Obsah (4)

§ 29§ 31§ 32§ 53

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Triin Siimpoeg Määruse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-6956 Tsiviilasi X kaebus kohtutäitur Hille Kudu 26.04.2024 ja 15.0

) tasu võtmise sätteid korduvalt muudetud, millest tulenevalt ei ole Riigikohtu 2014 aasta lahendis toodud seisukohad enam üheselt üle toodavad ning seadusandja on õigusakte selles valguses täiendanud. Kohtu seisukoht

1. TMS § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Tallinna kohtutäitur Hille Kudu tegi 15.03.2024 täiteasjades nr 035/2016/553, 035/2022/2743 ja 035/2022/2744 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse (dtl 15-16). Avaldaja vaidlustas nimetatud otsuse 19.03.2024 kaebuse esitamisega täiturile. 26.04.2024 otsusega jättis täitur kaebuse rahuldamata, millele esitas avaldaja kaebuse Harju Maakohtule 02.05.
2. Olenemata sellest, millal avaldajale täituri otsus kättetoimetati on kaebus igal juhul esitatud TMS § 218 lgs 1 sätestatud tähtaega järgides, so kuuendal päeval otsuse tegemisest arvates.
3. Kohtutäituri 15.03.2024 otsusest järeldub, et avaldaja suhtes on kohtutäitur Hille Kudu poolt algatatud kolm täitemenetlust: - 07.03.2016 algatati täitemenetlus täiteasjas nr 035/2016/553, sissenõudja Grano Digital AS; - 24.08.2022 algatati täitemenetlus täiteasjas 035/2022/2743, sissenõudja Maksu- ja Tolliamet; - 24.08.2022 algatati täitemenetlus täiteasjas 035/2022/2744, sissenõudja Maksu- ja Tolliamet. 2 Viidatud otsuse kohaselt on täituri põhitasu nendes täitemenetlustes 500 eurot, millele lisandub käibemaks 110 eurot. Avaldaja on vaidlustanud kohtutäituri tasuotsuse, kuna tema hinnangul polnud kohtutäituril nendes täiteasjades põhitasu saamise õigust, sest tegu oli ühinemisavaldust vahendanud kohtutäituriga.
4. Kohtutäituri ametitoiming on tasuline (kohtutäituri seadus (

) § 28 lg 1). Kohtutäituril on õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult käesolevas seaduses sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. Kohtutäituri tasu võib koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust (

§ 29lg 1).

Kohtutäituri tasu aluseks peab olema kohtutäituri sellekohane otsus (

§ 31lg 1 ja TMS § 38 lg 2).

Täituri 26.04.2024 otsusest järeldub, et avaldajale kuulus kinnisasi registriosa numbriga 15887450, mille arestis kohtutäitur Elin Vilippus. Täitemenetlused nr 035/2016/553, 035/2022/2743 ja 035/2022/2744 olid ühinenud kohtutäitur Elin Vilippuse menetlusega TMS § 149 alusel. Kohtutäitur Elin Vilippus müüs 14.11.2023 lõppenud enampakkumisel avaldajale kuuluva kinnisasja ning kandis 24.11.2023 enampakkumise tulemist ülalnimetatud täiteasjades sissenõudjate nõuded ja täitemenetluste alustamise tasud kohtutäitur Hille Kudu ametikontole. Kohtutäituri põhitasu sissenõudmiseks arestis kohtutäitur Hille Kudu 29.11.2023 kolmanda isiku kontol olevad võlgniku rahalised vahendid kohtutäituri põhitasu ulatuses. 06.12.2023 laekus kohtutäitur Hille Kudu ametikontole kohtutäituri põhitasud täiteasjades nr 035/2016/553, 035/2022/2743 ja 035/2022/

1. Sellisele kohtutäituri tegevusele esitas avaldaja kaebuse, mille täitur jättis 29.12.2023 otsusega rahuldamata, kuid mille tühistas Harju Maakohus 23.02.2024 kohtumäärusega asjas nr 2-24-323 (dtl 18-22). Uue tasuotsuse on täitur teinud 15.03.
2. Seega on praeguses asjas vaidluse all ühinemisavalduse esitanud kohtutäituri põhitasu (15.03.2024 otsusest järelduvalt on täitur avaldajalt välja mõistnud kohtutäituri põhitasu). Riigikohus on 29.01.2014 määruses asjas nr 3-2-1-164-13, p-s 18 märkinud järgmist: „Kolleegiumi arvates ei oleks mõistlik ka olukord, mil TMS § 149 lg 1 alusel sissenõudja eest ühinemisavalduse esitanud kohtutäitur saaks nõuda kinnisasja müümisel saadud summa arvel kohtutäituri põhitasu. Sama kehtib ka juhul, mil ühinemisavalduse on esitanud sissenõudja ise. Ühinemisavalduse esitamise hetkeks ei ole kohtutäitur suutnud rahuldada selle sissenõudja nõuet, kes talle TMS § 23 järgi täitmisavalduse esitas. Rahalise nõude sundtäitmise korral on

§ 32

lg-s 5 sätestatud, et kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Kolleegiumi arvates on

§ 32

lg-t 5 koostoimes TMS § 33 lg-ga 4 (analoogia alusel) TMS §-s 149 sätestatud juhtumil võimalik tõlgendada nii, et ühinemisavalduse vahendanud kohtutäituril on õigus saada kinnisasja müügist saadud tulemist raha menetluse alustamise tasu ning täitekulude katteks. Kohtutäituri põhitasu saamise õigust ühinemisavalduse vahendanud kohtutäituril ei ole, sh ka juhul, mil kinnisasja müünud kohtutäitur kannab müügist saadud tulemi arvel ühinemisavalduse vahendanud kohtutäituri kontole raha, mis on mõeldud TMS § 23 järgi täitmisavalduse esitanud sissenõudja nõude rahuldamiseks.“ Ka Tallinna Ringkonnakohus on hiljuti leidnud, et ühinemisavalduse esitanud kohtutäituril pole põhitasu saamise õigust.1 Kuivõrd vaidlustamata asjaolude kohaselt olid täitemenetlused nr 035/2016/553, 035/2022/2743 ja 035/2022/2744 ühinenud kohtutäitur Elin Vilippuse poolt läbiviidava täitemenetlusega TMS § 149 alusel puudub eeltoodule tuginedes kohtutäituril täitemenetlustes nr 035/2016/553, 035/2022/2743 ja 035/2022/2744 põhitasu saamise õigus. Seda ei muuda ka täituri poolt otsuses viidatu, et enampakkumise tulemist ei rahuldatud täiteasjades kohtutäituri põhitasu nõuet, vaid seda tehti kolmanda isiku kontol olevate avaldaja rahaliste vahendite 1 02.05.2024 määrus asjas nr 2-24-400, p 34. 3 arstimise kaudu. Eelöeldu muudaks sisutühjaks Riigikohtu poolt viidatud õigusnormide tõlgenduse (

§ 32lg 5 koostoimes TMS § 33 lg-ga 4).

Nii ei õnnestunud täitemenetlustes nr 035/2016/553, 035/2022/2743 ja 035/2022/2744 esitatud rahalisi nõudeid täita viidatud täitemenetluste tulemusel, vaid need said rahuldatud Elin Vilippuse poolt läbiviidava täitemenetluse tulemusel. Kohus ei nõustub täituri seisukohaga, et Riigikohtu 29.01.2014 määrus asjas nr 3-2-1-164-13 pole täna enam asjakohane. Täituri tasu puudutavaid sätteid on küll muudetud, kuid mitte seoses täituri põhitasuga TMS §-s 149 nimetatud juhul. Seega on viidatud Riigikohtu seisukoht jätkuvalt aktuaalne ning sellest seisukohast on lähtutud ka hiljutises kohtupraktikas (vt allviide 1). Nõustuda ei saa ka täituri seisukohaga, et uus tasuotsus on tehtud lähtuvalt Harju Maakohtu 23.02.2024 kohtumääruses tsiviilasjas nr 2-24-323 antud juhistest. Ka selles lahendis on kohus leidnud viitega ülaltoodud Riigikohtu lahendile, et täituril pole põhitasu saamise õigust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd kohtutäituril pole vaidlusalustes täiteasjades põhitasu saamise õigust, tuleb kohtutäituri 15.03.2024 ja 26.04.2024 otsused tühistada. Vastavas osas tuleb kaebus rahuldada. 6. Kaebuse osas, millega avaldaja palub kohustada kohtutäiturit tagastama avaldajale õigusvastaselt sissenõutud põhitasu 610 eurot täiteasjade 035/2016/553, 035/2022/2743 ja 035/2022/2744 eest selgitab kohus järgmist.

§ 53

sätestab, et kui kohus on tunnistanud kohtutäituri tegevuse tasu sissenõudmisel või tasu suuruse määramisel seadusvastaseks, tagastab kohtutäitur alusetult nõutud ja tasutud summa kohustatud isikule kümne päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest arvates. Seega tuleb kohtutäituril seadusest tulenev kohustus pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist tagastada avaldajale alusetult sissenõutud summa 10 päeva jooksul. Seetõttu puudub vajadus selles osas eraldi kohtutäiturit kohtulahendiga kohustada. Avaldaja kaebus jääb sellel põhjusel vastavas osas rahuldamata. Menetluskulud

1. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse. Sama sätte teisest lausest tuleneb, et kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Riigikohus on neid sätteid tõlgendanud selliselt, et mitme menetlusosalisega hagita asjas on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti ning TsMS § 172 lg 1 esimest lauset on otstarbekas kohaldada juhul, mil hagita menetluses selle iseloomu tõttu peale avaldaja teisi menetlusosalisi ei ole (Riigikohtu 12.05.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-19-15916, p 16 ja 02.06.2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-142-08, p 18). Kuivõrd kohus teeb lahendi kohtutäituri kahjuks on põhjendatud jätta avaldaja menetluskulud kohtutäituri kanda TsMS § 172 lg 1 alusel.
2. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks käesolevas määruses. Asja materjalidest nähtuvalt on avaldaja tekkinud menetluskulud riigilõivu näol summas 15 eurot. Muude kulude kandmist asja materjalidest ei järeldu. Seega lähtuvalt menetluskulude jaotusest ja TsMS § 172 lg-s 10 sätestatust mõistab kohus kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja 15 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Siimpoeg kohtunik 4