Obsah (8)

§ 601§ 662§ 331§ 696§ 172§ 171§ 177§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Mati Maksing, Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 27.06.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-24-3406 Kohtuasi Tallinna kohtutäit

§ 601lg 8 teine lause).

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Asjaolud ja menetluse käik

1. Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (kohtutäitur) esitas 28.02.2024 Harju Maakohtule ettepaneku Y (puudutatud isik/võlgnik) trahvimiseks täiteasjas nr 022/2023/
3. Avalduse kohaselt algatati puudutatud isiku suhtes täitemenetlus. Täitemenetluse algatamise aluseks oli Harju Maakohtu määrus tsiviilasjas nr 2-22-2466 ja X (avaldaja/sissenõudja) avaldus. Eeltoodud määrusega määrati kindlaks avaldaja ja lapse suhtluskord. Avaldaja palus esitada kohtutäituril kohtule avaldus puudutatud isiku trahvimiseks, kuna puudutatud isik ei täitnud ja/või takistas kohtumääruse täitmist. Kohtutäitur palus kohtul hinnata avalduse põhjendatust kohustatud isiku trahvimiseks. Puudutatud isiku seisukoht
4. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu, palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud täituri kanda. Puudutatud isik ei rikkunud kohtumäärusega sätestatud korda ega takistanud suhtluskorra täitmist. Asjaolu, et laps keeldus isaga suhtlemisest ning avaldas seda isale nii suuliselt kui kirjalikult, ei andnud alust asuda seisukohale, et puudutatud isik takistab kohtumääruse täitmist. Maakohtu määrus
5. Maakohus jättis kohtutäituri ettepaneku kohustatud isiku trahvimiseks rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohtu ette ei toodud asjaolusid, millest nähtuvalt takistaks puudutatud isik isa ja tütre suhtlust. Kuigi tõendamist ei leidnud asjaolu, et puudutatud isik takistas suhtluskorra täitmist, ei nähtunud, et ta ka selle täitmisele kaasa aitaks. Kohtu hinnangul ei suurendaks puudutatud isiku kaasabi lapse vanust arvestades (13-aastane) suhtluse toimimise tõenäosust. Küll aga seaks see lapse igakordselt ebamugavasse olukorda, kus ta oleks sunnitud suhtlema või põhjendama, miks ta suhelda ei soovi. Eeltoodu süvendaks lapse ja vanema vahelist konflikti, arvestades, et laps on isale juba väljendanud viha ja pettumust tema vastu. Avaldaja määruskaebus
6. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus võttis puudutatud isiku 13.05.2024 vastuse asja materjalide juurde (määruse resolutsiooni p 1), jättis rahuldamata kohtutäituri ettepaneku puudutatud isiku trahvimiseks (määruse resolutsiooni p 2) ning jättis menetluskulud avaldaja kanda (määruse resolutsiooni p 3). Puudutatud isikul oli suhtluskorra täitmisel kaasaaitamise kohustus. Sunniraha määramisel ei ole otsustava tähtsusega see, et suhtluskorda ei järgitud, vaid see, et lahuselava vanema ja lapse suhtlemist ei toimunud lapsega kooselava vanema tegude või tegevusetuse tõttu. Kuigi kohus tuvastas, et puudutatud isik ei hõlbustanud suhtluse korraldamist, ei pidanud kohus seda põhjendamatult piisavaks aluseks sunniraha määramiseks. Menetluse edasine käik
7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis puudutatud isikule tähtaja sellele vastamiseks.
8. Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused 2 9. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja määruskaebus vaidlustatud määruse resolutsiooni p 2 peale, millega maakohus jättis kohtutäituri ettepaneku kohustatud isiku trahvimiseks rahuldamata, tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud määrus muutmata. 9.1.

§ 662

lg-st 3 tulenevalt on määruskaebemenetluses uute asjaolude ja tõendite esitamine lubatud. Seega võtab ringkonnakohus määruskaebemenetluses esitatud tõendid asja materjalide juurde. 9.2. Maakohtule ei saa ette heita, et kohus võttis

§ 331

lg 1 alusel vastu puudutatud isiku 13.05.2024 esitatud vastuse.

§ 331

lg 1 järgi, kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või

§-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesoleval juhul ei põhjustanud 13.05.2024 vastuse vastuvõtmine menetluse lahendamise viibimist. 9.3. Avaldaja hinnangul jättis maakohus põhjendamatult kohtutäituri ettepaneku trahvi tegemiseks rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 179 lg 2 alusel esitatud kohtutäituri ettepaneku lahendamine ja lõike 21 alusel võlgnikule trahvi määramine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohtu hinnangul ei ületanud maakohus kohtutäituri ettepaneku rahuldamata jätmisel diskretsiooni piire. Nõustuda tuleb maakohtu järeldusega, et kohtu ette toodud asjaoludel ei saa asuda seisukohale, et puudutatud isik takistab lapse suhtlemist isaga. Lapsel ei ole kohustust vanemaga suhelda ning kui laps keeldub lahuselava vanemaga suhtlemast, ei saa seda pidada lapsega kooselava vanema rikkumiseks. 9.4.

§ 696

lg 1 sätestab, et ringkonnakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui selle esitamine on seadusega lubatud.

§ 601

lg 8 kohaselt ei saa käesolevat määrust edasi kaevata osas, mis puudutab trahvi määramata jätmist. 10. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja määruskaebus vaidlustatud määruse resolutsiooni p 3 peale, millega maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda, tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud määrus muutmata. 10.1.

§ 172

lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud lg 1 teise lause alusel selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. Kui kohus leiab, et õiglane on jaotada kulud muul viisil, tuleb seda põhjendada, kusjuures peamiseks lähtekohaks kõnealusel juhul kulude jaotamisel peaks olema just õigluse põhimõte. Seega annab

§ 172

lg 1 teine lause mitme menetlusosalise osalemisel hagita menetluses kohtule ulatusliku diskretsiooniõiguse otsustada menetluskulude mõne menetlusosalise kanda jätmine, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. 10.

1. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et arvestades, et kohtutäituri ettepanek (sissenõudja avalduse alusel) kohustatud isiku trahvimiseks jäi rahuldamata, tuli menetluskulud jätta avaldaja kanda. Maakohus teostas seadusest tulenevat kaalutlusõigust õiguspäraselt ning ringkonnakohtul puudub alus maakohtu diskretsiooniotsustusse sekkumiseks ja menetluskulude jaotuse muutmiseks.
2. Ringkonnakohus jätab määruskaebemenetlusega seonduvad menetluskulud kaebuse rahuldamata jätmise tõttu

§ 171lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.

Kuivõrd 3 maakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määranud, ei tee seda ka ringkonnakohus. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva määruse jõustumist

§ 177

lg-s 2 sätestatud korras (

§ 174lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) 4