulekusele. Eeltoodut kinnitavad tema karistusregistri andmed, kust nähtub see, et R. Vannuse õiguskorrast irduv käitumine on juba pikemat aega süstemaatilise iseloomuga.
  2. Vangla iseloomustusest nähtub, et R. Vannus ei olnud selle vangistuse jooksul karistatud distsiplinaarkorras. Isiku hea käitumine vanglas on oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1).
  3. Samuti nähtub kohtule esitatud R. Vannuse iseloomustusest, et alates 14.12.2023 on ta määratud tööle vangla majandustöödel koristajana ning alates 19.04.2024 töötab ta vangla majandustöödel aednikuna. Kohtul puuduvad andmed, mille kohaselt süüdimõistetu oleks hoidnud kõrvale eeltoodud lihttöö tegemisest. Lisaks osaleb kinnipeetav kunstiringis ning õpib kitarrimängu, mis on kohtu hinnangul igati positiivne, sest sel moel tegeleb R. Vannus enesearendamisega, mis aga võimaldab vabaduses olles elada tähendusrikkamat elu ning olla ka eeskuju väärivaks pereisaks.
  4. Eeltoodud andmete pinnalt leiab kohus, et süüdimõistetu käitumine kinnipidamisasutuses räägib tema tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamise kasuks. Paraku ei tähenda veel vanglas korralik käitumine seda, et kinnipeetava seaduskuulekas käitumine jätkub ka pärast vanglast vabanemist ehk pärast rangema järelevalve lõppemist. Süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles
  5. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on

§ 76

lg 5 ls-st 1 tulenevalt võimalik vaid katseaja määramisega.

§ 76lg 5 ls 2 kohaselt allutatakse süüdlane katseajaks alati käitumiskontrollile.

Käitumiskontrolli ajal peab aga süüdlane

§ 75lg 1 ps 1 sätestatu järgi elama kohtu määratud alalises elukohas.

Kohtupraktikas on leitud, et alalise elukoha olemasolu on käitumiskontrolli kohaldamise vältimatu eeldus (vt RKKKm 30.05.2016 nr 3-1-1-45-16, p 7).

  1. Viru Vangla iseloomustusest R. Vannuse kohta nähtub, et Rahvastikuregistri andmetel on R. Vannusel kehtiv sissekirjutus aadressil XXX, kuhu isik soovib ka võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral elama asuda. Tegemist on kahetoalise üürikorteriga, mis ekinnistusraamatu andmetel kuulub ettevõttele V OÜ. Antud elukohas elab abikaasa M V koos oma alaealise pojaga. 23.05.2024 toimus telefonivestlus M V, kes on nõus sellega, et R. Vannus vabaneb antud aadressile.
  2. Kohus peab positiivseks seda, et R. Vannusel on olemas püsiv elukoht ja tugiisik abikaasa näol. Samas peab kohus põhjendatuks märkida, et ka enne kinnipidamist elas R. Vannus samas keskkonnas (vt Viru Maakohtu 10.03.2021 ja 29.02.2024 otsustes välja toodud 6

(10)1-24-1309 elukoha aadress). Seega vaatamata püsiva elukoha olemasolule ja lähedase isiku toele pani ta uuesti toime varavastase kuriteo ning ka isikuvastase kuriteo selles kriminaalasjas, olles ka eelnevalt edukalt läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“. Arvestades kuritegude toimepanemise asjaolusid, leiab kohus, et varavastaste kuritegude toimepanemine on kujunenud R. Vannuse elustiiliks, mille muutmine nõuab suurt tahtekindlust, mille olemasolus ei saa kehtivate karistusregistri andmete pinnalt olla kindel. Ka toimepandud kehaline väärkohtlemine ei olnud esimene kinnipeetava elus (vt Viru Maakohtu 04.04.2018 otsus). Seega ka vaatamata abikaasa toele, mis eksisteeris ka varem (kriminaalasjas nr 1-21-1826 oli abikaasa nõus R. Vannuse ennetähtaegse vabanemisega samale aadressile, kus abikaasa elas) jätkas R. Vannus kuritegude toimepanemist. Seega leiab kohus, et antud elukoha olemasolu ja abikaasa toetus ei garanteeri R. Vannuse õiguskuulekusele orienteeritud käitumist.
  1. Vangla iseloomustusest nähtub, et R. Vannus on peamiselt töötanud juhutöödel, kuid on töötanud ka ametlikult. Kinnipeetaval on ehitusalased tööoskused. Vanglas soovib osaleda hõivetegevustes ning on motiveeritud ja osaleb tööhõives. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral soovib R. Vannus tööle asuda ettevõttesse E OÜ. Antud ettevõtte juhatuse liige E R kinnitab 23.05.2024 toimunud telefonivestluses, et tagab R. Vannusele võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral kindla töökoha.
  2. Kuigi eeltoodust tulenevalt on süüdimõistetul olemas garanteeritud töökoht, siis nähtub iseloomustusest, et K-Raha andmetel on tal tasumata nõudeid kokku summas 40 734, 64 eurot, mis kohtu hinnangul raskendab oluliselt isiku resotsialiseerumist, arvestades võlgnevuse suurust. Samuti ei saa kindel olla ka eeltoodud andmetest tulenevalt garanteeritud töösuhte pikaajalisuses. Nähtuvalt kinnipidamisasutuse iseloomustusest paneb R. Vannus rahalise kasu saamiseks toime kuritegusid just materiaalsete raskuste korral ning märkimisväärne võlgnevus ainult suurendab materiaalsete raskuste tekkimise tõenäosust.
  3. Kokkuvõtlikult tuleb nentida, et R. Vannuse senine elulaad ei ole olnud selline, mis soodustaks seaduskuulekat käitumist ning kohtu hinnangul vabaduses teda ees ootavad elutingimused ei ole kuidagi muutunud. Seega võttes arvesse isiku varasemat ametliku töökogemuse konarlikkust, pole võimalik teha positiivset tulevikuprognoosi tema edasise õiguskuulekuse osas. Majanduslike raskuste süvenemisel võib R. Vannus jätkata kriminaalkorras karistatavate tegevustega, pannes toime mh varavastaseid õigusrikkumisi majandusliku kasu saamiseks. Arvestades teda vabaduses ees ootavaid elutingimusi, siis pole põhjendatud asuda seisukohale, et temast lähtuv oht uute kuritegude toimepanemiseks on minimeeritud. Positiivne on see, et tema suhted abikaasaga on toetavad, kuid paraku ei ole elukoha ja lähedase isiku olemasolu ning tugi taganud tema õiguskuulekust.
  4. Kokkuvõtvalt ei toeta pigem kohtu hinnangul eeltoodud süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles tema vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Arvestades ka seda, et R. Vannusel on üheksa kehtivat kriminaalkaristust ja ta ei viibi vangistuses esimest korda, saab tema varasemast käitumisest järeldada, et ta ei suuda alluda vabaduses kehtestatud korrale. Käesolevas kriminaalasjas mõisteti R. Vannusele karistus süstemaatiliste varguste ja kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest. Eeltoodu annab seega aluse järeldada, et R. Vannusel on raskusi enesekontrolliga ning sissetulekute-väljaminekute tasakaalus hoidmisega. Seega puudub kohtul kindlustunne, et seekordselt kinnipidamisasutusest vabanemisel suudab süüdimõistetu järgida seaduskuulekat eluviisi, eriti arvestades seda, et vanglas ei tegeletud temast lähtuvate uute kuritegude toimepanemise riskide maandamisega vangistuse lühiajalisuse tõttu.
  5. Kohus ei ole seega kindel selles, et praegune vangistus omaks tõesti pikemaajalist mõju R. Vannuse mõttemaailmale ning tagaks tema edasise õiguskuulekuse. On küll positiivne, et kinnipeetav peab oma eesmärgiks käesolevalt töövõimetoetuse saamist, mis parandaks tema majanduslikku olukorda ning peale vangistust plaanib asuda ka tööle. Samas ei välista eeltoodud eesmärgid kuidagi seda, et võimaldades R. Vannusel vabaneda vangistusest tingimisi 7
(10)1-24-1309 enne tähtaega jätkab ta harjumuspärast eluviisi, mille lahutamatuks osaks on paraku olnud ka järjepidev õigusrikkumiste toimepanemine, mida soodustab ka võimalik alkoholi kuritarvitamine. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise võimalikud tagajärjed
  1. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu.
  2. Vastavalt Riigikohtu praktikale on süüdimõistetu varasemad kuriteod – nii nende arv, iseloom, raskus kui ka toimepanemisest möödunud aeg – üks indikatiivsemaid tunnismärke, mille põhjal on võimalik prognoosida uute kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti on lahutamatu osa inimese elukäigust see, kuidas teda on varem karistatud ja milline on olnud selle mõju. Hinnates isikut ja tema varasemat elukäiku (

§ 76lg 4) või kuritegude jätkuva toimepanemise ohtu (Kr

MS § 130 lg 2), tuleb arvestada, et varasema karistatuse tähendus ajas üldjuhul väheneb (mutatis mutandis osutatud määrus nr 1 09 3703/83, p-d 9 ja 11; Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. juuni
  2. a määrus nr 1 16 9171/1411, p 11). Seega ei tohi ennetähtaegset vabastamist või vahistamistaotlust arutades piirduda üksnes nentimisega, et isikut on varem nii ja nii mitu korda karistatud. Kohus peab nendesse karistusandmetesse n-ö sisse vaatama. Muu hulgas tuleb vastata küsimusele, kas varasem karistatus iseloomustab isikut kohtu poolt otsustuse tegemise ajal jätkuvalt või on see asjaolu selleks ajaks tähenduse minetanud. Samuti tuleb hinnata, kas ja kuivõrd on varasemad õigusrikkumised seotud kuriteoga, millega seoses arutatakse ennetähtaegset vabastamist või vahistamistaotlust (mutatis mutandis Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. oktoobri
  4. a otsus asjas nr 3-1-1-70-16, p 9). Uute kuritegude ohule võivad mõnikord osutada ka sellised varasemad süüteod, mida ühendab uue kuriteoga mingi suuremale retsidiivsusriskile osutav faktor (isiku hoiakud, isiklikud suhted, sõltuvus vmt) (vt lähemalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  5. septembri
  6. a määrus nr 1-20-5036/28, p 14). Siiski tuleb silmas pidada, et mida suuremal määral varasemate kuritegude asjaolud viimase kuriteo(kahtluse) sisust erinevad – ja mida kaugemale ajalukku varasemad kuriteod jäävad –, seda väiksem on tavaliselt nende kaal ennetähtaegse vabastamise või vahistamisaluse sedastamisel ja mõnikord kaob see sootuks (RKKKm 1-151446, p.15, 18).
  7. Vangla iseloomustuses märgitakse, et R. Vannust on kriminaalkorras karistatud 22 korda, neist üheksa on kehtivad karistused. Vanglas viibib ta üheteistkümnendat korda. Varasemalt on toime pannud kuritahtliku huligaansuse, mitmeid varguseid, kehalised väärkohtlemised, võimuesindaja solvamise, joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise. Käesolevalt kannab karistust süstemaatiliste varguste ning kehalise väärkohtlemise eest. Kuritegude toimepanemise ajenditeks on kehv majanduslik olukord, oskamatus lahendada probleeme ning impulsiivsus. Kinnipeetava kuritegude muster on jäänud samaks, vägivallakuriteod paneb toime impulsiivsusest ja probleemilahendamise oskuse puudumisest ning vargused majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kuritegusid ette ei planeeri ning kuritegude laad on jäänud samaks.
  8. Kohtu hinnangul, võttes arvesse isiku varasemat korduvat kuritegelikku käitumist ja sarnaste kuritegude uuesti toimepanemist, tuleb nõustuda vangla arvamusega selles, et kinnipeetava kuritegude muster on jäänud samaks, vägivallakuriteod paneb toime impulsiivsusest ja probleemilahendamise oskuse puudumisest ning vargused majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kuritegusid ette ei planeeri ning kuritegude laad on jäänud samaks. Kohus nõustub ka sellega, et korduv kriminaal- ja väärteokorras karistatus viitab asjaolule, et isik on ükskõikse suhtumisega ühiskonna reeglite suhtes, käitub vastavalt oma vajadustele. Isiku korduvad sarnased kuriteod ning kuritegelik taust näitavad, et isik ei ole varasematest vangistustest paraku vajalikke järeldusi teinud. On märkimisväärne ka see, et nähtuvalt isiku karistusregistri andmetest varasemalt on R. Vannus kriminaalhooldusel olles rikkunud käitumiskontrolli kontrollnõudeid ning katseajal pannud toime uue kuriteo. Seega puudub 8

(10)1-24-1309 kohtul veendumus selles, et vabaduses olles suudab R. Vannus hoiduda uute kuritegude toimepanemisest, sest kohtuistungil ilmnes see, et tema kuritegelikud hoiakud on paraku kinnistunud. Nimetatut kinnitab see, et ta pidas täiesti tavapäraseks võlgniku suhtes vägivalla kasutamist lootuses, et viimane jätab toimunu enda teada. Kohtu hinnangul on ebaseaduslik käitumine muutunud seega R. Vannuse käitumise lahutamatuks osaks ning vaatamata tema igati kiiduväärt aktiivsusele kinnipidamisasutuses ning ka igati viisakale ja mõistlikule käitumisele kohtuistungil ei saa olla kindel, et tema mõttemaailm on tõesti selle vangistuse jooksul muutunud ning edaspidiselt on ta orienteeritud õiguskuulekusele.
  1. Riigikohus on rõhutanud, et vältimatult on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus suurem ka nende kahtlustatavate puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud (3-11-103-06 p 15). Samuti ka menetlejad peavad vargusi toime pannud isikute retsidiivsusriski üheks kõrgemaks
  2. Eeltoodut kinnitavad ka R. Vannuse enda karistusregistri andmed. Seega esineb kohtu hinnangul R. Vannuse puhul suurem uute kuritegude toimepanemise oht ning seda enam peavad olema teda vabaduses ees ootavad elutingimused sellised, mis räägivad vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamise kasuks. Käesoleval juhul ei näe kohus mingeid suuri muutusi tema senises elukorralduses.
  3. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos ning kuritegude toimepanemise asjaolud annavad küllaldase põhjuse arvata, et ta võib jätkata vabaduses olles kuritegude toimepanemist. Kohus ei saa olla kuidagi kindel selles, et vabastades süüdimõistetu vangistusest enne tähtaega kaasneb sellega süüdimõistetu püsib motivatsioon seaduskuulekaks eluks, sest varasemalt on tal korduvalt eeltoodut nappinud, arvestades R. Vannuse kehtivaid karistusregistri andmeid.
  4. Kokkuvõttes leiab kohus, arvestades eeltoodud andmeid, et käesoleval juhul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud (distsiplinaarkaristuste puudumine, elukoha olemasolu, abikaasa toetus, töökoha olemasolu) üles negatiivseid (korduv varasem karistatus sh ka reaalsete vangistustega, kuritegude toimepanemise asjaolud, ebaõnnestunud kriminaalhooldused, suur võlgnevus, alkoholisõltuvus), millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Süüdimõistetu pole proovinud varasemalt kardinaalseid lahendusi leida probleemile, millest tingituna ta on kuritegusid toime pannud. On märkimisväärne ka see, et kuigi Viru Maakohus jättis 23.11.2021 määrusega R. Vannuse vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata ning karistus oli ärakantud lõpuni vangla tingimustes, ei mõjutanud see kuidagi kinnipeetava edasist käitumist ning R. Vannus jätkas kutritegude toimepanemist. Kui ta satuks praegu vabadusse, leiaks ta end taas suure tõenäosusega samasugustes tingimustes, kus ta oli kuritegude toimepanemise ajal ja seda vaatamata käesoleval ajal garanteeritud töökoha olemasolule, mille pikaajalisuses ei saa tema senist käitumist arvestades olla kindel. Neid eeltoodud asjaolusid arvestades poleks ennetähtaegne vabastamine õigustatud ei eri- ega üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt. Seega leiab kohus, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, kuna karistus ei ole seni oma eesmärki täitnud. Kohtuistungil ei selgunud midagi sellist, mis oleks kohut veennud selles, et käitumiskontrollile allutamine kulgeb ilma tõrgeteta ning isik on suuteline täitma käitumiskontrolliga kaasnevaid kohustusi ja ka hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. 38. Samuti pöörab kohus tähelepanu sellele, et kohtupraktika näitab seda, et varavastaste kuritegude toimepanijad on tihti ka samal ajal alkoholi kuritarvitajad ning varavastaste kuritegude toimepanemine toimub tihti joobeseisundis, kui isik ei ole suuteline kriitiliselt hindama oma käitumist. Kinnipeetavale on varasemalt diagnoositud alkoholisõltuvus ning tal on olnud probleeme alkoholi tarvitamisega. Tunnistab, et nooremana esines probleeme alkoholi 1 https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/retsidiivsus_eestis._justiitsmi nisteerium._2010.pdf , lk. 18 9

(10)1-24-1309 tarvitamisega ning pani selle tõttu toime enamus oma kuritegudest- vargused, mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine. Kuigi praegusel hetkel eitab vägivaldset käitumist seoses alkoholi tarvitamisega, puudub kohtul alus kahelda vangla andmetes, et kinnipeetava varasemast riskihindamisest nähtub, et ta on alkoholijoobes toime pannud kehalisi väärkohtlemisi ning huligaansuse vägivallaga (kuriteod arhiveeritud). On märkimisväärne ka see, et ka käesolevate varavastaste kuritegude objektideks olid mh mitmel korral alkohoolsed joogid. Arvestades kinnipeetava elukäiku, mh

§-s 424 sätestatud kuritegude toimepanemist, ei ole välistatud, et alkohol oli varastatud isiklikuks tarvitamiseks. Seega puudub kohtul veendumus ka selles, et R. Vannus oli päris siiras eitades alkoholiga liialdamist ning vägivaldset käitumist seoses alkoholi tarvitamisega. Ka ei ole välistatud uute vägivallakuritegude toimepanemine, kuna alkoholijoobes olles käitub isik mõtlematult, ärritub kergesti. Seega vältimaks uute kuritegude toimepanemist tuleb R. Vannusel alkoholi tarvitamine enda jaoks maha kriipsutada, järgimaks õiguskuulekusele orienteeritud eluviisi.

  1. Kokkuvõtvalt ei näe kohus eeltoodust tulenevalt selliseid põhjuseid, miks peaks R. Vannusele mõistetud karistuse tingimusi käesoleval hetkel kuidagi leevendama. Tema tähtaegne vabanemine toimub ca 9 kuu pärast. Need kuud võiks olla tema jaoks aeg mõelda oma ülejäänud elu plaanid ja tegevusviisid tõsiselt läbi ning tegeleda enesearendamisega, et mitte kunagi enam sattuda seoses karistuse kandmisega kinnipidamisasutusse. Seda mõttetegevust on tal rahulikum teha vanglas, kus juurdepääs alkoholile on piiratud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus R. Vannus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata lootuses, et süüdimõistetu tegeleb nende kuude jooksul, mil tal tuleb viibida kinnipidamisasutuses, süvitsi eneseanalüüsiga ning jõuab seisukohale, et tõusetunud probleeme tuleb lahendada seaduslikul viisil ja enda heaolu parandamine teiste isikute vara arvelt on lubamatu. Ka juriidilised isikud on loodud füüsiliste isikute poolt, kes on vaeva näinud alustamaks ja tegelemaks äritegevusega. Seega pole võimalik õigustada ka juriidilistelt isikutelt varastamist väidetava kindlustuse olemasoluga ning kinni tuleb pidada ühiskonnas kokku lepitud reeglitest. Seda, et R. Vannusel on eeltooduga senini raskusi kinnitab ka see, et kohtuistungil selgus, et ta isegi ei kaalunud võlgnevuse kättesaamiseks hagi esitamist kohtusse. Nimetatu kinnitab seda, et käesoleval juhul esineb jätkuvalt oht, et vabaduses olles raskuste tõusetumisel asub R. Vannus neid lahendama õiguskuulekusest irduval moel. Menetluskulu suurus ja selle hüvitamine
  2. Kohtuistungil osales kinnipeetava kaitsjana riigi õigusabi korras vandeadvokaat Leelo Viil, kes esitas kaitsjatasu taotluse kokku 131, 76 euro hüvitamiseks. Kohus rahuldas kaitsja tasutaotluse pealdisega täielikult.
  3. Kohus leiab, et R. Vannusele võib tema piiratud majanduslikke võimalusi arvestades anda võimaluse KrMS § 180 lg-st 3 tulenevalt maksta mainitud summa 1 aasta jooksul alates määruse jõustumisele järgnevast kuust. /allkirjastatud digitaalselt/ 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.