KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Kohtuasja number 3-24-2301 Määruse tegemise aeg ja koht 15. august 2024, Tartu Kohtuasi Xi esialgse õiguskaitse taotlus seoses kokkusaamise

) § 204 lg 1 ja § 252 lg 7). ASJAOLUD

1. Viru Vanglas kinni peetav isik X (taotleja) esitas
2. augustil 2024 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, väites, et vangla ei võimalda talle pikaajalist kokkusaamist. Taotluse kohaselt käivad teised kinnipeetavad pikaajalisel kokkusaamisel igal kuul, kuid Xile kokkusaamist ei võimaldata. Ta palus ajavahemikul
3. august kuni
4. august 2024, et vangla lahendaks selle probleemi, kuid talle öeldakse, et ta peab ootama oma kontaktisikut. X märgib, et kontaktisik töötab üks kord kahe nädala jooksul ja on ülejäänud aja kodus, aga paberil taotlused on tema kabinetis. Taotleja leiab, et peatada tuleks kõigi teiste kinnipeetavate pikaajalised kokkusaamised, kes käivad kokkusaamistel rohkem kui üks kord poole aasta jooksul.
5. Kohus edastas
6. augustil 2024 Viru Vanglale kohtunõude, paludes teavet Xi pikaajalise kokkusaamise taotluse, vangla tehtud otsuse ning võimaliku vaidemenetluse kohta. Kohus palus vanglal edastada vastavad dokumendid ning ühtlasi selgitada, kuidas toimub praktikas pikaajalise kokkusaamise taotluse esitamine ja lahendamine.
7. Vastuseks kohtunõudele teatas Viru Vangla
8. augustil 2024 kohtule, et X esitas
9. augustil 2024 vanglale taotluse pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks
10. septembril 2024, sest abikaasa töötamise tõttu muud kuupäevad ei sobi. Kinnipeetavale selgitati suuliselt, et kindlaks kuupäevaks saab kokkusaamise, kui selleks kuupäevaks on vabu kohti. Samuti küsiti 3-24-2301 kinnipeetavalt, et kui soovitud kuupäevaks ei ole vabu kohti, siis kas talle sobib muu kuupäev. Taotlejale ei sobinud muud kuupäevad. Ta nõudis kokkusaamist just kindlal kuupäeval, märkides, et tal on õigus saada konkreetsel kuupäeval kokkusaamine. X leidis, et Viru Vangla peab teiste kinnipeetavate kokkusaamised sellisel juhul ära tühistama. Taotlejale selgitati uuesti, et kinnipeetavaid ei eelistata ja graafikusse lisatakse kokkusaamised vastavalt vabadele kohtadele. Võimalusel saab kinnipeetav kokkusaamiseks just soovitud kuupäeval. Viru Vangla ei ole siiani keeldunud mitte ühestki pikaajalise kokkusaamise võimaldamisest. Kinnipeetav kasutab aktiivselt pikaajalise kokkusaamise võimalusi ning talle on kokkusaamisi igakuiselt võimaldatud. Pikaajalise kokkusaamise taotlus peab olema esitatud vähemalt üks kuu enne taotletavat kokkusaamist ehk esimeseks kuupäevaks. Taotluste põhjal koostatakse kokkusaamiste igakuine graafik ning kinnipeetavate kokkusaamise soovid peaksid graafikusse jõudma
11. kuupäevaks. KOHTU SEISUKOHT 4.

§ 2

lg 4 sätestab, et kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest (

§ 2lg 4).

Kohus mõistab, et taotleja eesmärgiks on, et vangla võimaldaks talle pikaajalise kokkusaamise konkreetsel kuupäeval (s.o praegusel juhul 12. septembril 2024) ning seda isegi juhul, kui vangla peaks kellegi teise samal kuupäeval toimuva pikaajalise kokkusaamise tühistama. Kaebaja soovib vanglale sellekohase kohustava ettekirjutuse tegemist (

§ 251lg 1 p 3).

5.

§ 249

lg 5 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Sarnaselt sätestab

§ 249

lg 2, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Arvestades vangistusseaduse § 11 lg-s 5 sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõuet, oleks Xi esialgse õiguskaitse taotlus praegusel juhul kohtus lubatav vaid olukorras, kus ta on enne taotlusega kohtu poole pöördumist esitanud vanglale vaide, milles vaidlustab pikaajalise kokkusaamise mittevõimaldamist.

1. Viru Vangla
2. augusti
3. a vastusest kohtunõudele (dtl 6) nähtub, et taotleja ja vangla vahel on toimunud diskussioon selle üle, et kaebajale ei saa
4. septembril 2024 pikaajalist kokkusaamist võimaldada. Samas ei nähtu vangla vastusest kohtunõudele, et kaebaja oleks vangla keeldumise järgselt esitanud vaide ning asjas käiks vaidemenetlus. Ka kaebaja ise ei viita kohtule esitatud taotluses poolelioleva vaidemenetluse olemasolule. Seega tuleb asja materjalidele tuginedes asuda seisukohale, et praegusel juhul ei ole vanglas pooleli vaidemenetlust, mis annaks kaebajale õiguse esialgse õiguskaitse taotlusega kohtu poole pöördumiseks.
5. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et taotleja on esialgse õiguskaitse taotlusega pöördunud kohtu poole ennatlikult. Kuna asjas ei ole käimas vaidemenetlust, ei ole tema esialgse õiguskaitse taotlus kohtus lubatav ja kohus jätab selle

§ 55lg 2 alusel läbi vaatamata.

Kohtu hinnangul ei ole vaidemenetluse algatamata jätmine selline puudus, mida saaks esialgse õiguskaitse taotluse käiguta jätmisega kõrvaldada, vaid lubatavuse eeldus, mille täitmata jätmise korral puudub isikul õigus esialgse õiguskaitse taotlust esitada. 8. Taotlejal on võimalik esialgse õiguskaitse taotlusega kohtu poole pöörduda uuesti, kui ta on enne taotluse esitamist algatanud vaidemenetluse ning esitanud Viru Vanglale vaide seonduvalt pikaajalise kokkusaamise mittevõimaldamisega. Vaiet on võimalik esitada 30 päeva jooksul arvates keeldumisest teadasaamisest (haldusmenetluse seaduse § 75). 2

§ 44lg 1, § 249 lg 1).

10. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus taotleja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 3