Obsah (4)

§ 657§ 543§ 534§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 17.07.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-24-9342 Kohtuasi Sihtasutuse Põhj

) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 3 Ringkonnakohtu põhjendused 16. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ja määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata (

§ 657lg 1 p 1 ja § 659).

17. Vaatamata asjaolule, et käesoleva lahendi tegemise ajaks on puudutatud isiku tahtest olenematu vältimatu psühhiaatriline ravi lõpetatud (dtl 64), annab ringkonnakohus hinnangu vaidlustatud määruse seaduslikkusele.

§ 543

lg 3 alusel saab kõrgema astme kohus ka pärast isiku kinnisesse asutusse paigutamise lõpetamist tuvastada kinnisesse asutusse paigutamise määruse seaduslikkuse või ebaseaduslikkuse, olgugi et avaldust ei saa enam uuesti lahendada (RKTKm 19.02.2014, 3‑2‑1‑155‑13, p 19). Seega ei takista puudutatud isiku ravi lõppemine määruskaebuse lahendamist.

1. Maakohus kohaldas 19.06.2024 määrusega esialgset õiguskaitset kuni neli päeva ja pikendas 20.06.2024 määrusega psühhiaatriahaiglasse paigutamist kuni 27.07.2024 kell 16.
2. Puudutatud isik ei toonud määruskaebuses välja selliseid asjaolusid, millest tulenevalt võiks järeldada, et maakohus eksis tahtest olenematu ravi tähtaja pikendamisel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning tulenevalt

§-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kohus järgmist.

1. Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isiku väitega, et ta oli terve ega vajanud ravi. Asja materjalidest nähtuvalt esines isikul raske psüühikahäire – äge psühhootiline episood (F23.0) ja kerge vaimne alaareng (F70). Psühhiaatriakliinikus oli puudutatud ärritunud, allumatu, ähvardav, valjuhäälne ega kuulanud selgitusi. Samuti avaldas ta paranoilisi jälitus- ja kahjustusluulumõtteid. Kohtul puudub alus kahelda isikule pandud diagnoosis. Asjas esitatud psühhiaatrite arvamused koosmõjus avalduse ja puudutatud isiku ja raviarsti poolt ärakuulamisel avaldatud asjaoludega kinnitavad, et isikul esines raske psüühikahäire, mis piiras tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida.
2. Isiku ohtlikkus PsAS § 11 lg 1 p 2 järgi saab eelkõige väljenduda füüsilises ohus tema enda või teiste isikute elule või tervisele, mh kalduvuses vägivallale või suitsiidile (RKTKm 07.05.2014, 3-2-1-33-14, p 15). Tahtevastase ravi määramise otsustamisel, sh PsAS § 11 lg 1 p-s 2 sätestatud ohtlikkuse hindamisel on psühhiaatrite arvamus üks olulistest tõenditest, mida kohus peab puudutatud isiku seisundi osas seisukoha võtmisel hindama. Psühhiaatrite arvamusest nähtuvalt võis isik ravita jäämisel oma psühhoosist lähtuva ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumisega seada ohtu nii enda kui ümbritsevate elu ning turvalisuse. Luulumõtetest tulenevalt kujutas ta süvenevat ohtu oma endisele abikaasale ja perele. Samuti viitas puudutatud isiku ohtlikkusele tema puudulik haiguskriitika ja puuduv arusaam ravi vajalikkusest (RKTKm 14.02.2018, 2-15-3662, p 14.1).
3. Riigikohus on leidnud, et PsAS § 11 lg 3 kohane muude abinõude kasutamise võimatus eeldab seda, et muid abinõusid ei ole võimalik kasutada isikust endast tulenevate põhjuste tõttu (RKTKm 19.02.2014, 3-2-1-155-13, p 40). Olukorras, kus puudutatud isik ei mõista enda ravivajadust, ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik osutada talle psühhiaatrilist abi muul viisil kui tahtest olenematut ravi kohaldades. Väljaspool haiglat puudub võimalus puudutatud isiku jälgimiseks ja vajaliku ravi tagamiseks. Eelnevast tulenevalt on ebatõenäoline, et isik oleks suuteline end iseseisvalt väljaspool psühhiaatriakliinikut ravima. 22.

§ 534

lg 5 sätestab, et esialgset õiguskaitset võib pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates. Psühhiaatrite 18.06.2024 arvamuse kohaselt puudus alus prognoosida puudutatud isiku seisundi paranemist nelja ööpäeva jooksul. 20.06.2024 psühhiaatri arvamuse kohaselt ei muutunud puudutatud isiku seisund ka pärast esialgset haiglas viibimist, tal puudus jätkuvalt koostöövalmidus raviks ning 4 ravita jäämisel kujutaks ta raske psüühikahäire tõttu ohtu endale ja ümbritsevatele. Kuivõrd psühhiaatri hinnangul oli esialgse õiguskaitse pikendamine vajalik, oli maakohtul õigus vastavalt isiku tervislikule seisundile esialgset õiguskaitset pikendada. Asjaolu, et puudutatud isik psühhiaatrite hinnanguga ei nõustu, ei lükka ümber hinnangut tema tervislikule seisundile ja ohtlikkusele ning ei saa olla määravaks PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimuste hindamisel. 23. Eeltoodust tulenevalt puuduvad alused maakohtu määruse tühistamiseks ja määruskaebuse rahuldamiseks. Maakohus tuvastas õigesti, et esialgse õiguskaitse pikendamise eeldused olid täidetud. 24. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad

§ 172lg 3 alusel riigi kanda.

25.

§ 543võimaldab esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt) 5