Obsah (10)

§ 172§ 663§ 667§ 654§ 479§ 662§ 651§ 6181§ 447§ 178

KOHTUMÄÄRUS ohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Ele Liiv, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 18.06.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-19-2219 Kohtuasi Osaühingu Restwert avald

) § 233 kohaselt. Maakohus lähtus siseveendumuse kujundamisel maa hindamise seaduse (MHS) § 81 esimesest lausest, mille kohaselt on kasutustasu 3% maa turuväärtusest või maksustamishinnast, kui viimane vastab turuväärtusele. Veebilehelt https://minu.kataster.ee/ on võimalik tuvastada, et 2022 toimunud korralise maade hindamise tulemusel on Narva mnt 4 kinnistu väärtus (maksustamishind alates 01.01.2024) 1 867 082 eurot (pindala 1922 m2; ruutmeetri hind 971,43 eurot). Kinnistule jääva servituudiala pindala on 105 m2, mistõttu on kasutustasu suuruseks 3060 eurot aastas (971,43 x 105 x 3%). Maakohus ei lisanud kasutustasule hüvitist maamaksu eest (MHS § 81 teine lause), kuivõrd maamaksuga seonduvat ei ole vaatamata kohtu selgitustele esile toodud ega tõendatud.

1. Maakohus arvestas juurdepääsu tingimuste määramisel sellega, et avaldaja kinnistu on ärimaa, mida avaldaja on kasutanud ja plaanib edaspidi kasutada avaliku parkimisteenuse osutamiseks. Selleks, et tagada kinnistu sihtotstarbeline kasutamine, asus maakohus seisukohale, et avaldajale tuleb juurdepääs määrata nii jalgsi kui igat liiki sõidukitega. Maakohus ei pidanud vajalikuks sõidukite kaalupiirangu kehtestamist, kuivõrd pooled ei ole sellisele vajadusele selgesõnaliselt viidanud ega asjakohaseid asjaolusid tõendanud. Juurdepääsutee hooldamise kohustuse jättis maakohus avaldaja kanda. 6 2-19-2219 Määruskaebus
2. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles avaldus rahuldati osaliselt, määrati juurdepääsuala laius, tasu ja menetluskulude jaotus, ning uue määrusega rahuldada avaldus täielikult ja määrata, et juurdepääsuõigusega koormatud ala laius on 4 m ja pindala 140 m2 ja tasu 100 eurot aastas ning jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Lisaks palub avaldaja parandada resolutsiooni p-s 7 ebatäpsus.
3. Avaldaja ei nõustu järeldusega, et tema avaldus rahuldati osaliselt. Avaldaja taotles juurdepääsu määramist Narva mnt 4a kinnistult avalikult kasutatavale Narva maanteele üle Narva mnt 4 kinnistu ja sellise avaldaja soovi kohus sisuliselt ka rahuldas. Teisi juurdepääsuteid oli avaldaja kohustatud taotlema tulenevalt kohtupraktikast, kuna kohus peab kaaluma kõiki võimalikke juurdepääsuteid.
4. Avaldaja ei nõustu määratud juurdepääsutee laiuse ja pindalaga. Vastavalt standardi EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ p-le 14.1.4 peab Päästeametile olema tagatud kustutustööde ja päästetööde tegemiseks kinnistule juurdepääsutee minimaalselt laiusega 3,5 m, et päästeautodele oleks tagatud ligipääs kinnistule tulekahju, õnnetuse vms korral. Selline tulekahju või õnnetus võib aset leida ka avaldaja kinnistul asuvas parklas, mis on samuti ehitis. Juurdepääsutee laiuse küsimust ei arutatud 27.06.2019 ja 19.12.2022 ärakuulamistel või muul viisil, mistõttu on maakohtu vastav lahend üllatav. Kuivõrd juurdepääsutee soovitud laiuse osas ei tekkinud menetlusosaliste vahel vaidlust ega kohtul selle kohta küsimusi, siis on kohatu maakohtu etteheide, et avaldaja ei selgitanud, miks peab juurdepääsutee laius olema 4 m. Maakohus ei ole juurdepääsutee laiuse määramisel arvestanud päästesõidukite laiusega, mis on rohkem kui tavapärase veoki laius 2,5 m. Kuivõrd juurdepääsutee peaks olema vähemalt 3,5 m lai, siis peaks juurdepääsutee pindala olema vähemalt 122,5 m
5. Avalduse järgi peaks juurdepääsutee olema 4 m lai ja juurdepääsutee pindala 140 m
7. Avaldaja ei nõustu määratud juurdepääsu tasu suurusega. Maakohus määras juurdepääsutee tasu selliselt, nagu kasutaks juurdepääsuteed üksnes avaldaja ja tema kinnistu kasutajad. Tasu määramisel tuleb arvestada asjaolu, et avaldaja kinnistule suunduv liiklus kulgeks Narva mnt 4 kinnistul mööda siiani kasutatavat sõiduteed, nagu seda kasutavad ka sõidukid, kes pargivad Narva mnt 4 kinnistul või läbivad seda kinnistut. Lisaks tuleb arvestada asjaolu, et Harju Maakohtu 16.03.2022 määruse alusel on tsiviilasjas 2-19-19570 määratud tasuline juurdepääsuala Gonsiori tn 3a kinnistule üle Narva mnt 4 kinnistu, mistõttu puudutatud isik juba saab sama juurdepääsuala eest hüvitist 6500 eurot aastas. Topelttasu määramine sama juurdepääsuala eest ei ole põhjendatud. Lisaks kasutavad Narva mnt 4 kinnistut juurdepääsuteena Narva mnt 2 kinnisasjal parkijad. Avaldaja jääb oma seisukoha juurde, et iga-aastane kasutuseelise ja omandiõiguse riivega seotud tasu, sh kulud maamaksule, hooldusele jms, on põhjendatud maksimaalselt 100 eurot aastas.
8. Maakohus on määruse resolutsioonis ekslikult asendanud vale isiku tahteavalduse kohtumäärusega.
9. Avaldaja ei nõustu menetluskulude jaotusega, kuna avaldus sisuliselt rahuldati. Õiglane ja põhjendatud oleks jätta kõik menetluskulud puudutatud isiku kanda

§ 172lg 1 teise lause alusel.

Maakohus selgitas, et puudutatud isik ei tõendanud menetluses oma väiteid, samuti oli puudutatud isiku taotletud ekspertiisi läbiviimine ebamõistlik ja jäi tegemata. Samas tuli avaldajal esitada täiendavaid seisukohti ja küsimusi võimalikele ekspertidele, milleks puudus tegelikult vajadus. 7 2-19-2219 Menetlusosaliste seisukohad 26. Puudutatud isik palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja uue tõendi vastu võtmata. Menetluse edasine käik 27. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 28. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667lg 2 esimese lause alusel tühistada juurdepääsutasu suuruse osas.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega määrab juurdepääsutasu suuruseks 2295 eurot aastas. Ringkonnakohus parandab ebatäpsuse maakohtu resolutsiooni p 7 teises lauses. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

§ 654

lg 22 ja § 659 alusel esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni terviklikus sõnastuses. Ringkonnakohus jätab tervikresolutsioonist välja maakohtu korralduse määruse kättetoimetamise kohta, kuna määruse kättetoimetamise sätestab

§ 479lg 2.

29. Ringkonnakohus lahendab esmalt määruskaebemenetluses esitatud taotluse tõendi vastuvõtmiseks. Avaldaja on määruskaebemenetluses esitanud täiendava tõendi – standard EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. Esitatud tõend on

§ 662lg 3 järgi lubatav.

Ringkonnakohus võtab esitatud tõendi asja materjalide juurde. 30.

§ 651

lg 1 ja § 659 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Avaldaja esitas määruskaebuse juurdepääsutee laiuse (sh pindala) ja tasu ning menetluskulude jaotuse osas. Juurdepääsu asukoha ja muude tingimuste määramise osas ei ole määrust vaidlustatud. Seega kontrollib ringkonnakohus, kas maakohtu määratud juurdepääsutee laius ja tasu ning menetluskulude jaotus on seaduslik ja põhjendatud. Kuigi ülejäänud osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud, juhib ringkonnakohus tähelepanu juurdepääsu talumise kohustuse ja selle eest määratud hüvitise (juurdepääsutasu) omavahelisele seotusele. Riigikohtu seisukoha järgi saavad nii juurdepääsu talumise kohustus kui ka selle eest hüvitise (juurdepääsutasu) maksmise kohustus tekkida ajast, mil sellekohane kohtulahed jõustub (RKTKm 06.06.2023, 2-21-4128, p 11). 31. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha juurdepääsutee laiuse osas. Avaldajale on arusaamatu, miks on maakohus määranud juurdepääsu laiuseks 3 m, kui avaldaja taotles juurdepääsu laiusega 4 m ja selle üle maakohtus ei vaieldud. 31.1. Juurdepääsu määramise avalduse lahendab kohus hagita menetluses (

§ 6181lg 1).

Sarnaselt muudele hagita asjadele kehtib ka juurdepääsu määramise menetluses hagita menetlusele omane uurimispõhimõte, mille kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega, samuti nende hinnanguga asjaoludele ning peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid, samuti nõudma vajaduse korral avaldajalt tõendite esitamist või koguma neid omal algatusel. Samas ei seisne uurimispõhimõtte esmane tähtsus aktiivses informatsiooni kogumises ja tõendite otsimises. 8 2-19-2219 31.

1. Avaldaja on juurdepääsu taotlemisel lähtunud enda kinnistu sihtotstarbest (ärimaa) ja enda äritegevuse vajadusest, s.o soovist pakkuda enda kinnistul parkimisteenust. Ka määruskaebuses ei väida avaldaja, et tema või tema kliendid ei saaks määratud juurdepääsuteed läbida selle laiuse tõttu. Määruskaebuse esitanud avaldajat on kogu menetluse vältel esindanud vandeadvokaat ja avaldajal oli võimalik põhjendada laiema juurdepääsutee vajadust. Vajadust määrata avaldaja kinnisasjale pääsemiseks 4 m laiune tee, tuleb eraldi põhjendada. Avaldaja ei ole seda vajadust põhjendanud. 31.
2. Määruskaebuse lisana esitatud tõendile tuginedes väidab avaldaja, et juurdepääsutee laius peab olema 4 m, kuna vastavalt standardi EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ p-le 14.1.4 peab Päästeametile olema tagatud kustutustööde ja päästetööde tegemiseks kinnistule juurdepääsutee minimaalselt laiusega 3,5 m. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole viidatud standardi näol tegemist õigusaktiga, s.t õiguslikult siduva eeskirjaga. Kuivõrd avaldaja kinnistu on hoonestamata, ei ole põhjendatud praegusel juhul määrata ehitistet tuleohutust reguleeriva standardi tingimustele vastavat juurdepääsu. 31.
3. Lisaks selgitab ringkonnaohus, et AÕS § 156 alusel ei määrata juurdepääsu päästeautodele. Juurdepääs määratakse kinnisasja omanikule, kellel puudub vajalik juurdepääs. Teenindustranspordi, sh päästesõidukite poolt eratee kasutamise vajadust ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks juurdepääsu tagamiseks ja määramiseks, sest päästesõidukitele on tagatud juurdepääs avaldaja hoone juurde üle puudutatud isiku kinnisasja päästeseaduse § 132 lg-te 2 ja 3 alusel (vt ka RKTKo 19.02.2014, 3-2-1-172-13, p 11; RKTKo 21.05.2008, 3-2-1-41-08, p 21). Hädaseisundis tagab puudutatud isiku kinnisasja kasutamise ka tsiviilseadustiku üldosa seadus §
4. Avaldaja väide, et tema kinnistul asuvas parklas võib tulekahju või õnnetus aset leida, on niivõrd üldsõnaline, et ei võimalda järeldada, et selleks on vaja kinnistule 4 m laiune juurdepääs määrata.
5. Järgmisena kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust määratud juurdepääsutasu osas. 32.
6. AÕS § 156 lg 1 järgi on juurdepääsuga koormatava kinnisasja omanikul õigus saada tasu, mis hõlmab hüvitist maamaksu, juurdepääsutee korrashoiu kulude (juhul kui juurdepääsutee korrashoiu kohustus lasub juurdepääsuteed taluma kohustatud kinnisasja omanikul) ning omandiõiguse riive eest, mis peab vastama juurdepääsutee kasutamisest saadavale kasutuseelisele (RKTKm 20.12.2023, 2-19-6901, p 14; RKTKm 01.06.2022, 2-19-20416, p-d 15.3 ja 15.4 ning nendes viidatud kohtulahendid). 32.
7. Juurdepääsutasu on võimalik arvutada valemi järgi, mis võtab arvesse seda, kui palju juurdepääsutee talumise kohustus kinnisasja väärtust vähendab (koormatava kinnisasja väärtuse vähenemine ehk koormatistest vaba ja koormatud kinnisasja väärtuse vahe, RKTKm 01.06.2022, 2-19-20416, p 15.5 toodud valem). Kui juurdepääsutasu määratakse kindlaks koormatava kinnisasja väärtuse vähenemist arvesse võttes, siis eelduslikult hõlmab see ka hüvitist kaotatud kasutuseeliste, kinnisasja korrashoiu kulude ja maamaksu eest (RKTKm 01.06.2022, 2-19-20416, p-d 15.5 ja 15.6). 32.
8. Kohus saab juurdepääsutee talumise tasu suuruse määramisel tugineda ka

§-le 233, kui menetlusosaliste kohtu ette toodud juurdepääsuteega koormatava kinnisasja omaniku suhtes negatiivset mõju avaldavate juurdepääsuteest lähtuvate asjaolude korral ei ole võimalik kinnisasja väärtuse vähenemist kindlaks teha või oleks see seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega (RKTKm 01.06.2022, 2-19-20416, p 15.6). 9 2-19-2219 32.

1. Maakohus selgitas 19.02.2019 määruses juurdepääsutasu määramisega seotud Riigikohtu praktikat, samuti arutas maakohus juurdepääsutasu määramisega seotud asjaolusid 27.06.2019 ja 19.12.2022 toimunud ärakuulamistel ning tegi menetlusosalistele ettepaneku esitada kohtule tõendid, mis võimaldavad määrata õiglase juurdepääsutasu. Puudutatud isik ei avaldanud maakohtule andmeid ega tõendeid, mille alusel tasu arvutada. Puudutatud isik ei tõendanud, et taotletav juurdepääs vähendaks puudutatud isiku kinnistu väärtust, puudutatud isik kaotaks kasutuseelise või tal jääks saamata tulu (RKTKm 13.12.2023, 2-18-12098, p 14; RKTKm 01.06.2022, 2-19-20416, p 15.4). Puudutatud isik taotles küll ekspertiisi läbiviimist Riigikohtu poolt viidatud valemi alusel väljaarvutatava juurdepääsutasu leidmiseks, kuid vastava ekspertiisi läbiviimine oleks ekspertide hinnangul olnud seotud ebamõistlike raskustega. Avaldaja on olnud läbivalt seisukohal, et mõistlik juurdepääsu tasu on 100 eurot, kuid on jätnud selle kujunemise selgitamata. Seega oli ringkonnakohtu hinnangul praegusel juhul tegemist sellise olukorraga, kus maakohus sai otsustada juurdepääsutee talumise tasu suuruse üle siseveendumuse alusel. 32.
2. Kolleegiumi hinnangul on maakohtu määratud aastatasu 3060 eurot iseenesest mõistliku suurusega, arvestades, et asjas on esile toodud, et Gonsiori 3a kinnistule on tagatud juurdepääs üle puudutatud isiku kinnistu jõustunud kohtulahendi alusel aastatasuga 6500 eurot (dtl 577) ja avaldaja taotleb juurdepääsu oma kinnistule parkimisteenuse osutamise eesmärgil, s.t avaldaja poolt planeeritav juurdepääsutee kasutamine hakkab olema intensiivne. 32.
3. Samas on ringkonnakohtu arvates põhjendatud määruskaebuse väide, et juurdepääsutasu määramisel tuleb arvestada, kas juurdepääsuteed kasutavad lisaks avaldajale ka teised naaberkinnistute omanikud. Riigikohtu praktikast lähtudes tuleb olukorras, kus juurdepääsuteed kasutab mitu isikut, võtta tasu suuruse määramisel arvesse iga isiku osa tee kasutamisel, kusjuures neid osi tuleb eelduslikult pidada võrdseteks ja seda olenemata sellest, kas tee omanik nõuab tasu ka teistelt kasutajatelt või mitte (RKTKm nr 3-2-1-170-12, p 12; RKTKo nr 3-2-1-90-11, p 12). 32.
4. Avaldaja on esile toonud, et vähemalt osaliselt kasutatakse sama juurdepääsuteed avalikult teelt ka Gonsiori 3a kinnistule pääsemiseks ning samuti kasutavad juurdepääsuala Narva mnt 2 ja Narva mnt 4 kinnistutel parkijad. Maakohus ei ole juurdepääsutasu määramisel nimetatud asjaolu arvesse võtnud. Ringkonnakohtu hinnangul saab juurdepääsutasu määramisel esile toodud ja tõendatud asjaoludel arvesse võtta, et Gonsiori 3a kinnistule on tagatud juurdepääs üle puudutatud isiku kinnistu. Asjaolu, et juurdepääsuteed kattuvad väravast Narva mnt poole jääval alal, möönab vastuses määruskaebusele ka puudutatud isik. Maakohtu määruse lisaks oleva plaani kohaselt kattub avaldaja kinnistule pääsemiseks määratud juurdepääsuala umbes pooles ulatuses Gonsiori 3a kinnistule pääsemiseks määratud juurdepääsualaga. Seega, võttes arvesse maakohtu määratud aastatasu 3060 eurot ja asjaolu, et umbes poolt juurdepääsuteest kasutab avaldaja üksinda ja poolt juurdepääsuteed kasutavad avaldaja ja Gonsiori 3a kinnistu omanik eelduslikult võrdsetes osades ühiselt, on põhjendatud aastatasu 2295 eurot (1560 + 1560/2). Avaldaja ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendanud määruskaebuses oma seisukohta, kuidas peaks kohus jõudma seisukohale, et mõistlik juurdepääsu tasu on 100 eurot aastas.
5. Avaldaja on määruskaebuses põhjendatult juhtinud tähelepanu veale maakohtu määruse resolutsioonis. 33.1.

§ 447

lg 2 kohaselt parandab kohus igal ajal otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Vead parandab kohus määrusega. 10 2-19-2219 33.

1. Vaidlustatud määruse põhjenduste p-s 59 leidis maakohus, et Narva mnt 4 kinnistu omaniku nõusolek tuleb kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks asendada AÕS § 641 kohaselt käesoleva määrusega, kuid määruse resolutsiooni p-s 7 teises lauses märkis, et asendatakse Puruplast OÜ tahteavaldus. 33.
2. Tegemist on ilmse ebatäpsusega, mis ei mõjuta määruse sisu, kuivõrd maakohus on ekslikult märkinud määruse resolutsiooni menetlusvälise isiku nime. Seetõttu parandab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni p 7 teises lauses ilmse ebatäpsuse ja loeb selle õigeks järgmises sõnastuses: „Asendada Office Building Holding OÜ tahteavaldus käesoleva kohtumäärusega.“
3. Avaldaja seisukoht, et tema avaldus rahuldati täielikult, ei ole põhjendatud. Maakohus määras juurdepääsu üle puudutatud isiku kinnistu, kuid mitte täpselt sellisel trajektooril ja sellise tasuga nagu avaldaja taotles ning ei pidanud põhjendatuks avaldaja taotlust eemaldada Narva mnt 4 kinnistule paigaldatud metallist piirdeaed ja värav. Seega on maakohus õigesti määruse resolutsiooni märkinud, et avaldus rahuldatakse osaliselt. Avaldaja on esitanud määruskaebuse maakohtu määruse peale, kuna avaldaja ei ole määratud juurdepääsu tingimustega nõus. Ringkonnakohus pidas avaldaja määruskaebust põhjendatuks üksnes osaliselt.
4. Viimasena võtab ringkonnakohus seisukoha menetluskulude jaotuse osas. 35.1.

§ 172

lg 1 teine lause annab hagita menetluses kohtule ulatusliku diskretsiooniõiguse otsustamaks, kelle kanda on asjaolusid arvestades õiglane menetluskulud jätta. Ka Riigikohus on selgitanud, et hagita asja menetluse kulude jaotuse otsustab maakohus

§ 172

lg 1 teise lause alusel lähtudes mh õiglusest (RKTKo 11.03.2015, 3-2-1-87-14, p 29).

§ 172

lg 1 teise lause kohaldamisel teeb kohus diskretsiooniotsuse, mida kõrgema astme kohus saab tühistada vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (RKTKm 13.05.2020, 2-16-5794, p 12). 35.2. Maakohus selgitas, et kuigi menetlus toimus avaldaja huvides, rahuldas kohus avalduse osaliselt ja seetõttu oli põhjendatud jätta menetluskulud

§ 172lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.

Ringkonnakohus nõustus eespool maakohtuga selles, et avaldus rahuldati osaliselt. Maakohtu seisukoha kujunemine on järgitav ja ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus menetluskulude jaotamisel diskretsioonipiire, jättes menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. 36. Ringkonnakohus leiab, et kuna määruskaebus rahuldatakse osaliselt, tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta samuti

§ 172lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.

Kui menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda, siis puudub vajadus nende rahaliseks kindlaksmääramiseks. 37.

§ 178

lg 1 esimese lause järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 11 2-19-2219 12