Obsah (11)

§ 231§ 442§ 445§ 173§ 162§ 174§ 477§ 138§ 144§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Marget Henriksen Otsuse tegemise aeg ja koht 24.05.2024 Tallinn Tsiviilasja number 2-23-6731 Tsiviilasi X hagi Tehnovõrkude Ehituse OÜ va

§ 231

lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: − 15.01.20007 on kantud kinnistu XXX, Tallinn kaasomanikena kinnistusraamatusse X (edaspidi hageja) ja Q (dtl 8); − Q on 20.05.2009 sõlminud kostja Tehnovõrkude Ehituse osaühinguga maagaasi võrguteenuse osutamise lepingu nr 180509/

1. Maagaasi tarbimiskohaks oli elamu kinnistul aadressiga XXX, Tallinn. ( dtl71-72); − 20.04.2015 suri kinnistu kaasomanik Q (dtl 76); − Hageja X jätkas pärast kaasomanik Q surma kinnistu, maagaasi võrguteenuse ja gaasi kasutamist. − 01.12.2019 saatis hageja kostjale avalduse, millega soovis lepingud oma nimele vormistada. 09.12.2019 vastas kostja esindaja W hageja avaldusele ja avaldas soovi kokku leppida aeg mõõdusõlmede ülevaatuseks (dtl 68); − 15.02.2023 esitas hageja kostjale uuesti avalduse lepingute muutmiseks tema nimele; − 17.02.2023 inspekteeris kostja esindaja W XXX objekti, fikseeris arvestite näidud, plommide korrasoleku ning avastas, et gaasiarvesti ees ja järel on torustikul nn väljavõtted, mis võimaldavad gaasi arvestist vooliku abil mööda juhtida. Kostja esindaja W poolt XXX kinnistul toimunud gaasi tarbimise kohta tehtud analüüsi kohaselt tema poolt inspekteerimise päevale eelnevast päevast alates kasvas gaasitarbimine päevases võrdluses ca 5 korda (dtl 69); − 20.02.2023 vormistati hageja ja kostja vahel objekti ülevaatuse akt 200223, mis sisaldas rikkumise kirjeldust, hageja seletust, hageja poolt kasutatud gaasiküttekatla Vitopend 100 nimivõimsust 24KW ja ettekirjutust hagejale väljavõtted likvideerida, ehk kõiki andmeid ja asjaolusid mida antud olukorras näeb ette MkM 25.06.2007 määrus nr 54 „Ebaseaduslikult kasutatud maagaasikoguse ja võrguteenuse ning selle maksumuse määramise põhimõtted“ (dl 10); − 20.02.2023 sõlmisid hageja ja kostja maagaasi võrguteenuse osutamise lepingu nr 200223-2 (dtl 11-12); − Hageja likvideeris ebaseaduslikult gaasitorustikul vastavalt ettekirjutusele; gaasitarbimist võimaldavad väljavõtted 5 − Kostja väljastas 22.02.2022 hagejale XXX kinnistul ebaseaduslikult kasutatud maagaasi võrguteenuse ja aktsiisi osas arve nr 288462, summas 3770 eurot (dtl 13); − 01.03.2022 teavitas kostja hagejat e-kirjaga, et hagejal on kostja ees seisuga 01.03.2022 tasumata arve summas 3770,00 eurot (dtl 14); − 02.03.2023 sõlmisid hageja ja kostja võlgnevuse tasumise kokkuleppe, mille kohaselt tunnistas hageja oma võlgnevust kostja ees 3770 euro ulatuse täies osas (dtl 16-17); − Kokkulepitud maksegraafikut täitis kostja ainult esimese makse ulatuses, makstes 02.03.2023 kostjale 500 eurot. Järgmiseid graafikujärgseid makseid (03.04.2023 summas 500 eurot ja 03.05.2023 summas 500 eurot) hageja enam ei teinud; − 02.05.2023 sulges kostja, hageja poolt 02.03.2023 sõlmitud maksekokkuleppe kohaste kohustuse täitmata jätmise tõttu, XXX gaasiühenduse.
2. Hageja palub kohtule esitatud nõudes kohustada kostjat täitma 20.02.2023 sõlmitud maagaasi võrguteenuse osutamise lepingust nr 200223-2 tulenev kohustus: osutada hagejale võrguteenust ja tuvastada, et hageja ei ole rikkunud maagaasi võrguteenuse osutamise lepingu nr 2002232 tingimusi. Kostja vaidleb hagile vastu.
3. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on õigus peatada võrguteenuse osutamine lepingu nr 200223-2 alusel vastavalt VÕS § 110 lõikele 1, kui hagejal on eelnev võlgnevus, mis tuleneb hageja ja kostja vahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest.
4. Kohus nõustub kostjaga, et kostjal oli õigus tugineda hageja ja kostja vahel 02.03.2023 sõlmitud võlgnevuse tasumise kokkuleppest tulevale võlgnevusele ja keelduda maagaasi võrguteenuse osutamise lepingu nr 200223-2 täitmisest seniks, kuni hageja pole kostjale oma võlga tasunud tulenevalt VÕS § 101 lg 1 punktis 2 ja § 110 lõikest
6. Kohus ei nõustu hageja väitega, et ta ei ole ebaseaduslikult gaasi tarbinud. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja on XXX kinnisasja kaasomanik ½ ulatuses alates 15.01.
7. XXX kaasomanik Q suri 20.04.
8. Pärast seda on kostja Tehnovõrkude Ehituse OÜ jätkanud maagaasi võrguteenuse osutamist hagejale. Seega on kostja osutanud hagejale maagaasi võrguteenust aadressil XXX, Tallinn, peaaegu kaheksa aasta jooksul pärast kaasomanik Q surma. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et 17.02.2023 inspekteeris kostja esindaja W XXX objekti ja avastas, et gaasiarvesti ees ja järel on torustikul nn väljavõtted, mis võimaldavad gaasi arvestist vooliku abil mööda juhtida. 20.02.2023 vormistati hageja ja kostja vahel objekti - XXX, Tallinn - ülevaatuse akt
9. Kostja väljastas 22.02.2022 hagejale XXX kinnistul ebaseaduslikult kasutatud maagaasi võrguteenuse ja aktsiisi osas arve nr 288462, summas 3770 eurot. Kuna hageja soovis võlgnevuse tasuda ositi, siis pooled allkirjastasid 02.03.2023 vastava võlgnevuse tasumise kokkuleppe. Hageja on 20.02.2023 objekti ülevaatuse akti nr 200223 allkirjastamisega, möödaviigu likvideerimise ettekirjutuse täitmisega ja 02.03.2023 maksekokkuleppe sõlmimisega ning selle alusel esimese makse tegemisega, tunnistanud ja võtnud vastutuse ebaseadusliku gaasitarbimise eest.
10. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja sulges 02.05.2023 hageja gaasiühenduse, kuna hageja ei täitnud enda poolt 02.03.2023 sõlmitud maksekokkulepet. Kohus nõustub kostjaga, et kostjal oli õigus hageja gaasiühendus sulgeda. Seni kuni hageja oma võlgnevust ei likvideeri ja maksekokkulepet nõuetekohaselt täitma ei asu, ei saa kostja olla kohustatud maagaasi võrguteenust hageja kinnistu osas osutama.
11. Kohus leiab, et kostja õigesti arvestanud, et hagejal tuleb XXX ebaseaduslikult tarbitud gaasi eest tasuda 3770 eurot. Ebaseaduslikult tarbitud maagasi hüvitamist reguleerivad maagaasiseadus (edaspidi: MGS) ja „Ebaseaduslikult kasutatud maagaasikoguse ja 6 võrguteenuse ning selle maksumuse määramise põhimõtted“ (edaspidi: Määrus). MGS § 25 lg 5 kohaselt peab turuosaline hüvitama võrguettevõtjale ja müüjale ebaseaduslikult kasutatud gaasi ja võrguteenuse maksumuse ning gaasi ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamisega tekitatud kahju ning selle suuruse määramiseks tehtud mõistlikud kulutused. Ebaseaduslikult kasutatud gaasikoguse ja võrguteenuse ning selle maksumuse määramise põhimõtted kehtestab valdkonna eest vastutav minister (MGS § 25 lg 6). Määrus § 4 lg 1 kohaselt ebaseaduslikult kasutatud gaasikoguse ja võrguteenuse mahu määramisel arvestatakse tarbija juures paigaldatud gaasiseadmete nimivõimsust ja nende ööpäevast tarbimisaega ning ebaseadusliku kasutamise perioodi. Sama Määruse § 4 lg 2 kohaselt gaasiseadmete nimivõimsus määratakse nende valmistaja dokumentatsiooni, müügisertifikaatide ning muu tehnilise dokumentatsiooni alusel, nende puudumisel analoogsete seadmete alusel. Vaidlust pole selle üle, et hageja gaasiküttekatla Vitopend 100 nimivõimsus on 24KW. Määruse § 4 lg 3 kohaselt gaasi ebaseaduslikul kasutamisel loetakse ööpäevaseks tarbimisajaks sõltuvalt gaasiseadmest: 1) gaasipliit – 4 tundi ööpäevas; 2) gaasiveesoojendi võimsusega kuni 25 kW – 4 tundi; 3) gaasikütteseadmed võimsusega kuni 1 MW – 16 tundi; 4) gaasikütteseadmed võimsusega üle 1 MW ja tehnoloogilised gaasiseadmed – 24 tundi. Määruse § 4 lg 4 kohaselt Gaasi ebaseadusliku kasutamise arvestusperioodiks loetakse perioodi alates gaasiseadmete või gaasiarvesti eelmisest tehnilise kontrollimise päevast kuni ebaseadusliku kasutamise akti koostamise päevani, kuid mitte üle ühe aasta tagasiulatuvalt. Arvestusperiood määratakse täisööpäevades ja -kuudes. Maagaasilt aktsiisimaksu tasumise ja deklareerimise kohustus on seaduse alusel võrguettevõtjal (alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus § 22 lg 1 p 74 ). Ka ebaseaduslikult tarbitud gaasilt tuleb tasuda aktsiis. Võrguettevõtja peab ka ebaseaduslikult tarbitud gaasi osas aktsiisi tasuma. Kostja on aluseks võtnud ajavahemiku 20.02.2022 kuni 20.02.2023, s.t. üks aasta ebaseadusliku gaasitarbimise avastamisest tagasi. Kostja on vastuses hagile esitatud tabelis esitanud arvestuse, kuidas kostja arvestanud hageja võlgnevuse summas 37770 eurot. Kohus leiab, et kostja poolt esitatud arvestus vastab Ebaseaduslikult tarbitud maagasi hüvitamist reguleerivad maagaasiseadusele ja määrusele „Ebaseaduslikult kasutatud maagaasikoguse ja võrguteenuse ning selle maksumuse määramise põhimõtted“.
12. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et seni kuni hageja oma võlgnevust ei likvideeri ja maksekokkulepet nõuetekohaselt täitma ei asu, ei saa kostja olla kohustatud maagaasi võrguteenust hageja kinnistu XXX, Tallinn osas osutama. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata.
13. Kohus rahuldas hageja hagi tagamise taotluse ja 16.05.2023 määrusega hagi tagamise korras kohustas kostjat taastama koheselt gaasiga varustamine XXX, Tallinn kinnistul ning kuni käesolevas asjas kohtulahendi jõustumiseni keelata kostjal XXX, Tallinn kinnistu gaasiga varustamise katkestamine tingimusel, et hageja tasub tarbitud teenuste eest kostja esitatavaid arveid vastavalt võrguteenuse osutamise lepingule nr 200223-
14. 43.

§ 442

lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused.

§ 445

lg 2 kohaselt juhul kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kuna maakohus jättis hagi rahuldamata, siis kohus tühistab 16.05.2023 määrusega kohaldatud hagi tagamise. MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE 7 44.

§ 173

lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. 45.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda. 46.

§ 174

lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 174

lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist. 47. Kohus selgitab,

§ 174

lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). 48.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.

Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt.

1. Kostja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirja kohaselt kostja lepingulise esindaja poolt kosjale osutatud õigusabi koosneb alljärgnevast: tsiviilasja hagi ja tõendite analüüsi 1 tund, 12.05.2023 vastuse koostamine hagi tagamise taotlusele 3 tundi, vastuse koostamine hagile 3 tundi, esindus 04.05.2024 kohtuistungi ettevalmistus 1 tundi ja esindus istungil 20 minutit. Kostja esindaja on osutanud teenust hinnaga 150 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi on mõistlik ja vajalik ja kostja lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurot tund ilma käibemaksuta ei ületa keskmist sarnase teenuse eest makstavat tasu. Kostja taotleb menetluskulu väljamõistmist ilma käibemaksuta, sest kostja on käibemaksukohuslane ja saab riigilt käibemaksu tagasi küsida. Kostja on kinnitanud, et kõik kulud on kantud käesoleva kohtumenetlusega seoses.
2. Eeltoodust tulenvalt mõistab kohus hageja kasuks välja lepingulise esindaja kulud 1245 eurot (8,3 tundi x 150 eurot). 51.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 8 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik 9