Obsah (6)

§ 134§ 135§ 1231§ 171§ 140§7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 06.05.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-23-13357 Kohtu

) § 116 lg-le 2, § 124 lg-le 1, §-le 127, § 123 lg-le 1 ning märkis, et lapse emalt tuleb

§ 134

lg-te 1 ja 3 ning

§ 135lg 2 alusel täielikult ära võtta lapse isiku- ja varahooldusõigus.

1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole lapse ema võimeline lapse hooldusõigust nõuetekohaselt teostama. Lapse ema sõltuvuse tõttu on laps sattunud korduvalt turvakodusse põhjusel, et lapse elu ja heaolu on sattunud ohtu ema joobeseisundi tõttu. Samas on ema ka ise oma probleemi teadvustanud ning palunud laps turvakodu teenusele vastu võtta. Lapse ema ei ole vaatamata toetavatele teenustele ning korduvatele lubadustele suutnud hooldusõigust kohaselt teostada. Alates
2. aasta aprillist viibib laps püsivalt Tallinna Laste Turvakeskuses turvakodu teenusel. Laps suunati sinna avaldaja poolt ja ema nõusolekul. Turvakodusse sattumise põhjuseks on ema alkoholitarbimine. Ka alates turvakodusse suunamisest ei ole lapse ema teinud mõistlikke pingutusi hooldusõiguse teostamiseks. Lapse ema vajab ise tuge ega suuda olla lapsele piisavaks toeks. Vaatamata avaldaja pikaaegsele abile ja toetusele ei ole lapse ema olnud võimeline tagama oma alaealisele pojale normaalset, turvalist ja arengut toetavat elukeskkonda. Lapse ema küll teadvustab vajadust tegeleda alkoholi- ja narkootikumisõltuvusega, kuid ei ole leidnud endas piisavalt jõudu ravi järjekindlalt läbida. Samal ajal ei ole lapse ema arusaam sõltuvusprobleemi suurusest ilmselt adekvaatne, samuti ei ole adekvaatne tema arusaam sellest, kuidas see lapse eest hoolitsemist mõjutab. Lapse ema on avaldanud soovi oma lapse eest ise hoolitseda ning lapsega koos elada, samuti soovib seda laps. Kohtu hinnangul ei ole lapse ema arusaam hakkamasaamisest adekvaatne. Lapse ema ei ole teinud sisulist koostööd lapse heaolu spetsialisti ega turvakoduga, samuti ei ole ta asunud tööle ega vormistanud endale dokumente, mis oleksid eelduseks tööle asumisel või töötuna arvele võtmisel. Üürivõla tõttu on üles öeldud lapse ema elamispinna üürileping ning lapse ema peab vabastama üüripinna 02.01.
3. Samuti ei ole ema lapsega suhelnud ega teda turvakodu uues peremajas külastanud. Eelnevast saab järeldada, et lapse ema on ise sisuliselt loobunud hooldusõiguse teostamisest. Lapse jätmine tema ema kasvatusele ei ole lapse huvides. Lapse ema ei ole arvestanud lapse turvalisuse, stabiilsuse ja heaoluga ning on seadnud esikohale oma soovid, vajadused ning huvid.
4. Lapse ema on avaldanud kohtule, et ta oleks valmis järgima kohtu poolt talle tehtavaid ettekirjutusi. Kohtu hinnangul ei ole lapse esindaja välja toodud ettekirjutused perspektiivikad, kuivõrd avaldaja on proovinud aastaid lapse ema toetada ja aidata. Lapse ema on küll kohati tegelenud probleemidele lahenduste otsimisega, kuid lahendused ei ole olnud aastate jooksul püsivad. Ka kohtulikul ärakuulamisel tunnistas lapse ema alkoholisõltuvust ning tõi välja, et see on takistuseks hooldusõiguse kohasel täitmisel. Kohus andis lapse emale võimaluse edastada kohtule isiku kontaktid, kelle juures lapse ema
5. aasta suvel oma alkoholisõltuvust ravis. Lapse ema kohtule lubatud andmeid ei esitanud. Kohus on seisukohal, et programmid, kus lapse ema on osalenud (Anonüümsete Alkohoolikute tugigrupi koosolekud, Wismari 3 2-23-13357 haigla, erateenuse pakkujad) ei ole olnud ilmselt piisavad sõltuvuse raviks. Kuna hetkel ei toimu aktiivset ravi, mis võiks anda mingi aja möödudes tulemusi, siis ei saa rääkida ka hooldusõiguse peatamisest ravi lõppemiseni. Kuni lapse emal ei ole õnnestunud sõltuvusest vabaneda eksisteerib suur oht lapse heaolule.
6. Alkoholi- ja narkosõltlasest lapsevanem ei ole võimeline hoolitsema lapse vajaduste eest ja tagama talle vajalikku järelevalvet. Alkoholi kuritarvitamisega lapse juuresolekul on lapse ema seadnud otseselt ohtu lapse elu ja tervise. Kuna suutmatus lapse huve tagada ei ole ajutise iseloomuga (on kestnud sisuliselt juba aastaid ning lähimas tulevikus ei ole näha selle seisundi möödumist), siis ei esine praegusel juhul hooldusõiguse peatamise aluseid.
7. Lapse ema ei ole suuteline ise oma last kasvatama ning lapse heaolu, turvalisust ja jätkusuutlikku ning stabiilset elukorraldust tagama. See tähendab ohtu lapse kehalisele, vaimsele ja hingelisele heaolule. Kohtu hinnangul puuduvad sellised toetavad abinõud, mis võimaldaks lapse vanemaga koos kasvamise korral kõrvaldada ohu lapse heaolule. Seega on täidetud

§ 135

lg-s 2 toodud eeldus, s.o on põhjust eeldada, et täiendavate abinõude rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks. 12. Kui tulevikus langevad ära hooldusõiguse teostamist takistavad asjaolud, saab vanem pöörduda kohtu poole hooldusõiguse taastamise avaldusega (

§ 1231lg 2).

13. Maakohus määras lapse eestkostjaks avaldaja (

§ 171lg 1).

1. Maakohus jättis lapse esindamisega seotud kulud riigi kanda ning muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 172 lg-d 1 ja 3). Määruskaebus
2. Puudutatud isik I (laps) esitas riigi õigusabi korras määratud esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse osaliselt tühistada ning teha asjas uus lahend, millega peatada lapse ema isiku- ja varahooldusõigus lapse suhtes üheks aastaks alates kohtumääruse jõustumisest, määrata lapse eestkostjaks avaldaja üheks aastaks alates kohtumääruse jõustumisest ning teha lapse emale järgmised ettekirjutused: 1) lapse ema kohustub tegema koostööd lastekaitsetöötajaga ning tema kaasatud isikutega; 2) lapse ema kohustub registreeruma Tervisekassa avalikul veebilehel loetletud keskusesse alkoholitarvitamise häire nõustamisele ja ravile hiljemalt 1 kuu jooksul alates ettekirjutuse tegemisest; 3) lapse ema kohustub registreerumisest viivitamatult informeerima Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonda, teatades pöördumise kuupäeva ja eriarsti või eriõe nime; 4) lapse ema kohustub järgima eriarsti ja eriõe ravisoovitusi alkoholisõltuvusest vabanemiseks; 5) lapse ema kohustub esitama ravitulemuste kohta Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale teabe viivitamatult alates ravi lõppemisest ja katkemisest. Kaebaja palus kohustada lapse ema elukohajärgset kohalikku omavalitsust kontrollima ettekirjutuste täitmist hiljemalt 10 kalendrikuu möödumisel alates määruse tegemisest ja esitama vajadusel kohtule avaldus muudatuste tegemiseks lapse ema vanemaõigustes.
3. Määruskaebuse kohaselt kohtus lapse esindaja lapsega 22.01.2024 ning selgitas lapsele lõpplahendit ja edasikaebevõimalusi ning küsis lapse arvamust. Laps väljendas, et ta soovib 4 2-23-13357 lõpplahendi edasikaebamist. Lapse arvates tuleks kohtul anda emale selged ettekirjutused ja suunis ravida alkoholisõltuvust.
4. Maakohtu määrus ei ole jälgitavalt ja piisavalt põhjendatud. Praegusel juhul ei ole piisavalt põhjendatud ultima ratio põhimõttest lähtumist, st miks on kõige sobivamaks abinõuks emalt hooldusõiguse täielik äravõtmine. Kohaldama peaks leebemaid meetmeid. Avaldusest nähtuvalt on lapse ema põhimõtteliselt suuteline abi vastu võtma ja selle kaudu on reaalsed positiivsed muudatused peres võimalikud. Avaldaja poolt minevikus proovitud meetmete vahelduv edu ei tähenda automaatselt seda, et kohtumäärusega ette kirjutatavad meetmed ebaõnnestuksid. Praegusel juhul ei ole ilmne, et hooldusõiguse peatamisel ja emale ettekirjutuste tegemisel ei oleks positiivset mõju.
5. Kohus ei ole nõudnud enne lõpplahendi tegemist lapse emalt selgitusi selle kohta, miks ta kohtule lubatud andmeid ei esitanud. Minetus seonduvalt selliste andmete esitamata jätmisega on selgelt ebapiisav

§ 135lg 2 kohaldamiseks.

Lisaks ei ole kohus selgitanud lapse emale võimalust saada riigi õigusabi. Praegusel juhul on ilmne, et lapse ema ei ole võimeline ise kaitsma oma õigusi ja tema olulised huvid võivad jääda advokaadi abita kaitseta. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

1. Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. 19.
2. Lapse emale ettekirjutuste tegemine ei ole lapse huvides. Alaealise lapse huvides ei ole elada aasta võltslootuses, et tema ema selle aasta jooksul muutub. Laps vajab stabiilsust, turvalist ja tema arengut toetavat keskkonda, kus ta ei pea mõtlema, kas tal on iga päev kodus süüa, millal või kellega ja mis olekus ema tuleb, kas ta saab öösel magada või peab kuulma ema ja tema külaliste pidutsemist või sootuks trepikojas ootama. Lapsel on õigus rahulikule lapsepõlvele ja stabiilsele elule, turvalisele ja puhtale kodule, igapäevasele toidule, puhastele riietele. Lapse emal on olnud alates lapse eraldamisest
3. aasta aprillis, s.o tänaseni 9,5 kuud aega otsida abi alkoholisõltuvusele, maksta üüri ja kogunenud võlga, et säilitada endale ja lapsele elukoht. Lapse ema ei ole seda teinud. 19.
4. Lapse ema on alates lapse sünnist elanud toetatud keskkonnas Tallinna Sotsiaaltöökeskuse majutusüksuses, talle on Tallinna linna poolt antud üürile korter, teda on iseseisval elama asumisel toetanud, juhendanud ja jõustanud Tallinna Perekeskuse sotsiaaltöötajad, kes on seda teinud mitme aasta vältel. Põhja-Tallinna Valitsuse lapse heaolu spetsialistid on perega aktiivselt tegelenud alates isiku kolimisest aadressile XXX, Tallinn
5. aasta kevadest. Peret on toetanud Tallinna Perekeskuse pereteenistuse spetsialistid ja MTÜ Lastekeskus Tähetorn töötajad. Lapse emale on makstud Tallinna linna poolt erinevaid sotsiaaltoetusi. Lapse heaolu spetsialist on isikut igakülgselt nõustanud ja jõustanud, aidanud vormistada dokumente, seisnud seoses kasvava üürivõlaga tema eest Tallinna Linnavalitsuse linnavara osakonnas. Vaatamata pikaaegsele ning mitmekülgsele abile ja toetusele ei ole lapse ema olnud võimeline tagama oma alaealisele pojale turvalist ja arengut toetavat elukeskkonda, vaid on seadnud jätkuvalt ohtu poja turvalisuse ja heaolu. Isikule on korduvalt antud uusi ja uusi võimalusi enda käsile võtmiseks, et tegeleda oma probleemidega ja muuta oma elu. Lapse ema on vaatamata aastaid kestnud igakülgsele abile ja toele jätkanud eluviisi, mis ei ole kohane lapsele vajaliku turvalisuse loomiseks. Lapsele stabiilsuse, turvalisuse ja arengut toetava kasvukeskkonna tagamiseks ei ole enam muid meetmeid. 19.
6. Lapse perest eraldamise tingis 28.04.2023 toimunud kodukülastusel avanev vaatepilt. Lapse ema oli tugevas alkoholijoobes ja lamas põrandal. Voodil lesis tundmatu meesterahvas. 5 2-23-13357 Korter oli räpane, segamini, haises. Selle kõige keskel oli laps. Lapse heaolu spetsialist toimetas lapse Tallinna Laste Turvakeskuse Lilleküla turvakoju. Sarnast segadust ja antisanitaarseid tingimusi oli esinenud korteris korduvalt ning sellele pöörati viie aasta jooksul korduvalt tähelepanu. 19.
7. Lapse heaolu spetsialisti vestlusel naabritega
8. aasta lõpus ja
9. aasta alguses on selgunud, et korteri uksest on avanenud sarnane vaatepilt (ääretu segadus, hais, tühjad alkoholipudelid). Samuti on lapse heaolu spetsialist hinnanud korduvates telefonikõnedes, mis on toimunud peale lapse perest eraldamist, et lapse ema on hääle järgi otsustades (alkoholi)joobes (jutt on segane ja ebaadekvaatne ning ebaselge diktsiooniga). 03.11.2023 kohtus lapse heaolu spetsialist juhuslikult Sõle tn ja Randla tn ristmikul pandimaja ees lapse ema ja lapsega. Lapse ema oli ilmselgete alkoholijoobe tunnustega (alkoholilõhn, näost punetav, kõne diktsioon oli ebaselge). 19.
10. Puuduvad alused hooldusõiguse peatamiseks

§ 140järgi.

Lapse ema hooldusõiguse teostamine ei ole olnud faktiliselt takistatud. Ta ei ole viibinud pikema aja vältel eemal, samuti puuduvad tal muud kõrvalised takistused (vanema vangistus, raske haigus või teadmata kadumine) hooldusõiguse teostamiseks. Lapse ema eluviisi ja tegevust ei saa määratleda kui kestvat võimetust. Lapse ema eluviis ja tegevus on tema teadlik valik ja see kahjustab lapse vaimset ja füüsilist heaolu ning seab ohtu alaealise elu, tervise ning igakülgsed arenguvõimalused.

1. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, mistõttu jätab ringkonnakohus TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata
3. Vanemalt hooldusõiguse äravõtmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (RKTKm 16.11.2016, 3-2-1-99-16, p 17). Maakohtu määruses neid puudusi kolleegiumi hinnangul ei ole. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesoleval juhul oli põhjendatud

§ 134

lg 1 ja § 135 lg 2 alusel lapse emalt hooldusõiguse täielikult äravõtmine ning nõustub selles osas maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 (koosmõjus §-ga 659) alusel neid ei korda. 23.

§ 134

lg-st 1 tuleneb, et kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas sama paragrahvi lõikes 3 ning

§-des 135 ja 136 loetletuid.

§ 135

lg 2 kohaselt võib kohus vanemalt hooldusõiguse täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks.

1. Riigikohus on selgitanud, et perekonnaautonoomiast tulenevalt on eelkõige vanemal õigus oma last ise kasvatada. Vanemalt lapse suhtes isikuhooldusõiguse täielik äravõtmine on äärmuslik meede ning lapse heaolu tagamiseks tuleb kohaldada vanema õigusi kõige vähem 6 2-23-13357 piiravaid abinõusid, s.o abinõusid, mis on ohtu arvestades eesmärgipärased ja proportsionaalsed. Seejuures tuleb eelistada abinõusid, mis toetavad perekonda (vt RKTKm 14.11.2012, 3-2-1-121-12, p 15; RKTKm 04.05.2011, 3-2-1-13-11, p 14). Vanemalt lapse hooldusõiguse täielikult äravõtmine on seega põhjendatud üksnes juhul, kui lapse heaolu tagamiseks rakendatud muud perekonda toetavad meetmed ei ole tulemust andnud või on ilmne, et neil ei oleks positiivset mõju.
2. Avaldaja hinnangul on lapse emalt hooldusõiguse äravõtmine põhjendatud lapse ema alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamise, lapse hooletusse jätmise, lapsele ebasobiva (must ja räpane) kasvukeskkonna loomise, lapse ema pideva valetamise ja kokkulepete rikkumise tõttu (dtl 115).
3. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul nähtub asja materjalidest, et muud abinõud lapse olukorra parandamiseks ei ole piisavaid tulemusi andnud või ei oleks need tõenäoliselt tulemuslikud. Lapse emal on probleemid alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega, mida lapse ema ka ise tunnistab. Pere probleemidega on kohalik omavalitsus tegelenud
4. aastast. Lapse ema on suunatud Tallinna Perekeskuse toetavale pereteenusele ning laps on osalenud MTÜ Lastekeskuse Tähetorn töös. Naabrite sõnul on lapse ema korteris toimunud aastate jooksul pidevad joomingud ja kaklused ning korteris viibivad võõrad inimesed (dtl 19, 56). 04.12.2019 politsei külastusel lapse ema elukohta tuvastati lapse emal narkojoove ning laps toimetati turvakodusse (dtl 27). 09.12.2019 vestles lapse heaolu spetsialist emaga ning sõlmis lapse emaga kokkuleppe, kus muu hulgas oli välja toodud, et lapse ema kohustub mitte tarvitama alkohoolseid jooke ning narkootilisi ja psühhotroopseid aineid (dtl 29). 14.09.2020 teostatud kodukülastuse käigus suunati laps taas turvakodu teenusele (dtl 35), kuna lapse ema korter oli väga halvas seisukorras (igal pool vedelesid konid ja alkoholipudelid, hallitama läinud söök oli segamini riiete ja muu kolaga) (dtl 39-40). Tallinna Perekeskuse klienditöö kokkuvõttest perioodil 17.12.2019 – 11.01.2022 nähtub, et lapse emale on osutatud järgnevaid teenuseid: nõustamine, abistamine stabiilse ja turvalise igapäevaelu korraldamisel, sobiva kasvukeskkonna loomisel ja hoidmisel, oma sõltuvusega tegelemisel, peresuhete parandamisel, lapsele piiride seadmisel, lapse toetamisel õpingutes ja asjaajamises (dtl 42). Koostöö lõppedes oli ema ja lapse elukorraldus stabiilne: ema käis ametlikult tööl, väidetavalt alkoholi ei kuritarvitanud ning enda sõnul osales aeg-ajalt Anonüümsete Alkohoolikute tugigrupi koosolekutel (dtl 43). Kuigi pärast Tallinna Perekeskuse osutatud pereteenuse lõppemist pere olukord teatud määral paranes, on avaldaja välja toonud, et pärast teenuse lõppemist on lapse ema jätkanud talle omast eluviisi – tarvitab alkoholi, ei käi tööl, valetab ja ignoreerib isikuid, kes püüavad teda aidata. Lisaks on üürivõla tõttu lõpetatud lapse ema eluruumi üürileping (dtl 115). 28.04.2023 lapse heaolu spetsialisti poolt teostatud kodukülastusel oli lapse ema tugevas alkoholijoobes ja lamas põrandal. Korter oli must, segamini ja haises. 28.04.2023 toimetas lapse heaolu spetsialist lapse Tallinna Laste Turvakeskuse Lilleküla turvakoju (dtl 2023). Avaldaja on välja toonud, et alates 28.04.2023, s.o pärast lapse eraldamist ja turvakoduteenusele suunamist, ei ole lapse ema teinud sisulist koostööd lapse heaolu spetsialistiga ega turvakoduga. Lapse emal on pärast lapse eraldamist 28.04.2023 olnud piisavalt aega, et oma probleemidega tegeleda (otsida abi alkoholisõltuvusega tegelemiseks, taotleda uut elamisluba, otsida tööd ja maksta korteri kommunaalkulud ning võla osamaksed). Lapse ema ei ole seda teinud.
5. Määruskaebuses palutakse peatada lapse ema hooldusõigus lapse suhtes üheks aastaks ning teha lapse emale täitmiseks ettekirjutused.

§ 140

lg 1 järgi peatab kohus vanema hooldusõiguse, kui vanem on kestvalt võimetu lapse hooldusõigust teostama. Riigikohus on selgitanud, et kuigi hooldusõiguse peatamise ajal ei saa vanem

§ 140

lg 3 järgi hooldusõigust teostada, saab hooldusõiguse peatamise ajal vanema suhtes kohaldada ka

§7

2-23-13357 des 134 ja 135 nimetatud abinõusid (RKTKm 04.12.2014, 3-2-1-142-13, p 16).

§ 134

lg 3 esimese lause järgi võib kohus lapse heaolu ohustamise korral teha vanema asemel lapse kohta hooldusõigusest tulenevaid otsuseid, teha hoiatusi ja ettekirjutusi ning kehtestada keelde, samuti kohustada vanemaid järgima kohtu määratud asutuse hooldusjuhiseid. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus vanem soovib last ise kasvatada ja osaleb lapse elus ka pärast lapse perekonnast eraldamist ning on nõus oma elukombeid ja senist elukorraldust muutma ja tegema selleks avaldajaga koostööd, tuleb vanemale enne hooldusõiguse äravõtmist kohaldada muid abinõusid ja anda võimalus näidata, kas ta suudab olukorda muuta ja last ähvardanud ohu kõrvaldada (RKTKm 16.09.2015, 3-2-1-78-15, p 18).

1. Maakohus on 08.12.2023 ärakuulamisel arutanud menetlusosalistega võimalust peatada lapse ema hooldusõigus üheks aastaks ning määrata lapse emale täitmiseks ettekirjutused ema käitumise muutmiseks. Ärakuulamisel avaldas lapse ema, et ta oleks valmis järgima kohtu tehtavaid ettekirjutusi. Seejärel määras maakohus lapse emale tähtaja kohtule selle isiku kontaktide edastamiseks, kelle juures lapse ema
2. aasta suvel oma alkoholisõltuvust ravis, samuti lapse ema potentsiaalse tööandja kontaktide edastamiseks. Lapsele määratud esindajal palus kohus esitada ettepaneku emale tehtavate ettekirjutuste osas. Lapse ema kohtule nõutud andmeid ega dokumente ei edastanud ning seetõttu tegi maakohus asjas lõpplahendi, millega rahuldas avaldaja avalduse lapse emalt hooldusõiguse äravõtmiseks.
3. 15.03.2024 kirjaga andis ringkonnakohus lapse emale võimaluse esitada seisukoht määruskaebuses välja toodud ettekirjutuste kohta ning selgitada, kas ja millisel määral oleks lapse ema valmis määruskaebuses välja toodud ettekirjutusi täitma. Ringkonnakohus selgitas ka, et lapse emal on võimalik enda esindamiseks kohtumenetluses ja menetlusdokumendi koostamiseks taotleda kohtult riigi õigusabi korras advokaadist esindaja määramist ning märkis, et selleks tuleb esitada kohtule taotlus riigi õigusabi saamiseks. Ringkonnakohus lisas 15.03.2024 kirjale ka riigi õigusabi infovoldiku vene keeles ning riigi õigusabi taotluse näidisvormi. Lapse ema teatas 08.04.2024 telefonivestluses kohtule, et talle võib dokumendid saata aadressile XXX ning kinnitas, et ta on teadlik, et kohus saadab talle dokumendid tema öeldud postiaadressile. Ringkonnakohus saatis lapsele emale dokumendid tema poolt viidatud aadressile, kuid lapse ema ringkonnakohtu 15.03.2024 kirjale ei vastanud.
4. Arvestades eeltoodut, nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et praegusel juhul oli kõige sobivamaks abinõuks emalt hooldusõiguse täielik äravõtmine. Lapse emale on antud korduvalt võimalusi oma vanemlikke oskusi parandada ja otsida ravi alkoholisõltuvusele. Kohaliku omavalitsuse lapse heaolu spetsialistid on perega aktiivselt tegelenud alates
5. aastast. Peret on toetanud Tallinna Perekeskuse pereteenistuse spetsialistid ja MTÜ Lastekeskus Tähetorn töötajad. Vaatamata sellele on laps mitmel korral sattunud turvakodu teenusele. Lapse ema on osalenud Anonüümsete Alkohoolikute tugigrupi koosolekutel ning on väidetavalt
6. aasta suvel ravinud alkoholisõltuvust tuttava juures, mis ei ole aga andnud sõltuvuse ravis tulemusi. Ringkonnakohus on andnud lapse emale võimaluse esitada seisukoht määruskaebuses märgitud ettekirjutuste kohta. Lapse ema ringkonnakohtule ei vastanud. Ringkonnakohus leiab, et kohus ei saa kohustada lapse ema täitma ettekirjutusi, kui lapse ema sellest ise huvitatud ei ole ning tõenäoliselt ettekirjutusi täitma ei hakka. Praegusel juhul ei ole lapse ema tõendanud, et ta oleks võimeline oma elukombeid ja senist elukorraldust parandama. Seega tuleb ringkonnakohtu hinnangul lugeda, et muud toetavad abinõud ei ole tulemust andnud või ei oleks need tõenäoliselt tulemuslikud.
7. Kolleegium selgitab ka, et hooldusõiguse äravõtmine ei ole tingimata lõplik.

§ 1231

lg 1 kohaselt on vanemal võimalik esitada avaldus hooldusõiguse taastamiseks, kui hooldusõiguse taastamine vastab lapse huvidele. Kohus peab hooldusõiguse piiramist lõpetava 8 2-23-13357 avalduse menetlemisel tuvastama, et lapse huvid ei ole enam ohus ning et hooldusõiguse täiemahuline taastamine ei kahjusta last. Seega peaks lapse ema hooldusõiguse taastamise taotlemisel tõendama, et ta on edukalt tegelenud oma alkoholi- ja narkosõltuvusega ning on reaalselt valmis oma last ise nii kasvatama, et tagatud oleks lapse heaolu, turvalisus ja jätkusuutlik ning stabiilne elukorraldus.

1. Ringkonnakohus jätab TsMS § 172 lg 1 järgi määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud riigi õigusabi korras määratud esindaja tasud ja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 järgi riigi kanda.
2. TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada praeguse määruse peale määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt 9