2

Väärteoasi nr.4-12-4202 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31.augustil 2012.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-12-4202 Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Kohtuistungisekretär Elina Huobolainen Väärteoasi S.O väärteoasi Liiklusseaduse § 221 lg 1 § 201 lg 2 järgi Menetlusalune isik S.O isikukood xxxxxxxxxxx, eluk XXX, ei tööta Kohtuvälise menetleja esindaja Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklustalitusmenetlus esindaja Hannes Küünarpuu Süüdi tunnistada S.O Liiklusseaduse § 221 lg 1; § 201 lg 2 järgi ja mõista karistus KarS § 63 lg 1 alusel arest 18 (kaheksateist) päeva. Karistuse, s.o. aresti kandmise alguseks lugeda tema kinnipidamine 31.08.2012.a. kell 10.10 Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri poolt on 31.08.2012.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1167690 selle kohta, et S.O 31.08.2012 kell 10.10 Harjumaal, Tallinnas Tartu mnt maja nr 82 liikus Pallasti tn suunas Juhtides mootorsõidukit, sõitis reguleeritud ülekäigurajale foori keelava punase tulega; Juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus on kehtetuks tunnistatud LS § 106 lg 6 alusel. Juhtimiselt kõrvaldatud alates 20.07.2012.a. S.O rikkus LS § 35 lg 10 ; § 90 lg 1 p 1 nõudeid, pannes sellega toime LS § 221 lg 1; § 201 lg 2 järgi ettenähtud väärteo. Kohus teeb teatavaks arutatava väärteoasja nimetuse, tuvastab isikusamasuse, teeb teatavaks oma nime. Kohus selgitas 31.08.2012.a. istungil menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi (VTMS § 19 järgi). Kohtuväline menetleja õiguste selgitamist ei vajanud, vaid oli teadlik enda õigustest. Taandusi ja taotlusi ei olnud. Menetlusalune isik S.O soovis kohtuistungi protokolli koostamist ning tunnistas end kohtuistungil toimepandud väärtegudes täielikult süüdi ja seletas, et kõik väärteoprotokollis toodu on õige. Kahetseb, et juhtis autot ja sõitis keelava punase fooritulega. Ei tahaks karistusena aresti Samas kui kohus määrab arest, siis võiks kanda kas ositi karistust või saada üldkasuliku tööd, kuna sai töökoha. Juulis mõisteti temale arest, kuid nüüd tegi järeldused ja rohkem rikkumisi ei pane toime, lubab seda. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et S.O tuleks karistada LS § 221 lg 1; § 201 lg 2 järgi arestiga 18 päeva. Karistuse kandmise algus alates tema kinnipidamisest. Eelnevast karistusest ei ole teinud järeldusi, vaid jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü temale inkrimineeritud väärtegudes Liiklusseaduse § 221 lg 1; § 201 lg 2 järgi on tõendamist leidnud ja seda peale tema poolt süü omaksvõtuga kohtuistungil ka väärteoprotokollis tooduga ( t lk.2); kombineeritud liiklusjärelevalve teostamise protokolliga ( t lk.6); Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega ( t lk.8); teatisega ( t lk.11-13) ning toimiku teiste materjalidega. Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. S.O ´le karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada S.O edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, S.O ei ole võimalik karistada rahatrahviga ning teda tuleb karistada arestiga arvestades temale inkrimineeritud väärtegusid ja süü suurust. S.O kahetsus ei anna kohtule alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, süü suurusest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahatrahvi. Karistuse mõistmisel S.O ´le peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. S.O näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo õigusvastasust. S.O on varem karistatud samasuguse väärteo eest korduvalt, kuid isik jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist, seega asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik ei ole teinud eelnevast karistusest vastavaid järeldusi, vaid jätkab väärtegude toimepanemist. Rahatrahv ei omaks ilmselgelt S.O suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses, seega peab kohus vajalikuks mõista arest, kuid seda mitte lühiajaliselt, arvestades toimepandud tegu ja süü suurust. Ka eelnev karistus aresti näol ei ole avaldanud menetlusalusele isikule mõju, kuna isiku suhtes oli alles 20.07.2012.a. kohaldatud karistusena 15 päeva aresti Harju Maakohtu poolt ( t lk.14-15), kuid see ei takistanud isikul jätkamast samalaadsete väärtegude toimepanemist, seega peab olema mõistetud karistus suurem. S.O taotles tema karistuse asendamist üldkasuliku tööga, siis märgib kohus järgmist. Kaaludes asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, peab kohus lisaks obligatoorsetele eeldustele selgitama välja, kas isik on asenduskaristuseks üleüldse sobiv. Isikuga seotud asjaolud võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö reaalset täideviimist (RKKKo 3-1-1-87-08). Üldkasulik töö lähtub põhimõttelisest eeldusest – kohus usub, et isik suudab jätkata enda elu ilma süütegusid toime panemata. S.O ei ole isik, kelle suhtes oleks võimalik kohaldada KarS § 69 sätteid ning tema karistus asendada üldkasuliku tööga, kuna S.O on süstemaatiliselt pannud toime väärtegusid ning teda on karistatud korduvalt arestiga, kuid aresti asendamisel üldkasuliku tööga on tegemist ultima ratio (viimase) abinõuga isiku ühiskonnast isoleerimise vältimiseks, kuid S.O suhtes ei esine eeldusi üldkasuliku töö edukaks läbiviimiseks, arvestades toimepandut väärtegu ja süüdlase isikut, kuna on küsitav üldkasuliku töö reaalne täideviidavus. S.O arusaama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest suudab (sh õiguskorra huvisid silmas pidades) käesoleval juhul tagada vaid arest. Kohtul puudub igasugune usk, et S.O suudaks vabaduses viibides hoiduda uute liiklusalaste süütegude toimepanemisest ja üldkasuliku töö täideviimise ebaõnnestumisrisk on S.O puhul väga kõrge. Samuti leiab kohus, et karistus tuleks täitmisele 2 pöörata koheselt alates isiku kinnipidamisest. Samuti leiab kohus, et S.O suhtes ei esine KarS § 66 lg 1 toodud aluseid karistuse kandmiseks ositi, kuivõrd kohtule ei ole esitatud mingeid tõendeid isiku töökoha kohta. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48; 63 Liiklusseaduse § 221 lg 1; § 201 lg 2 järgi; Väärteomenetluse seadustiku § 95-105; § 107- 111 sätetest. Kohtunik 3